← Eesti

2-20-17237/8

Obsah (10)§ 440§ 444§ 468§ 162§ 168§ 174§ 477§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1723

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

Kohus teeb käesoleva hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

§ 444lg 3 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaks määramine 2 4.

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad üldjuhul hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda.

§ 168

lg 6 järgi kannab hagi õigeksvõtu puhul menetluskulud hageja siis, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

  1. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja pöördus kohtusse ajal, mil pooled pidasid veel läbirääkimisi. Asjas esitatud tõendite kohaselt pöördusid hagejad kostjate poole olukorra lahendamiseks kirjalikult 25.09.2020 ja palusid kostjatel vastata hiljemalt 02.10.2020 (tl 13–15). Kostjad vastasid hagejatele märgitud kuupäeval e-kirja teel ja pakkusid kohtumise aega. Poolte kirjavahetusest nähtub, et vaidlusalust küsimust arutati vähemalt kuni 20.11.2020 (tl 40 ja pöördel). Seejuures saatsid hagejad kostjatele ettepanekuid 22.10.2020 (tl 18) ja viimati 17.11.2020, edastades kostjatele allkirjastamiseks kokkuleppe dokumendi (tl 48). Kostjad vastasid hagejatele 20.11.2020 kirjaga, millest ei nähtu, et nad oleksid maa hagejatele tagastamisele ja aia ümber tõstmisele vastu vaielnud, kuid tegid omapoolseid ettepanekuid kulude kandmise kohta ja haljastustööde tegemise aja kohta, arvestades ilmastikuolusid. Hagejad kostjate ettepanekutele ei vastanud. 23.11.2020 esitasid hagejad hagiavalduse kohtusse.
  2. Esile toodud asjaoludest nähtub, et kostjad ei keeldunud vaidlusaluse maa-ala vabastamisest ja tegid pingutusi mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmiseks. Kostjad ei vaielnud vastu ka hagejate ettepanekule, vaid tegid sellele täiendusi ja omapoolseid ettepanekuid. Vastastikune ettepanekute tegemine on läbirääkimiste puhul aga tavaline ega viita kohustuse täitmisest keeldumisele. Kohus leiab, et käesolev hagiavaldus esitati kohtusse ennatlikult, kui pooltevahelised läbirääkimised ei olnud veel lõppenud. Kostjate käitumine ei andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna kostjad olid valmis vajalikud toimingud tegema. Hagejate poolt esile toodud selgitused kostjate pahatahtliku käitumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjate pahatahtlikkust või kohustuse täitmise keeldumist ei saa järeldada asjaolust, et nad ei allkirjastanud kohe hagejate ettepanekut, vaid tegid omapoolseid ettepanekuid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleva asja menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 6 alusel solidaarselt hagejate kanda.

7. Kostjad paluvad määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 468 eurot (koos käibemaksuga). Tegemist on õigusabikuludega. Kostjad kinnitasid, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja nad ei ole käibemaksukohustuslased. 8.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). 9.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Kostjaid esindas käesolevas menetluses

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastav jurist.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

  1. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostjate esindaja tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 3 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni, ei ole kostjate esindaja taotletud tunnitasu määr põhjendatud. Asi lahendati õigeksvõtul põhineva otsusega. Samuti ei ole vaidluse asjaolud keerukad, mis võiks põhjendada lepingulise esindaja kõrget tunnihinda. Lähtudes eeltoodust ja varasemast kohtupraktikast, arvestades ka kostjate esindaja õiguslikku kvalifikatsiooni, peab kohus käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 100 eurot (lisandub käibemaks).
  2. Kostjate maakohtus kantud õigusabikulude hagejatelt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal hagimaterjalide läbitöötamisele ja kliendiga kohtumisele 1 tund ja 30 minutit, kostjate esitatud täiendavate materjalide ja hagejate esitatud puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi läbitöötamisele ja õigusliku seisukoha kujundamisele kokku 45 minutit ning hagiavalduse vastuse koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et ajakulu menetlusdokumentide põhjalikule läbitöötamisele ja õigusliku seisukoha kujundamisele ei ole taotletud mahus põhjendatud, arvestades esitatud dokumentide mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruke vaidlusega.
  3. Kohus leiab, et esindaja põhjendatud ajakulu oli kliendiga kohtumisele ja hagi materjalidega tutvumisele kokku 1 tund ning õigusliku seisukoha kujundamisele ja hagiavaldusele vastuse koostamisele 45 minutit. Kohus selgitab, et hageja võttis hagi kohe õigeks ja hagiavalduse vastus seisneb üksnes seisukohas menetluskulude jaotamise kohta ning menetluskulude nimekirjas. Nendele toimingutele ei saanud professionaalsel õigusnõustajal kulude enam kui 45 minutit. Toimingud olid kostjate õiguste kaitsmise seisukohast iseenesest vajalikud.
  4. Kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 1 tund ja 45 minutit. Arvestades esindaja põhjendatud tunnihinda, on kostjate õigusabikulu kokku 175 eurot (1 tund 45 minutit × 100 eurot), millele lisandub käibemaks 35 eurot.
  5. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks 210 eurot, mis tuleb hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista. Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. Kostjate taotlusel tuleb hagejatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.