1-19-4390/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4390 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari 2021 määrus süüdimõistetu Elari Somelarile Tartu Maakohtu
3. juuni 2019 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Elari Somelar (isikukood 39204166066), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 18.06.2019 otsusega karistati Elari Somelari KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et E. Somelarile mõistetavat karistust 1 aasta vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. Somelar 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX; ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.06.
6. Kohtuotsus jõustus 04.07.
8. 18.08.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles pikendada E. Somelari käitumiskontrolli tähtaega ning määrata täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 15.09.2020 määrusega määrati KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel E. Somelarile täiendav kohustus osaleda katseajal sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kohtumäärus jõustus 01.10.
10. 26.10.2020 esitas taaskord kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb E. Somelarile mõistetu karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 23.11.2020 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendati E. Somelarile määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 18.06.
11. Kohtumäärus jõustus 09.12.
13. 25.01.2021 esitas kriminaalhooldusametnik kolmanda erakorralise ettekande, milles taotleb pöörata täitmisele E. Somelarile mõistetud karistus. Kriminaalhooldusalune E. Somelar ei ole suutnud tingimisi karistusest teha vajalikke järeldusi. Hoolimata kohaldatud kirjalikest hoiatustest, kohtule koostatud erakorralistest ettekannetest ja kohtumäärustega sätestatud lisakohustustest jätkab isik alkoholi tarvitamist ning ei väärtusta võimalust seatud piiranguid järgides vabaduses elada. Kriminaalhoolduse positiivne mõju puudub ning ametniku arvates isiku karistamatuse tunne süveneb. Maakohtu määrus
14. Tartu Maakohtu 05.02.2021 määrusega pöörati täitmisele E. Somelarile mõistetud karistus 1 aasta vangistust, mille kandmise alguseks loetakse E. Somelari saabumine vanglasse. 5.
15. Kriminaalhooldusametniku etteheited KarS § 75 lg 1 p 3 ja lg 2 p 2 alusel E. Somelarile pandud kohustuste rikkumiste kohta on põhjendatud. 5.
16. Erakorralisele ettekandele lisatud 24.01.2021 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 16.18 XXX talus indikaatorvahendiga E. Somelari joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja E. Somelari ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,894 milligrammi alkoholi. Samuti tuli E. Somelari suust alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane, ta ei osanud öelda, mis päev on, ja tema kõnnak oli taaruv. E. Somelar selgitas, et tarvitas õlut ja viina. Kohtuistungil ütles E. Somelar, et tarvitas alkoholi oma murede pärast. Maakohtu hinnangul pole elumured mõjuv põhjus alkoholi tarvitamise keelu eiramiseks. Seega rikkus E. Somelar tahtlikult talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust. 5.
17. Lisaks nähtub erakorralisele ettekandele lisatud kodukülastuse lehelt, et E. Somelar ei viibinud plaanilise kodukülastuse ajal 21.01.2021 kodus ega vastanud telefonile. Erakorralises ettekandes täpsustatakse, et kriminaalhooldusametnikud soovisid sel päeval kontrollida muu hulgas alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Kohtuistungil selgitas E. Somelar, et 21.01.2021 kella 12.30 või 13.00 oli kodukülastus kokku lepitud, kuid ta läks eelmisel õhtul elukaaslasega tülli ja viimane käskis tal kodust lahkuda. 21.01.2021 soovis E. Somelar kriminaalhooldusametnikule teatada, et ei viibi kokkulepitud ajal oma elukohas, kuid ametnik ei vastanud telefonile. Seejärel läks E. Somelar tööle, sest teda ei tahetud koju ega kuulnud betooni lõhkumise ja põrandalaudade läbi lõikamise ajal, kui kriminaalhooldusametnik talle helistas. E. Somelar tegi vea. Lisaks märgib maakohus, et süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi pole piiratud tema elukohaga. Ning KarS § 75 lg 1 p 3 sätestab, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal lisaks oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile allumisele kohustatud esitama kriminaalhooldajale ka andmeid oma kohustuste täitmise kohta. Arvestades eelnevat, on süüdimõistetu KarS § 75 lg 1 p-st 3 ja lg 2 p-st 2 ning KrHS § 261 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohustatud alluma alkoholi tarvitamise keelu kontrollile ka väljaspool oma elukohta ja võimaldama kriminaalhooldusametnikel selle kohustuse täitmist kontrollida (sh olema vajadusel ametnikele telefonitsi kättesaadav ja avaldama neile oma asukoha). Kuna 2 E. Somelar polnud 21.01.2021 ametnikele kättesaadav, polnud sel päeval võimalik alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist kontrollida. Maakohtu hinnangul polnud E. Somelaril mõjuvat põhjust, mis õigustas kriminaalhooldusametnikele kättesaamatuks jäämist. Tagamaks kriminaalhoolduse teostamine, on kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul oma elu korraldamisel kohustus valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikel süüdimõistetu kohustuste täitmise üle järelevalvet teostada. Süüdimõistetu teadis, et ametnikud hakkavad teda kokku lepitud ajal otsima ja oleks pidanud seega kokku lepitud ajal vähemalt oma telefoni jälgima. Loobudes pärast kodust lahkumist ja esimest ebaõnnestunud kõnet edasisest proovimisest ametnikega ühendust võtta ning asudes eelnevalt kokku lepitud ajal hoopis tööd tegema, rikkus E. Somelar KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust. Lähtuvalt erakorralisele ettekandele lisatud alkoholi tarvitamise keeldu selgitava lisa allkirjastamisest 12.10.2020 oli E. Somelar teadlik kohustusest olla kriminaalhooldusametnikele telefonitsi kättesaadav ja pani seega rikkumise toime tahtlikult. 5.
18. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märkis maakohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on E. Somelar viibinud kriminaalhooldusel 1 aasta 7 kuud, kohus vaatab praegu läbi kolmandat E. Somelari suhtes esitatud erakorralist ettekannet ning E. Somelar on kriminaalhoolduse ajal rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kokku 5-l korral. Kriminaalhooldusametnik on E. Somelari kaks korda kirjalikult hoiatanud. Samuti on määratud süüdimõistetule sotsiaalprogrammi läbimise kohustus ning pikendati katseaega. Tartu Maakohtu 15.09.2020 ja 23.11.2020 määrustes märgiti sedagi, et E. Somelar osales ajavahemikul alates 13.09.2019 kuni 11.02.2020 riiklikus alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“. E. Somelar jätkab alkoholi tarvitamist ka pärast kriminaalhooldusametnike ja maakohtu poolt korduvalt antud võimalusi vabaduses viibida ning hoolimata kõrvalisest abist sotsiaalprogrammi ja riikliku alkoholiravi programmi näol. Samuti polnud E. Somelar kriminaalhooldusametnikele mõjuva põhjuseta kättesaadav ja suhtus ükskõikselt kriminaalhooldusametniku kontrollile allumisse. Maakohtu hinnangul ei väärtusta E. Somelar elu vabaduses, ei suhtu tõsiselt talle süüdimõistva kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelu järgimisse ega ole kriminaalhooldusametnike toest, sotsiaalprogrammist ja riiklikust alkoholiraviprogrammist vajalikke järeldusi teinud ja alkoholi tarvitamisest loobunud. E. Somelar palus alternatiivselt karistuse täitmisele pööramisel asendada see üldkasuliku tööga, kuid kohtu hinnangul pole seegi põhjendatud. Nimelt nähtub KarS § 69 lg-st 4, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Arvestades, et 1 aasta 7 kuu pikkune kriminaalhooldus, sotsiaalprogramm ja riiklik alkoholiraviprogramm pole mõjutanud E. Somelari alkoholi tarbimisest hoiduma, ei suuda seda ka üldkasuliku töö tegemine. Kuna kõik leebemad vahendid on ammendunud ja E. Somelar pole oma alkoholi tarvitamise harjumusi püsivalt muutnud, tuleb mõistetud karistus – 1 aasta vangistust – pöörata täitmisele. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu 05.02.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Somelar, kes palub mitte oma karistust täitmisele pöörata, vaid ta soovib minna ravile. Süüdimõistetu toob välja, et ta soovib olla vabaduses oma pere juures. Tal on olnud 5 rikkumist, kuid selle aja jooksul on teda kontrollitud 37-l korral, mis näitab, et ta on kriminaalhooldusel tublisti arenenud. Hetkel ei ole tal uusi kuritegusid, kokkupuuteid politseiga ega rahatrahve. Süüdimõistetu tahab oma probleemidega tegeleda ning tema raviarst ütles, et alkoholist ei saa 3 nipsust vabaneda. Süüdimõistetu on nõus minema ravile. Isikut ei peaks kohe vanglasse saatma, vaid väljaspool vanglat tuleb tegeleda probleemiga. E. Somelar soovib väga muutuda. Lisaks esitas kaebetähtaega ületades E. Somelar avalduse, milles palub kohtul pöörduda Räpina valla poole tema karistuse kandmise asjaolude osas. Karistuse kandmisega võivad tekkida raskused süüdimõistetu elukaaslase lastele ja rahaliselt. Elukaaslasel on raske. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja väga põhjalik ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Somelari karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, seda nii tingimisi vangistuse kui ka korduvate erakorraliste ettekannete näol, millega ei pööratud E. Somelari karistust täitmisele, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu ei ole nõuetekohaselt allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi, millele on lisandunud ka oma elukohas kontrolli teostamise võimatus. Süüdimõistetu on tahtlikult rikkunud eeltoodud kohustusi ja nõudeid. Puuduvad mõjuvad põhjused rikkumistele ning süüdimõistetu on esitanud üksnes asjakohatuid ennastõigustavaid seisukohti. Esitatud määruskaebuses puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldusi. Süüdimõistetu soovib uut võimalust ja pöörduda ravile, kuid ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu puhul võimalused ammendunud. Isik ei saa aru kriminaalhooldusest ega selle mõttest. Olles kriminaalhooldusel peab süüdimõistetu ise tundma huvi, et kõik nõuded saavad nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita ja seda karistuse algusest kuni selle lõpuni, mitte mingist hetkest või teatud korra rikkumiste järgselt. Süüdimõistetu ei pea ootama, et kohus määraks talle kohustuse pöörduda ravile, tal on olnud selleks endal võimalus, kuid ei nähtu, et süüdimõistetul oleks olnud endal soovi oma alkoholiprobleemiga tegelema. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks ühe lihtsakoelise rikkumisega, kuid lisaks mitmetele erakorralistele ettekannetele on kriminaalhooldaja süüdimõistetut ka hoiatanud, kuid miski see ei ole motiveerinud E. Somelari nõuetekohaselt käituma. Ka ringkonnakohtul puudub alus süüdimõistetu usaldamiseks ja veel ühe täiendava võimaluse andmiseks. Seega pole isikut kohe saadetud vanglasse, vaid selle on lõpptulemusena põhjustanud süüdimõistetu järjepidev mitte nõuetele vastav käitumine. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Täiendavate kohustuste määramine ning katseaja pikendamise võimalused on ennast käesolevaks ajaks ammendanud. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on proportsionaalne. E. Somelar esitas kaebetähtaja möödudes avalduse, milles soovib, et kohus pöörduks Räpina vallavalitsuse poole ja palub küsida seisukohta karistuse kandmise osas. Avaldus jääb tagajärjetuks, sest see on esitatud kaebetähtaega ületades. Lisaks on võimalik süüdimõistetu lähedastel endal pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. 4
22. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
23. veebruari 2021 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk 5 Erkki Hirsnik