Obsah (9)

§ 177§ 176§ 174§ 663§ 659§ 466§ 667§ 445§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-16-11216 Koh

) § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus hageja taotlusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11. Kohus märkis vastuseks kostja vastuväidetele järgmist. Kostja leiab, et puudub alus hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuivõrd hageja tasu maksmise kohustuse eeltingimusena kokkulepitud tulemus ei ole saabunud. Kohus jättis hageja menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Kohtul tuleb

§ 177

lõike 2 kohaselt menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Käesolevas asjas on kohtuotsused jõustunud 06.11.

1. Puudub alus oodata hageja tasu maksmise kohustuse eeltingimusena kokkulepitud tulemuse saabumist, mistõttu tuleb kohtul hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks määrata. Hageja ja advokaadibüroo sõlmitud kokkuleppe puhul tulemustasu osas on tegemist poolte omavahelise kokkuleppega, mis ei takista menetluskulude kindlaksmääramist. Hagejale on menetluse raames õigusabi osutatud ning menetlustoiminguid tehtud. Juhul, kui hageja ja advokaadibüroo kokkulepitud tulemust ei saavutata ning hagejal menetluskulude tasumise kohustust ei teki, kuid kostja tasub hageja menetluskulud, on kostjal võimalik nõuda tasutud summa tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel, kuivõrd hagejal menetluskulude hüvitamise kohustust advokaadibüroo ees ei tekkinud. Ülejäänud kostja vastuväidete osas on kohus eelnevates määruse punktides seisukohad võtnud.
2. Järgnevalt hindas kohus kostja 18.02.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid ja hageja vastuväiteid eeltoodud kuludele. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud Harju Maakohtus menetluskulusid 6562.50 eurot (käibemaksuta), Tallinna Ringkonnakohtus menetluskulu 5662.50 eurot (käibemaksuta) ning Riigikohtus määruskaebemenetluses 1637.50 eurot (käibemaksuta) ja kassatsioonimenetluses 5841.68 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tekkinud kulu põhjendatud ja vajalik osaliselt.
3. Kostja tasus vastuhagilt riigilõivu 350 eurot. Riigikohtu otsuse järgi jäid vastuhagi menetlemisega seotud kulud kostja enda kanda. Lisaks on kostja tasunud riigilõivu määruskaebuselt 50 eurot, mis on Riigikohtu 23.05.2018 määrusega kostjale tagastatud. Kostja 4 2-16-11216 tasus kassatsioonkautsjoni 100 eurot. Riigikohtu otsuse järgi tagastati kostjale kautsjon 50 eurot ning 50 eurot arvati riigituludesse. Kohus määras kindlaks riigituludesse arvatud kautsjoni 50 euro ulatuses. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
4. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Eeltoodud tasumäär on lepingulise esindaja tasuna mõistlik ja põhjendatud. Kohus ei arvestanud kostjale osutatud tunnitasu suuruseks 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kuivõrd kostjale ei ole õigusabi sellise tunnihinnaga osutatud. Põhjendatud ei ole arvestada tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks üksnes põhjusel, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb osaliselt rahuldamata. Tunnihind 125 eurot (käibemaksuta) ei ole ebamõistlikult madal. Riigikohus on pidanud mõistlikuks lepingulise esindaja tunnihinnaks mh 120 eurot, mis on arvestatud käibemaksuga ja käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend 01.06.2016 nr 3-2-1-39-16).
5. Kostja on kandnud õigusabikulu kokku 19 704.18 eurot (käibemaksuta). Kohus on kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid lepingulise esindaja toiminguid, dokumentides esitatud väidete sisu ja neile kulunud aega hinnates jõudnud järgmisele seisukohale. Riigikohtu 06.11.2018 otsuse kohaselt jäid vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud vastuhagiga seotud kulu (toimingud 26.08.2016, 27.08.2016, 02.09.2016, 04.11.2016, 07.11.2016). Eeltoodud kulu moodustas 13h 27min, summas 1681.25 eurot (käibemaksuta; 13,45 x 125). Arvestades toimingute sisu ja mahtu, pidas kohus ringkonnakohtu 15.01.2018 määruse peale määruskaebuse koostamiseks põhjendatuks kokku 5h (toimingud 26.01.2018 28.01.2018, 30.01.2018) summas 625 eurot (125 x 5). Põhjendatud ja vajalik ei ole kostja 20.04.2018 ja 21.04.2018 toimingutega seotud kulu, kuivõrd Riigikohus ei küsinud hageja 02.04.2018 menetlusdokumendile seisukohta. Eeltoodud kulu moodustas 4h 24min, summas 550 eurot (4,4 x 125). Arvestades toimingute sisu ja mahtu pidas kohus menetluskulude nimekirjas märgitud 22.09–17.10.2018 menetlustoimingutega seotud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 16h, summas 2000 eurot (16 x 125). Kostja on nimekirjas märkinud 30.10.2018 kohtuistungil osalemist kaks korda, mistõttu ei ole 1,5h nimetatud istungil osalemiseks põhjendatud. Ringkonnakohtu 21.12.2018 otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulu on põhjendatud 16h ulatuses, summas 2000 eurot (16 x 125). Põhjendatud ei ole menetluskulu hageja esindaja 08.07.2019 e-kirja analüüsimiseks ja suhtlemiseks kliendiga, kuivõrd antud toimingud ei nähtu asja materjalidest. Põhjendatud on hageja kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kokku 11h, summas 1375 eurot (11 x 125). Põhjendatud ei ole menetluskulude nimekirjas 01.10.2019 kuni 07.10.2019 märgitud menetlustoimingud, kuivõrd Riigikohus ei küsinud kostjalt hageja 30.07.2019 vastusele kostja seisukohta. Eeltoodud kulu moodustas 8h 56 min, summas 1116.25 eurot (8,93 x 125). Ülejäänud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kujul.
6. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu 119h 1min, summas 14 877.125 eurot (käibemaksuta; 119,017 x 125). Põhjendatud lepingulise esindaja kulule lisandub riigilõiv 50 eurot. Menetluskulu on põhjendatud ja vajalik kokku 14 927.125 eurot (14 877.125 + 50).
7. Kuivõrd Riigikohus jättis 06.11.2019 otsusega 10% hagi menetlemise kuludest kõigis kohtuastmetes hageja kanda, tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskulu 1492.71 eurot (käibemaksuta; 14 927.125 x 10% = 1492.71). Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas.

§ 177

lõikest 4 tulenevalt märgib kohus kostja taotlusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb 5 2-16-11216 hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kohus märkis hageja vastuväidete kohta järgmist. Hageja hinnangul ei ole vastuhagiga seotud menetluskulude arvestamine põhjendatud. Kohus märkis, et ei määra kindlaks vastuhagiga seotud kulusid. Kohus ei pidanud põhjendamatuks kostja korduva tagatise taotluse koostamisega seotud kulu. Taotluse esitamine on menetlusosalise õigus ning ei ole põhjendatud jätta menetluskulu kindlaks määrata põhjusel, et taotlus jäi rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks ei ole taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine, vaid selle põhjendatus ja vajalikkus. Eeltoodud seisukoht kehtib ka teiste taotluste kohta, millega seotud kulu ei ole hageja hinnangul põhjendatud, kuivõrd taotlus on jäänud rahuldamata. Lisaks märkis kohus vastuväitele kuludokumentide osas, et kohus ei kohustanud menetlusosalisi esitama kuludokumente ning kohtleb menetlusosalisi selles osas võrdselt. Kostja ei ole taotlenud menetluskulu hüvitamist kahe esindaja osalemise eest ringkonnakohtu istungil. Teiste hageja 10.10.2019 vastuväidete kohta on kohus eelnevalt seisukohta võtnud. Määruskaebus
2. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 20 717.64 eurot koos viivisega, ning jättis kostja menetluskulud osaliselt kindlaks määramata. Kostja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks mitte rohkem kui 1800 eurot ning määrata kostja menetluskuludena kindlaks 19 704.18 eurot.
3. Maakohus leidis ekslikult, et olukorras, kus hagejal ei ole menetluskulusid ega nende kandmise kohustust tekkinud, on võimalik kulud siiski kindlaks määrata. Õigusabikulude vastaspoole kanda jätmiseks tuleb kohtul tuvastada, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja on ise esile toonud, et tal tekib kohustus kanda käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid siis, kui saabub tema advokaadibürooga kokkulepitud tulemuse saavutamine ning selline tulemus võib saabuda hetkel Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18-18916 tehtava lõpplahendi jõustumisel, millega mõistetakse hageja kasuks välja rahaline hüvitis. Kostja viitab lahendile nr 3-2-1-173-15 (punkt 13), leides, et Riigikohtu seisukohtadega vastuolus on maakohtu viited justkui oleks võimalik jõustunud lahendiga väljamõistetud menetluskulusid hiljem alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda. Lisaks ei ole see kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Vastavat seisukohta on hageja ja Advokaadibüroo COBALT vahelise tulemustasu kokkuleppe osas ka Tallinna Ringkonnakohus 25.05.2017 tsiviilasjas nr 2-16-11250 tehtud jõustunud otsuses kinnitanud.
4. Lisaks, kuna tulemustasu kokkuleppe tingimus ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, ei saa selle kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvaid summasid pidada käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskuludeks. Vastavat seisukohta on Pärnu Maakohus 22.04.2020 määruse punktis 2 kinnitanud.
5. Hageja menetluskulude nimekirjad ei vasta

§ 176

lõikes 5 sätestatud nõuetele, kuna hageja ei kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seaduses nõutud kinnituse asemel on hageja kinnitanud vaid, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas. 6 2-16-11216

1. Hageja selgitused viitavad, et tegelik tasukohustus ei ole selle tekkimisel seotud advokaadibüroo tunnihinna või kulutatud ajaga. Ka seetõttu ei saa hageja menetluskulude nimekirjas esitatud kulusid pidada hageja menetluskuludeks ega ole võimalik hageja nimekirja alusel kindlaks määrata.
2. Lisaks ei pruugi hagejal ka tsiviilasjas nr 2-18-18916 menetluskulude tasumise kohustust tekkida, kuna tasukokkulepe on sõlmitud edasilükkava tingimusega, st ei ole teada, kas tasukohustus tekib või mitte või millises ulatuses.
3. Kohus on hageja lepingulise esindaja kulud ka sisuliselt põhjendamatult suures ulatuses kindlaks määranud, sh kulusid, mis ei ole menetluskuluna kindlaksmääratavad. Nimekirjas on kajastatud 23.08.2016 ja 02.09.2016 toimiku koostamise kulu, milline tegevus ei nõua õigusteadmise olemasolu ning vastavaid kulusid ei saa pidada põhjendatud ja vajalikeks. Seetõttu tuleks hageja menetluskulud 1h osas kindlaks määramata jätta. Samuti tuleks kindlaks määramata jätta korduvate hagi tagamise taotluste esitamisega seonduv ajakulu. Kulunimekirja kohaselt on hageja kulutanud 03.08.2016, 08.08.2016, 16.08.2016, 22.08.2016, 23.08.2016, 24.08.2016, 25.08.2016, 26.08.2016, 26.08.2016 kokku 23,75h. Hageja esitatud hagi tagamise avaldused jäid kõik lõppastmes rahuldamata ning seetõttu tuleks vastavat kulu pidada põhjendamatuks. Kohus vähendas küll osaliselt hagi tagamisega seotud kulu, kuid kostja hinnangul on asjakohatute kulude tema kanda jätmine tervikuna põhjendamatu. Lisaks on kindlaksmääratud õigusteenuse osutamise ajaline maht paisutatud. Nimekirjast nähtub, nagu oleks hageja kandnud käesoleva asjaga seoses kulu 28 085.40 eurot ning talle on osutatud õigusabi 157,3h vältel, mille puhul on tegemist ilmselgelt põhjendamatult suurte kuludega. Põhjendamatult kõrge on ka taotletav tunnitasu (130-190 eurot+km). Riigikohus on pidanud põhjendatuks kuni 153 eurot käibemaksuta.
4. Kohus on ekslikult määranud kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavad kulud käibemaksu sisaldavalt, kuigi kostja taotles menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.
5. Lisaks on kohus valesti hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning ekslikult kostja kulud taotletust väiksemas ulatuses kindlaks määranud. Mh on kohus jätnud täielikult arvestamata kostja poolt menetluskulude nimekirja punktis 2.2 esitatud selgitused. Nimelt on Advokaadibüroo TRINITI tavapärane tunnitasu kohtumenetluses esindamise eest 150 eurot+km. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Seega käesolevas asjas kujunes tunnitasu kokkuleppel kliendiga menetluse suure mahu tõttu tavapärasest oluliselt väiksemaks (ja väiksemaks, kui on peetud mõistlikuks Riigikohtu praktika kohaselt). Kostja palus kohtul vastava asjaoluga arvestada ning juhul, kui kohus peaks lugema, et osa tööajast ei ole põhjendatud, arvestama vähendatud töötunnid tunnitasuga 150 eurot+km, kuna on selge, et kostja ja Advokaadibüroo TRINITI kokkuleppe kohaselt on vastav lepingulise esindaja tasu poolte kokkuleppega hõlmatud. Kohtul on

§ 174

lõikest 1 tulenevalt kohustus hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tervikuna (st mitte hinnata eraldi, kas tunnitasu on põhjendatud ja kas tunnid on põhjendatud). Seetõttu on põhjendamatu, et olukorras, kus menetlusosalisele on osutatud teenust turutingimustest soodsamatel tingimustel, ei hüvitata tema menetluskulusid siiski tervikuna sõltumata sellest, et kogumis jääb menetluskulude suurus vajalikku ja põhjendatud ulatusse ning sellisesse suurusesse, mis vastab kliendi ja lepingulise esindaja kokkuleppele. Hageja seisukoht 28. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 7 2-16-11216 Menetluse edasine käik 29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

30. 28.01.2021 esitas hageja vastuseks ringkonnakohtu 21.01.2021 nõudele täiendavad tõendid ja taotluse (täpsustatud 01.02.2021) lahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostja vaidles taotlustele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 31.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus määras hageja menetluskuludena kindlaks rohkem kui 1800 eurot, samuti osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Seega osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata, samuti osas, milles kostja avaldus rahuldati, on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lõige 3).

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel suuremas summas kui 1800 eurot (riigilõiv) rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb määrus vastavas osas tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud 1800 eurot ületavas osas kindlaks määramata. Samuti on määruskaebus põhjendatud osas, milles kohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud koos käibemaksuga. Määrus tuleb vastavas osas tühistada ja jätta ära viide sellele, et kostjale hüvitatavad kulud sisaldavad käibemaksu. Osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata, on maakohtu määrus põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Määruskaebus kuulub seega rahuldamisele osaliselt. 33.

§ 667

lõike 3 teise lause ja § 176 lõike 6 alusel võtab kolleegium tsiviilasja materjalide juurde vastu uute tõenditena kohtu ettepanekul hageja poolt 28.01.2021 esitatud väljavõtte 04.02.2016 kliendilepingust koos hageja 16.02.2017 kinnituskirja ja 28.01.2021 kinnitusega.

1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt määruskaebust hageja lepingulise esindaja kulude osas. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus määras põhjendamatult kindlaks ja mõistis kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud. Õige on kostja seisukoht, et lepingulise esindaja kulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik seda kulu vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-73-15, punkt 13). Praegusel juhul on tegu nimelt sellise olukorraga, kus hagejal vastavat kohustust ei ole tekkinud ega ole ka alust asuda seisukohale, et selline kohustus tulevikus pigem kindlalt tekiks. Hageja on menetluses avaldanud, et tema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevalt on tal edasilükkava tingimusega kohustus tasuda büroole õigusabi eest tasu. Tingimuseks on hagejale kuuluva osaga kostjas seotud väärtuse saamine, sh näiteks kahju hüvitamine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud nn tulemustasu kokkulepe ei takista kohtul praegusel hetkel menetluskulude kindlaksmääramist. Ringkonnakohtu nõudmisel esitatud 04.02.2016 kliendilepingu muutmise kokkuleppest (punktid (C) ja (D)) nähtub, et hageja kohustus tasuda advokaadibüroole tulemustasu on seatud sõltuvusse hagejale kostjas kuuluva osalusega seoses mistahes tulu saamisest. Hageja toob 28.01.2021 menetlusdokumendis esile, et käesolev tsiviilasi on vaid üks osa vaidluse kogumist, milles 8 2-16-11216 büroo osutab hagejale õigusteenust. Seega võib tulemus saabuda näiteks ka teise kohtuasja tulemusel. Lisaks märgib hageja, et hetkel on menetluses tema kahju hüvitamise nõue tsiviilasjas nr 2-18-18916, mille käigus võib hagejale tekitatud kahju saada hüvitatud ja mis on kliendilepingu järgi üheks võimalikuks viisiks saavutada kokkulepitud tulemus.
2. Kolleegium märgib, et

-i kohaselt saab vastaspoolelt välja mõista üksnes need kulud, mis on menetlusosalisel tekkinud, st üksnes need kulud, mida pool, kelle kasuks menetluskulude jaotis määrati, ise kandma peab. Eelnevalt viidatud hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud tulemustasu kokkuleppe sisu tõlgendades saab asuda seisukohale, et hagejal ei ole praegusel hetkel menetluskulude kandmise kohustust tekkinud ning ei ole ka teada, kas hagejal üleüldse kunagi käesoleva tsiviilasjaga seotud esindajakulu kandmise kohustus tekib. Viidatud kokkuleppes ei ole kulude hüvitamise kohustust seotud konkreetselt ühegi tsiviilasjaga. Eeltoodust tulenevalt on arvestatav võimalus, et vastavat kohustust hagejal ei tekigi. Seega ei saa praegusel hetkel järeldada, et hagejal oleks kulude kandmise kohustus tekkinud või see pigem kindlasti tulevikus mingil ajahetkel tekib. Kohtul tuleb menetluskulude summaarse välja mõistmise küsimus lahendada käesolevas lahendis praeguse ajahetke seisuga. Sellest tulenevalt ei saa kostjalt hageja kasuks hageja lepingulise esindaja kulusid välja mõista. 36. Hageja esitas 28.01.2021 taotluse (täpsustatud 01.02.2021)

§ 445

lõike 1 mõistes lahendi täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks, paludes kohustada kostjat tasuma hageja kasuks väljamõistetud lepingulise esindaja kulud tingimusel, et advokaadibüroo on esitanud hagejale arve, mille tasumisele kuuluv summa on väljamõistetud lepingulise esindaja kuludega vähemalt võrdne või suurem ning arvel on märgitud, et see on seotud hagejale osutatud õigusteenusega tsiviilasjas nr 2-16-

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine ka taotletud viisil lahendi täitmise korra määramise teel. Arvestades, et esindajakulude hüvitamise kohustus ei ole seotud ühegi konkreetse tsiviilasja lahendamise tulemusega, ei ole vastava kohustuse tekkimine ettenähtav. Lisaks nõustub kolleegium kostjaga, et hageja taotletud viisil lahendi täitmise korra reguleerimine, st kohustuse sidumine advokaadibüroo esitatud arvega, võimaldab hiljem mistahes tasukokkuleppe alusel käesolevale tsiviilasjale viitava arve väljastada.
2. Eeltoodust tulenevalt jäävad hageja taotletud lepingulise esindaja kulud kindlaks määramata. Hagejale kuulub hüvitamisele üksnes riigilõiv 1800 eurot, millest kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista, arvestades menetluskulude jaotust, 90%, s.o 1620 eurot.
3. Järgnevalt käsitleb kolleegium määruskaebust osas, mis puudutab kostja menetluskulusid. Ringkonnakohus nõustub kaebusega osas, et maakohus on ekslikult määruse resolutsioonis mõistnud hagejalt kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Määruse põhjendustes on kohus märkinud, et kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist ning et hüvitatav summa 1492.71 eurot ei sisalda käibemaksu. Resolutsioonis on aga kohus ekslikult märkinud, et viidatud summa sisaldab käibemaksu. Seega tuleb selles osas määruse resolutsiooni vastavalt muuta.
4. Osas, milles maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruse, on vaidlustatud määrus õige ja põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. 9 2-16-11216 Ringkonnakohus saaks maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui esindaja tunnitasu osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Määruskaebuses on esitatud vastuväited üksnes tunnitasu puudutavas osas, millistele vastuseks märgib kolleegium järgmist. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu puudutavaid väiteid on maakohus määruses käsitlenud ja on neile vastanud. Asjaolust, et kohus ei nõustunud kostja väidetega, ei saa järeldada, et kohus oleks nendega arvestamata jätnud nagu määruskaebuses leitakse. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kohtul on

§ 174

lõikest 1 tulenevalt kohustus hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tervikuna (st mitte eraldi seda, kas tunnitasu on põhjendatud ja kas tundide arv on põhjendatud). Riigikohus on korduvalt leidnud, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus nii esindamisele kulunud aja kui ühe tööühiku hinna põhjendatuse ja vajalikkuse osas (vt nt lahend nr 3-2-1-39-16, punkt 13). Eelnevast võib järeldada, et kohtul tuleb eraldi hinnata nii tunnitasu kui õigusabitoimingute ajakulu ning maakohus on praegusel juhul selliselt ka toiminud. 40. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et pooltel on menetluskulude hüvitamisel vastastikused rahalised kohustused.

§ 445

lõike 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus vastastikused kohustused määruse resolutsioonis. 41.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 42.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Indrek Soots/ 10