) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja T L (tlk 58) ning et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal 3 arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud järgnevast: koolikulud (õppekulud, kooli toitlustus, maksud ja õpikud ning õppetarbed) 15 000 eurot aastas ning > 2000 eurot xxx eksamite tasu vastavalt xxx; kulud harrastustele: xxx spordiklubi 360 eurot aastas, pluss väljasõidud võistlustele; jõusaalitreeningud 2 korda nädalas 40 eurot; sidekulud 120 eurot kuus; eluasemekulud 1000 eurot kuus; lisaks kulud riietele ja toidule, reisimisel. 08.06.2020 e-kirjas on hageja täiendavalt selgitanud igakuiseid kulusid ning m.h märkinud, et 6 kuu jooksul on kulutatud riietele ja jalanõudele ca 1500 eurot ja toidukulud moodustavad kokku ca 180 eurot kuus. Hageja poolt märgitust nähtub seega, et hageja igakuised kulud moodustavad kokku üle 3000 euro. Seega on hageja igakuised kulud märkimisväärselt suured. Kuna hageja on nõudnud kostjalt elatist üksnes miinimumsuuruses, siis puudus vajadus hagejal menetluses esitada tõendeid igakuistest kuludest. Kostja ei ole iseenesest kulude olemasolule ja suurusele vastu vaielnud, kuid on leidnud, et hageja seaduslik esindaja on lubanud kõik koolikulud ise tasuda, hageja millestki puudust ei tunne ning makstav elatis oleks hagejale pigem taskuraha. Arvestades kostja vastuväiteid, ei pea kohus seega vajalikuks eraldi iga kululiiki hinnata ning märgib üksnes, et kulude nimekirjast nähtuvalt on kulud vähemalt miinimumi ulatuses 4 põhjendatud. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et seoses alaealise ülalpidamisega tekivad kulud eluasemele, toidule, koolile ning riietele. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kulutusi spordile ja harrastustele. Kohtu hinnangul on aga kostja põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul ei kuulu koolikulud elatise arvestuse alla. Kostja on esitanud tõendina tsiviilasjas 2-19-12077 T Li poolt esitatud avalduse, milles T L on kinnitanud, et kõik Mi (käesolevas asjas hageja) kulutused koolile, igapäevaste eluliste vajaduste rahuldamiseks ja transpordile tasub T L (tlk 29-31). Käesolevas tsiviilasjas on kohus 19.05.2020 kirjas palunud hagejal täpsustada, kas pooltel on olnud kokkuleppeid koolikulude tasumise osas (tlk 42). 08.06.2020 e-kirjas on hageja seaduslik esindaja täpsustanud, et on nõus olnud tasuma hageja koolituskulud, kuid kokkulepped kostjaga selles osas puuduvad (tlk 46). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja seaduslik esindaja on olnud valmis tasuma üksi kõik hageja kulud seoses kooliga ning on seda olnud suuteline ka tegema. Samas märgib kohus, et isegi juhul, kui kohus ei pea koolikulude osalist katmist kostja poolt põhjendatuks, siis vastavad hageja igakuised kulud ka ilma koolikuludeta vähemalt miinimumile. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on 12.06.2020 kohtule teada andnud, et ta ei oma kinnisvara, aktsiaid, väärtpabereid ega muid väärisesemeid. Kohtu poolt teostatud päringutest nähtub, et kostjal puuduvad kinnisasjad ning sõidukid. Kostja on seotud xxx, milles ta on juhatuse liige ja osanik. Pangakontode väljavõttest nähtub, et kostjale on laekunud Rahandusministeeriumilt ning xxx-lt 6 kuu jooksul töötasu kokku 6019,03 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks töötasuks 1003,17 eurot (tlk 53-64). Kuigi kostja ei ole välja toonud oma igakuiseid väljaminekuid, siis kohus peab usutavaks, et teatud kulud kostjal igakuiselt ka tekivad, s.h eluasemele, toidule, hügieenile, sidele. Kostja konto väljavõttest nähtuvad m.h maksed pangale, xxx-le, kui ka üürimaksed kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole töövõimetu. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, 5 et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seis ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja keskmine sissetulek on kohtu hinnangul käesoleval juhul piisav elatise tasumiseks. Samuti on kostjal võimalik teatud kulude osas igakuiselt kokku hoida. 8. Kostja on välja toonud, et hageja vajadused on kaetud isa juures elades ja tema poolt tasutav elatis oleks üksnes taskuraha. Seega tuleb kohtul käesoleval juhul hinnata, kas esineb alus elatise tasumise proportsioonist kõrvalekaldumiseks. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-165-13 p 16 kinnitanud, et
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Kohus selgitab, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-118-12). Kohtu poolt teostatud päringutest nähtub, et hageja seaduslik esindaja on seotud seitsme äriühinguga, s.o xxx (T L on nõukogu liige), xxx (T L on nõukogu liige), xxx (T L on juhatuse liige ja osanik), xxx (T L on üks asutajatest ning nõukogu esimees), xxx (T L on nõukogu liige), xxx (T L on juhatuse liige ja osanik) ja xxx (T L on osanik). Samuti kuulub hageja seaduslikule esindajale kinnisasi Kloogaranna külas ning kaks sõiduautot xxx. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja seaduslikul esindajal on 04.06.2020 seisuga pangakontol hoiustatud 68 191,53 eurot (tlk 48-50). Samuti on pangakonto väljavõttest tuvastatav, et hageja seaduslikule esindajale laekub igakuiselt pension üle 600 euro, xxx ning xxx poolt on kandnud üle nõukogu liikme tasu kokku summas 1227,12 eurot, s.o iga kuu 204,52 eurot, xxx on hüvitanud lähetuskulud summas 1237,41 eurot ning samuti on T L suurtes summades teinud sissemakseid ja kandeid kontode vahel, s.o 6 kuu jooksul kokku 68 550 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja keskmine töötasu on 1003,17 eurot ning kostja on juhatuse liige ja osanik xxx. Kohtul puuduvad andmed, et kostjal oleks täiendavaid sissetulekuid või vara. 6 Tuginedes poolte poolt esitatud andmetele ja tõenditele ning kohtu poolt kogutud tõenditele, leiab kohus, et hageja vanemate sissetulekud ja varaline seis ei ole käesoleval juhul võrdväärsed. Kohtu hinnangul on hageja seadusliku esindaja varaline seisund oluliselt parem ja keskmine sissetulek suurem. Samas ei saa kohus vabastada elatise tasumise kohustusest üksnes seetõttu, et ühe vanema majanduslik olukord erineb tunduvalt teise omast. Nimetatud asjaolu ei võta kostjalt seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse suhte. Arvestades vanemate majandusliku olukorraga (s.o nii sissetulekute kui ka muu vara olemasoluga) ning seadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud elatise tasumise proportsioonist kõrvale kalduda ning kostjal tuleb hagejale vajalikust ülalpidamissummast tasuda igakuiselt 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise väljamõistmise nõue hagiavalduse esitamisest on põhjendatud osaliselt, s.o summas 100 eurot. 9. Samuti on hageja palunud välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.09.2019 kuni hagi esitamiseni summas 1344 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise 7 ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjalt järjepidevalt elatist nimetatud perioodil nõudnud. Samuti ei täida kohtu hinnangul tagasiulatuva elatise nõudmine käesoleval juhul enam oma eesmärki ning suurema summa tasumine koos igakuise elatisega alates hagiavalduse esitamisest võib asetada kostja raskesse olukorda. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. 10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 100 eurot alates 10.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda hageja arveldusarvele iga kuu 12.ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. 11. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub ka vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.