1-17-10267/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-17-10267 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Jevgeni Rjazantsevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Rjazantsevi isikukood 37908030257) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (Rjazantsev; RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja Jevgeni Rjazantsevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Jevgeni Rjazantsevit 23.11.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 117-10267 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 5 aastat vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.01.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10684 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta vangistuse, võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistusaja karistuse kandmise aja hulka, lugedes karistuse kandmise algusajaks 23.07.
9. Kohtuotsus jõustus 06.02.
10. 1.
11. Viru Maakohus jättis 27.03.
12. a määrusega Jevgeni Rjazantsev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 15.04.
14. Viru Vangla esitas 23.11.2020 Viru Maakohtule materjalid Jevgeni Rjazantsevi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1 2.
15. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Jevgeni Rjazantsevi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Viru Maakohus jättis 20.01.
17. a määrusega Jevgeni Rjazatnsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
18. Maakohus tuvastas, et Jevgeni Rjazantsevi suhtes esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas leidis maakohus, et süüdimõistetu ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. 3.
19. Jevgeni Rjazantsevi puhul on tegemist isikuga, kellel on karistusregistri andmete kohaselt kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest kaks on mõistetud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning vangistuses viibib ta samuti kolmandat korda, millest saab järeldada, et varasemad karistused, sh reaalsed vangistused, ei ole siiani isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. 3.
20. Positiivsena tõi maakohus välja, et Jevgeni Rjazantsevil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle kinnistava vestluse, osales Corrigo tugigrupis, alates
21. a augustist osaleb regulaarselt AN tugigrupis ja alates
22. a augustist viib ka ise kohtumisi läbi. Ta omandas riigikeele A2 taseme ja käesoleval ajal õpib riigikeele B1 taseme kursustel ning on alates 21.06.2018 olnud pidevalt hõivatud tööga, käesoleval ajal töötab pesumajas. Eeltoodu viitab sellele, et vähemalt vangistuses range järelevalve all viibides on kinnipeetav võimeline käituma õiguskuulekalt. Samas nähtub individuaalsest täitmiskavast, et sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine on planeeritud aastal 2021, seega kõik ettenähtud eesmärgid ei ole veel saavutatud. 3.
23. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Seega asub ta elama samasse keskkonda ning kindla elukoha olemasolu ei ole määrava tähtsusega uue kuriteo toimepanemisest hoidumisel. Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s Citycom Group, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toime tulemiseks, on tal tasumata nõudeid suures ulatuses, mis tema toimetulekut kindlasti negatiivselt mõjutavad. Varem kulutas raha sõltuvusainete ostmiseks ning ka käesoleval ajal püsib oht, et majanduslike raskuste tekkimisel seoses sõltuvusainete tarvitama asumisega võib isik kergema vastupanu teed minna ning panna toime uue kuriteo. Kuritegude toimepanemise asjaoludest võib eeldada, et isiku suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikud, kellelt kinnipeetav narkootilisi aineid ostis, kes omakorda võivad teda negatiivselt mõjutada. Isik ka ise mingil määral mõistab, et võib olla teiste poolt mõjutatav. 3.
24. Narkootikume tarvitab kinnipeetav alates
25. a ning enne vangistust igapäevaselt, mis tähendab, et isikul on tekkinud raske sõltuvus narkootikumidest, millest vabanemiseks ei pruugi aidata lühiajaliselt vangistuses viibitud aeg, kus narkootikumide tarvitamine ei ole võimalik. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetav on avaldanud soovi liituda SÜTIK projektiga, mis on tugiisikuteenus sõltuvusprobleemidega isikutele, et läbi elukvaliteedi tõsta eluga toimetulekut ja vähendada seeläbi kuritegude arvu. Nimetatud projektiga saab kinnipeetav jätkata ka tähtaegselt vangistusest vabanemisel. Samas nähtub materjalidest, et isik jätkuvalt õigustab oma kuritegelikku käitumist, vähendades kuritegude tõsidust leides, et tal ei olnud muud võimalust kui panna kuriteod toime. 2 3.
26. Maakohtu hinnangul omab kinnipeetav küll motivatsiooni oma sõltuvuskäitumist muuta, kuid muutuste elluviimine pikemas perspektiivis võib olla kaheldav, kuna sõltuvusprobleemid on isikul pikaajalised ning varem ei ole ta suutnud sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. Viimasel korral kriminaalhooldusel olles rikkus kinnipeetav kontrollnõudeid, mistõttu ei pruugi katseaeg ja sellega kaasnev käitumiskontroll olla piisavalt mõjuvaks abinõuks edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoidumiseks. Määruskaebus
27. Viru Maakohtu 20.01.
28. a määruse peale esitas määruskaebuse Jevgeni Rjazantsev, kes palub kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente ning teha õiglane ja tark otsus. 4.
29. Jevgeni Rjazantsev on seisukohal, et kohtunikul on tema suhtes eelarvamus. Ta ei eita narkootiliste ainete sõltuvust, kuid töötab selle kallal. Kohtuniku arvates kustutab minevik kõik selle, mida ta on saavutanud ja millega käesoleval ajal tegeleb. Riigikohtu lahendi järgi ei pea kohus arvestama ja lähtuma isiku eelmistest karistustest ja elus tehtud vigadest, kuid kohtumääruses on pandud rõhk sellele, et tulevikuprognoos lähtub eelkõige tema eelnevast kuritegelikust elukäigust. Lisaks rikkus kohtunik menetlusnorme, kuivõrd temale ei antud viimase sõna õigust, mis samuti osundab sellele, et kohtunikul oli tema suhtes eelarvamus. 4.
30. Samuti ei ole Jevgeni Rjazantsev nõus sellega, et ta ei ole täitnud kõiki ITK-s ettenähtud eesmärke. Algselt ei olnud planeeritud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist, ka ei saa see olla takistuseks, kuna tal on võimalus seda läbida ka vabanemisel. Kolm ja pool aastat viiest aastast ei ole lühiajaline vangistus ja ta ei ole nõus, et see aeg ei aidanud temal asuda paranemise teele. Ta ei ole nõus, et tema õigustab kuritegelikku käitumist ja pisendab toimepandud kuriteo raskust. Motivatsioonikirjas ta kirjutas, et tunnistas süüd ja kahetses. Vanglas asus esimesest päevast tegema tööd enda mõtlemise ja käitumisega. Ta ei ole kunagi arvanud ega väitnud, et tal ei olnud muud väljapääsu peale kuritegude sooritamise. Sõltuvus oli sellel hetkel temast tugevam. See ei õigusta teda mitte mingit pidi, seda pidas ta silmas. 4.
31. Vangla andis temale võimaluse alustada puhtalt lehelt. Ta ei näe, mida annaks temale edasine vanglas viibimine. Tal on olemas selged eesmärgid ja plaanid, mida ta soovib vabanemise korral täita. Ta palub, et kohus teda usuks ja annaks võimaluse vabaneda ennetähtaegselt. Ta kohustub järgima seadusi ja täitma kõiki kriminaalhoolduse ettekirjutusi.
32. Tartu Ringkonnakohtu 12.02.
33. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 23.02.
34. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
35. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda Jevgeni Rjazantsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
36. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
37. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). 3
38. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antaks maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
39. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus välja toonud nii Jevgeni Rjazantsevit iseloomustavad positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumise, tööhõives osalemise, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkuvestluse läbimise, Corrigo tugigrupis osalemise, AN tugigrupis osalemise (sh viib neid praegu ise läbi) ja riigikeele õppes osalemise; samuti heade vabanemisjärgsete tingimuste olemasolu – kui ka jõudnud põhjendatult järeldusele, miks siiski tulenevalt narkootiliste ainete sõltuvusest ja varasemast elukäigust, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud.
40. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
41. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
42. Ringkonnakohus möönab samuti, et Jevgeni Rjazantsevil ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta on suutnud järgida kinnipidamisasutuses kehtivaid reegleid nõuetekohaselt. Samas ei saa ainuüksi sellest veel järeldada, et kinnipeetav on võimeline ka vabaduses nõudeid järgima, eriti olukorras, kus ta ise maakohtu istungil tunnistas, et viimasel korral vabaduses karistust kandes rikkus kontrollnõudeid. On ilmne, et range korra all nõuete järgimine on oluliselt lihtsam, kui seda teha vabaduses, mil sisuliselt igapäevane kontroll tema üle puudub. Kriminaalhooldus ei ole siiski samastatav vangistusega ning seni kuni püsib risk, et süüdimõistetu ei suuda karistust vabaduses kanda määratud tingimustel, tekitades sellega ka suurema ohu uute kuritegude toimepanemisele, ei ole tema vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud.
43. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et Jevgeni Rjazantsev on osalenud nii sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammis, tugigrupis kui ka osaleb jätkuvalt AN tugigrupis. Samuti on positiivne nii tööhõives osalemine kui ka riigikeele A2 taseme läbimine ja B1 tasemeõppel jätkamine. Samas on näha individuaalsest täitmiskavast, et Jevgeni Rjazantsevil on läbimata sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mis keskendub elustiili muutustele ja probleemide lahendamise oskustele. Siinkohal ei ole määrav asjaolu, kas sotsiaalprogramm oli esialgselt isiku individuaalses täitmiskavas või mitte, kuna viimase kava koostamise ajal on vangla leidnud, et selle läbimine on Jevgeni Rjazantsevi puhul oluline. Kuivõrd süüdimõistetut on kahel korral karistatud suures koguses väga ohtliku narkootilise aine, fentanüüli, käitlemise eest, tegude toimepanemist jätkas ta eelmise otsusega määratud katseajal ning tal on ka narkootiliste ainete sõltuvus, on sotsiaalprogrammi, mis keskendub mh elustiili muutustele, läbimine vajalik ja aitab maandada süüdimõistetust tulenevat riski. Ka ei anna alust vabastamiseks see, et süüdimõistetul on võimalik programm läbida vabaduses, kuna programmi eesmärk peaks olema täidetud enne vanglast vabanemist. On ilmne, et vanglas läbiviidavaid vestlusi, tugigruppe, sotsiaalprogramme, koolitusi saab läbi viia vabaduses, kuid eesmärk on tegeleda kinnipeetavatega karistuse kandmise ajal, et nad vabadusse naastes oleksid paremini 4 ettevalmistatud ja tõenäosus taas kuritegelikule teele sattuda väiksem. Jevgeni Rjazantsevile on antud võimalus kanda karistust vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust ja näitas, et karistuse mõistmise eesmärke on tema suhtes võimalik täita vaid vangistusega.
44. Kuivõrd Jevgeni Rjazantsevil on narkootiliste ainete sõltuvus, on äärmiselt oluline, et risk asuda vabaduses taaskord narkootilisi aineid tarvitama oleks äärmiselt madal. Pikaajaline narkootiliste ainete tarvitamine on olnud soodusteguriks kuritegude toimepanemisel. Kuigi Jevgeni Rjazantsev on vanglas viibinud ca 3 aastat 7 kuud, ei ole see võrreldes tema narkootiliste ainete tarvitamise ajaga, s.o u 14 aastat, väga pikk aeg. Kahtlemata on positiivne, et Jevgeni Rjazantsev on vangistuses tegelenud sõltuvuskäitumisega ning tal on soov ja tahe loobuda tarvitamisest, ka on ta koostanud üksikasjaliku plaani, mida soovib vabaduses täita. Samas ei anna see veel piisavat kindlust, et süüdimõistetu seda kõike ka suudab. Kinnipeetava iseloomustusest on näha, et temal on olnud perioode, mil ta ei tarvita narkootilisi aineid. See aga ei ole kestnud kaua (nt kolm kuud). Seega on väga tõenäoline oht, et Jevgeni Rjazantsev ahvatluste ilmnemisel jätkab tarvitamist ja seetõttu ka uute kuritegude toimepanemist.
45. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne ka see, et süüdimõistetul on vabanedes olemas nii elu- ja töökoht kui ka toetavad lähedased. Samas ei ole tegemist kuritegude toimepanemise ohtu maandavate teguritega, kuna ka varasemalt olid kõik need olemas, kuid see ei takistanud Jevgeni Rjazantsevit narkootiliste ainete käitlemist ega tarvitamist. Seega ei anna ükski neist kaalu tema vabastamisele. Lisaks vabaneb ta samasse piirkonda, kus kuriteod toime pani. Sellises keskkonnas on raske jätkata valitud teel narkootilisi aineid pruukimata, mistõttu on oht, pöörduda kuritegeliku eluviisi juurde. Vajalikud kontaktid narkootiliste ainete hankimiseks on olemas.
46. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et Jevgeni Rjazantsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine oleks praegu ennatlik. Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine ja sõltuvuskäitumisest hoidumise kinnistumine aitaksid kaasa tema paremale resotsialiseerumisele ühiskonnas ning annaks tugevama aluse selleks, et süüdimõistetu ei langeks taaskord narkootiliste ainete tarvitamise võrku.
47. Viimaks märgib ringkonnakohus, et Jevgeni Rjazantsevi etteheide kohtunikule tema suhtes eelarvamusliku käitumise osas ja sellest tingituna tema vabastamata jätmises on alusetu. Ka ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust. Protseduuriliselt on viimase sõna õigus kriminaalmenetluses süüdistataval vastavalt KrMS §-le
48. Kohtuistungi protokollist nähtub, et Jevgeni Rjazantsevil sai ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel oma seisukohti avaldada.
49. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 1, tuleb Viru Maakohtu
50. jaanuari
51. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus