KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruaril 2021. a. ,Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-20-4789 Kohtukoosseis Sekretärid Väärteoasi Kohtunik Pe

§ 259lg.2 p.

3 ( tl. 4849). Protokollist nähtub, et menetlusalusele isikule Margus Merisalule on selgitatud VTMS § 19 toodud õigusi ning ta on seda kinnitanud omakäelise allkirjaga protokollis.

1. PPA Lõuna Prefektuuri 30.10.2020 otsusega väärteoasjas 2780,20,008920( tl.48) tuvastati 01.10.2020 koostatud väärteoprotokolli aluseks võttes, et 10.08.2020.a. kella 19.37 ajal toimunud liiklusõnnetuse tekitamises Tartumaal, Tartu vallas, KärevereKärkna mnt 2,9 km-.l, kus jalgratast "Connondale" juhtinud juht Margus Merisalu juhtides jalgratast, tegeles juhtimise ajal toiminguga, mis segas liiklusolude täpset tajumist, mille tõttu sõitis tagant otsa maantee ääres peatunud sõidukile Volvo V70 reg märgiga XXX. Margus Merisalu karistati LS § 33 lg.
2. p.

§ 259lg.2 p.

3 alusel 45 trahviühiku suuruse rahatrahviga e. 180 € rahatrahviga.

1. Margus Merisalu ja tema kaitsja Ülle koppel esitasid 13.11.2020 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna Prefektuuri 30.10.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,008920, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist( tl. 2-5). Kaebuses ollakse seisukohal, et avarii põhjuseks oli sõiduki Volvo V70 hädapeatus, mille käigus sõiduki juht ei hinnanud manöövri ohutust ega tagant lähenevat jalgratturit, mistõttu jalgrattur ei suutnud enam otsasõitu Volvole vältida. Kaebuses ollakse seisukohal, et autojuht A.A. ei olnud kokkupõrke ajal metsas, vaid istus autos. Kaebuses avaldatakse arvamust et autojuhi A.A. poolt tehtud pildid on nn. lavastatud , sest jalgrattur ei saanud sündmuskohal olla sellises asendis ning ise jalgratast käes hoida. Kaebuses kaheldakse sõiduki Volvo V70 2 tagaluugi kahjustuses, milline remondi käigus välja vahetati, sest sündmuskohal tehtud fotodelt ei ole nähtavad tagaluugi kahjustused. Kaebuses ja selle lisades/ Margus Merisalu epikriis ja ravikalkulatsioonis/ on toodud Margus Merisalu vigastuste loetelu, millised ta avarii tagajärjel sai ning ka eeldatava ravi maksumus (tl.15-19). Samuti on lisatud kaebusele Margus Merisalu kiri ERGO kindlustusele, milles on informatsioon kindlustuse keeldumisest Margus Merisalu kahjude hüvitamisest( tl. 20).
2. PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele on seisukohal, et kaebust ei saa rahuldada. Menetlusaluse isiku Margus Merisalu süü rikkumise toimepanemises on tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku enda ütlustega, liiklusõnnetuse nr X materjalide, fotode ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Väärteo toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes KarS § 12 lg 2 kohaselt põhjuslik. Sõiduki korrektselt parkinud ning sealt väljunud A.A. oma tegevusetusega (olles eemal sõidukist) on meelevaldne väide; samuti see et ta parkis auto liiga ootamatult teeserva, ei ole täitnud õnnetuse põhjuslikku ahelat. Avarii süüdlane on jalgrattur Margus Merisalu, kelle poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 3 järgi. Kohus arutas kaebust kohtuistungil
3. veebruaril
5. Kohtuistungil jäid kaebuse esitajad oma kaebuse juurde ning taotlesid väärteomenetluse lõpetamist.
6. PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Katre Mägi taotles kaebuse rahuldamata jätmist. Ta kinnitas, et tema valduses olevatelt fotodelt on näha, et tee ääres seisval sõidukil Volvo V70 põlesid ohutuled( istungi protokoll tl. 84). Kohtu põhjendid
7. Vastavuses VTMS § 123 arutas kohus väärteoasja täies ulatuses, hinnates kõiki asjas olevaid tõendeid.
8. Liiklusõnnetuse menetlemise esimese dokumendina koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud kõik olulised andmed avariis osalenud sõidukite kohta; lisana liiklusõnnetuse sündmuskohal avariis osalenud sõidukite kirjeldus ja liiklusõnnetuse skeem. Lisana on asjas fotomaterjal ( tl. 13, 35, 36, 37, 38, 39, 41, 42, 43, 44, 45), mis kajastab sündmuskohta pärast avariid ning millel on näha vigastatud jalgrattur, -jalgratas ja ka mootorsõiduk Volvo V-70, samuti sündmuskohale sõitnud politseisõiduk.
9. Nagu nähtub on mootorsõiduk Volvo V70 olnud pargitud nõutaval viisil sõidutee serval ega seganud mööduvaid sõidukeid.
10. PPA Lõuna Prefektuuri poolt 01.10.2020 koostatud väärteoprotokoll on vormistatud nõuetekohaselt. Menetlusalusele isikule Margus Merisalule on selgitatud VTMS § 19 õigusi , mille kohta ta on andnud allkirja. Väärteoprotokollis on süüteokirjeldus arusaadav ning samuti on protokollis viited tõenditele ning väärteo kvalifikatsioon LS § 33 lg.
11. p.

§ 259lg.2 p.

3 järgi; nimetatud on tõendid.

1. PPA Lõuna Prefektuuri 30.10.2020 otsuses väärteoasjas 2780,20,008920( tl.48) on tuvastatud 01.10.2020 koostatud väärteoprotokolli aluseks võttes Margus Merisalu poolt toime pandud väärtegu LS § 33 lg.
2. p.

§ 259lg.2 p.

3 järgses kooseisus. 3 Süüteokirjeldus on arusaadav. Otsuses on analüüsitud toimunud avariisituatsiooni ja põhjuslikku seost sõidukijuhtide tegudes ( tl.48) avarii toimumisele.

1. Seega on menetlusdokumeid koostatud nõutavalt ning menetlusalusele isikule on arusaadav, millises süüteos teda süüdistatakse. Samuti on otsuses põhjendatud ka Margus Merisalule karistuse kohaldmist. Seega menetlusdokumendid on korrektselt vormistatud.
2. Kahetsusväärne on toimunud avarii ja selle tagajärjel Margus Merisalul saadud traumad ning füüsilised kannatused. Käesoleval juhul on kohtu ülesandeks lahendada kohtule esitatud kaebus; anda õiguslik hinnang avariis osalenud jalgratturi ja mootorsõiduki tegevusele Liiklusseaduse nõuetest tulenevalt.
3. Kohus saab otsuse rajada vaid kohtule esitatud tõenditest lähtudes. Kohtule esitatud kaebuses on sisult kahtluse alla seatud PPA Lõuna Prefektuuri menetlusdokumentides kirjapandu.
4. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et PPA Lõuna Prefektuuri 30.10.2020 otsus väärteoasjas 2780,20,008920 on põhjendatud ning rajaneb kogutud tõenditel.
5. Kohtuistungil ütlusi andnud mootorsõiduki Volvo V70 juht A.A. ütlused kinnitavad, et tema parkis oma sõiduki tee äärde, lülitas sisse ohutuled. Parkides sõidukit veendus, et sõiduk ei takistaks teisi liiklejaid; auto oli pargitud osaliselt mullakattega teepeenral , kohe kõrval oli kraav; seejärel oli ta läinud metsa. 10 minutit oli ta metsas; siis oli ta kuulnud pauku ja auto signalisatsiooni. Ta oli arvanud, et tema autole sõideti sisse ning kiirustas metsast välja ning oli avastanud, et tema tee ääres pargitud autole Volvo V70 oli tagant sisse sõitnud jalgrattur. Ta oli jalgratturi saanud auto tagaluugist välja tirida ning oli ka teinud sündmuskohal fotod, mis ka politseile ja kohtule on esitatud. Koheselt oli abistanud kannatanut Margus ning ka Päästeametisse helistanud ning saanud juhiseid, kuidas kannatanut abistada. Kannatanu Margus Merisalu ei soovinud pikali heita, viidates jalale, mis teeb valu ning seisis auto najal purunenud ratta juures. Kannatanu Margus Merisalu oli olnud kogu aeg olnud teadvusel. Ta oli vastanud küsimusele, et jalgratta kiirus oli ca 40 km/h ; oli küsinud kelle auto see on ning ütelnud, et rattast on kahju. A.A. ütlustel ei sõitnud tema mööda ühestki jalgrattast, enne tee äärde parkimist ega näinud ka tagant ühtki jalgratast lähenemas. Kui kohale jõudis Päästeamet, anti Margus Merisalule esmaabi ning politsei hakkas sündmuskoha vaatlust toimetama (tl.80-83).
6. Lisana asjas olevad fototabelid ( tl. 13, 35, 36, 37, 38, 39, 41, 42, 43, 44, 45) kajastavad sündmuskohta pärast avariid ning fotodel on näha vigastatud jalgrattur, jalgratas ja ka mootorsõiduk Volvo V-70, samuti sündmuskohale sõitnud politseisõiduk. On märgatav, et sõiduk Volvo V70 oli pargitud korrektselt teepeenrale nii palju kui teepeenar võimaldas ning ei seganud sõiduteel sõitvaid sõidukeid. Eeltoodust järeldub et sõiduki Volvo V70 juht A.A. parkis oma sõiduki korrektselt tee äärde, veendumaks et tema taga ei ole lähenevaid sõidukeid ega ka jalgratast , lülitas sisse ohutuled. Tema tegevus liiklejana oli korrektne ning ei saanud olla põhjuslikus seoses toimunud avariiga.
7. Sõiduk Liiklusseaduse mõistes on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib 4 või ajab teel loomi. Liiklusseadus § 33 lg 11 p 1 juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist .
8. Margus Merisalu poolt 1.10.2020 PPA Lõuna Prefektuuris antud ütlused( tl. 50) kinnitavad ,et Margus Merisalu enne avarii toimumist jalgratturina jälgis sõidu ajal tagumise ratta käiguvahetajat 8 sekundi jooksul; kui pilgu üles tõstis, nägi ootamatult enda ees 10 m kaugusel peatunud sõidukit ning ei jõudnud reageerida, ratas oli muutunud kasutuskõlbamatuks ja tema sai avariis traumasid.
9. Margus Merisalu on ka avariisituatsiooni samamoodi kirjeldanud ERGO kindlustusele 28.08.2020 saadetud kirjas( tl. 51-52), ehkki ta ei pidanud tõeseks, et auto Volvo oli varem tee äärde pargitud. Jalgratta kiirus oli ca 40 km/h. Ka selles kirjas selgitab Margus Merisalu , et vaatas sõidu ajal tagaratta käiguvahetajat, eelnevalt pilgu maateele ette suunates ,veendumaks et ees ei ole takistusi, kuid suutis ka teed jälgida.
10. Kohtus antud ütlustes selgitas Margus Merisalu, et näeb vabalt vähemalt 100 m kaugusel olevaid takistusi rattaga sõites ning jõuab nende takistuste ees teha vajadusel äkkpidurduse; sõiduasendis oli keha ette kallutatud (protokoll tl.83 pöördel). Kokkupõrkel oli tema jalgratta kiirus olnud 36, 2 km/h. Kokkupõrget sõidukiga ta ei mäletanud; avariis sai traumasid. Autojuht oli ka järgmistel päevadel temaga ühendust võtnud, muretsedes tema tervise pärast.
11. Kohus saab otsustuse teha vaid ajas olevate tõendite põhjal. Käesoleval juhul , hinnates asjas olevaid tõendeid , on kohus seisukohal, et liiklusõnnetuse toimumine ei ole mootorsõiduki Volvo V70 juhi A.A. tegevusega põhjuslikus seoses. A.A. ütlustes, milles ei ole kohtul alust kahelda, sest kohus on hoiatanud isikut valeütluste andmise eest, on ta kirjeldatud ,kuidas ta vastavuses Liiklusseaduse nõuetega sõiduki maantee äärde teepeenrale parkis ning lülitas sisse ohutuled ning siis sõiduki juurest metsa lahkus.
12. Sündmuskoha vaatlus ning juba nimetatud fototabelid kinnitavad , et A.A. sõiduauto Volvo V70 oli pargitud nõuetekohaselt sõidutee serva, ei takistanud sõidurajal sõitjaid. Samuti ei saanud selliselt pargitud sõiduk segada ka sel maanteel sõitvaid kergliiklusvahendeid ; nad said mööduda nimetatud sõidukist ning sõiduk ei kujutanud endast takistust teistele liiklejatele.
13. Ei ole tõendatud kaebuses toodud väited sõiduauto Volvo V70 äkilisest pidurdusest jalgratturi ees. Sündmuskoha vaatlusel ei ole tuvastatud sõiduauto pidurdusjälgi, mis viitaksid mootorsõiduki äkilisele pidurdamisele. Arvestades sellega ,et sõiduk Volvo V 70 oli pargitud suuremas osas teepeenral, oleksid äkkpidurduse jäljed olnud selgelt nähtavad ka pinnasel. Ka Volvo juht A.A. oma ütlustega on sellise olukorraäkkpidurduse -välistanud.
14. Tagajärjedelikti ( varaline kahju ja liiklusoht) toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes KarS § 12 lg 2 kohaselt põhjuslik. Samuti ei ole põhjendatud A.A. süüstada sõidukijuhina ohtliku manöövri sooritamises. A.A. tegevuses sündmuskohal ei ole tõendatud LS § 33 lg. 1 ega LS § 39 lg.6 p. 1,3, nõuete rikkumine. Tema parkis sõiduki nõuetekohaselt. 5
15. Käesolevas väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad seda , et jalgrattur Margus Merisalu sõites maanteel 40 km/ h tunnikiirusega, vaatas tehnilistel põhjustel mõnikord kuni 8 sekundi vältel jalgratta tagaratta käiguvahetajat, nagu ta ise on oma ütlustes kinnitanud. Selle 8 sekundiga läbib aga 40 km/h kiirusega sõitev jalgaratas 88 meetrit. Lisades siia Margus Merisalu väite ütlustes ( protokoll tl.83 pöördel), et ta maanteeasendis sõites näeb vabalt vähemalt 100 m kaugusel olevaid takistusi ning jõuab teha vajadusel äkkpidurduse, viitab see sellele, et Margus Merisalu kirjeldatud viisil maanteel sõiduraja paremal äärel sõites märkaski enda ees ootamatult seisvat sõidukit Volvo V70 ega jõudnudki enam vajalikul määral pidurdada, sest vahemaa sõidukini oli 10-20 meetri vahel. Sellises olukorras 40 km/h tunnikiirusega sõites jalgratta pidurdamine ei andnud soovitud tulemust ning jalgrattur ei suutnud otsasõitu autole Volvo V70 vältida. Kokkupõrkel fikseeritud jalgratta kiirus 36, 2 km/h oli saavutatud vaid jalgratturi intensiivse pidurdamisega. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad (sh jalgratturid) ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liiklusseadus § 50 lg 3 p 1 näeb ette liikluses osaleva juhi kohustuse - juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et suudaks seisma jääda teel oleva sellise takistuse ees, mis olnuks ette aimatav. Käsitletaval juhul aga jalgrattur Margus Merisalu ei valinud sõidukiirust, mis taganuks tema ohutu sõidu. Iseenesest maanteerattale kiirus 40 km/h on aktsepteeritav kiirus, kuid siis peab jalgrattur arvestama ka seda, et ta piisavalt tähelepanelikult jälgib liiklust ja teel olevaid takistusi juba eelnevalt märkab ning suudab neist ohutult mööduda. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3),
16. LS § 259 lg 2 p 3 üheks koosseisutunnuseks on LE nõuete rikkumine ning teiseks peab olema tekitatud teisele isikule varaline kahju või liiklusoht. Käesolevas väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad, et Margus Merisalu ettevaatamatu liiklemine sellised tagajärjed põhjustas. Menetlusaluse isiku Margus Merisalu poolt toimepandud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 3 järgi, mis näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. PPA Lõuna Prefektuur on arvestanud KarS § 56 lg. 1 nõudeid, lähtunud karistuse kohaldamisel süü suurusest , kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Kuivõrd tegemist oli ettevaatamatusest toime pandud süüteoga on ka süü suurus väiksem. Kohus on seisukojal , et Margus Merisalule kohaldatud karistus 45 trahviühikut, s.o. 180 € on kooskõlas süü suuruse ja karistuse eesmärgiga. eripreventiivset eesmärki, samuti ka üldpreventiivseid eesmärke vastavuses Liiklusseaduses toodud karistusraamidega ja on proportsionaalne. Karistuse määramisel on arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega, st et tal samalaadsed rikkumised puudusid.
17. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata Margus Merisalu kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 30.10.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,
18. Kohtule menetluskulude hüvitamise nõudeid ei ole otsuse tegemise seisuga esitatud. Kuivõrd Margus Merisalu kaebus jäi rahuldamata, on KrMS § 180 lg. 1 alusel põhjendatud jätta kaasnevad menetluskulud Margus Merisalu kanda. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6