Obsah (8)

§ 166§ 146§ 144§ 1451§ 145§ 147§ 159§ 167

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-2806 K

) § 145 lg 2) ning lepingust tulenevalt üheselt mõistetav. Võlgnik CC suri enne nõude sissenõutavaks muutumise tähtaja saabumist. Tuleb asuda seisukohale, et hageja ei võtnud pärandit vastu enne 21.02.2017, s.o pärimisõiguse tunnistusel märgitud kuupäeva. Seega oli hagi aegumine peatunud

§ 166

lg 1 alusel alates pärandaja surmast 29.04.2016 kuni hagejale pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseni 21.02.

1. Kirjaliku kokkuleppega on tõendatud poolte soov ja tahe käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaja pikendamiseks viie aastani. Nii seaduse kui ka kehtiva kohtupraktika kohaselt käenduslepingust tulenevad kohustused kehtivad kuni käenduslepingu tähtaja lõppemiseni, mitte põhivõlgniku kohustuste tähtaja lõppemiseni.
2. Lepingust tulenevalt on kostjale tasutud viivisintress, kuid maksmata on põhivõlg. Kuna hagi esitamise ajaks oli kostjale nõue osaliselt rahuldatud (vastavalt lepingule eelkõige viivise ja intressi osas), tuleb asuda seisukohale, et hageja on nõuet tunnistanud, mis omakorda toob kaasa aegumise katkemise. Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus jättis 02.09.2020 otsusega rahuldamata hageja taotluse aegumise kohaldamise osas vaheotsuse tegemiseks, rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas 025/2019/2131 lubamatuks osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks Osaühingu Artaro võlgnevuse katteks rohkem kui põhinõude 12 000 euro ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
4. Maakohus tuvastas, et kostja on muutunud sissenõudjaks TMS § 149 tähenduses ning hageja on käendaja CC üldõigusjärglane ja muutunud pärijana käenduslepingu pooleks, hagejale on käenduslepingust tulenevad kohustused üle läinud seadusest tulenevalt üldõigusjärglasena ning ta saab esitada vastuväiteid käendajana.
5. Esitatud asjaoludel tuli laenulepingu alusel saadud raha ja intressid tagastada hiljemalt 23.05.
6. Seega võis kohustuse täitmist nõuda põhivõlgnikult alates 24.05.2016 ning samal päeval hakkas kulgema ka põhivõlgnevuse ja intressinõude aegumistähtaeg. Seega saabus põhivõlgniku vastu esitatava laenulepingust tuleneva põhinõude ja intressinõude aegumistähtaeg 23.05.
7. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et laenulepingust tulenev 3 2-20-2806 nõue on

§ 146lg 1 järgi aegunud.

Lisaks põhinõudele aegusid ka viivisenõuded 23.05.2019 isegi, kui viivisenõuded eraldiseisvalt ei oleks veel olnud aegunud (

§ 144

). Seega on kostjal õigus nõuda

§ 1451

lg 1 ja § 144 alusel täitmisel oleva laenulepingu alusel tasumata põhinõude 12 000 euro täitmist, kuid kostjal ei ole õigust saada nõude aegumise tõttu täitmisel oleva laenulepingu tasumata intresse, viivist ja leppetrahvi. 14. Maakohus möönis, et võlausaldaja ja käendaja saaksid

§ 145

lg 2 järgi leppida kokku pikemas aegumistähtajas, kuid kohtu hinnangul kostja ei tõendanud, et käenduslepingus kokkulepitud tähtaeg tähendas kokkulepet aegumistähtaja pikendamiseks. Maakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kirjaliku kokkuleppega on tõendatud poolte soov ja tahe käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaja pikendamiseks viie aastani. Maakohus leidis, et pooled on käendust VÕS § 142 lg 3 kohaselt ajaliselt piiranud. Tähtajalise käenduse puhul lepitakse reeglina kokku, et käendus lõpeb, kui võlausaldaja ei ole teatud tähtajaks esitanud nõuet käendaja vastu. Kohtu hinnangul ei saa käenduslepingu p 4 tõlgendada nii, et p-st 4 saaks järeldada poolte tahet leppida kokku aegumistähtaja pikendamises. Käenduslepingu p-s 4 puuduvad igasugused viited nõuete aegumisele. Lepingu sõnastusest nähtuvalt oli poolte ühiseks tahteks piirata käenduslepingu kehtivust tähtajaliselt.

1. Esitatud asjaoludel sõlmiti käendusleping samal ajal laenulepinguga, mistõttu ei saanud olla tegemist olukorraga, kus käendati kohustust, millele sai esitada aegumise vastuväite, sest põhikohustuse täitmise tähtaeg ei olnud käenduslepingu sõlmimise ajal saabunud. Seetõttu on kostja viidatud VÕS § 142 lg 5 käesolevas asjas asjakohatu norm.
2. Maakohus asus seisukohale, et CC pärand võeti vastu tema surmapäeval, ehk enne põhivõlgniku laenu tagastamise tähtaega. Seega ei mõjuta pärandi vastuvõtmine hagi aegumise tähtaega. Hageja esitas hagiavalduse enne täitemenetluses väljamaksete tegemist ning hageja ei ole kostjale ühtegi summat tasunud. Sellest tulenevalt ei ole hageja kostja nõudeid tunnustanud, ei ole andnud võlatunnistusi ja loobunud vastuväidetest.
3. Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas lubamatu suuremas summas kui põhivõlg 12 000 eurot. Seetõttu ei pidanud maakohus vajalikuks edasi analüüsida hageja alternatiivset nõuet viivise ja intressinõude vähendamiseks. Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5. Maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning tegi tõendite osas valed järeldused. Maakohus ei juhindunud VÕS § 29 sätestatud lepingute tõlgendamise põhimõtetest.
6. Vaidlus keskendub eelkõige sellele, kas käenduslepingu sõlmimisega tähtajaga 5 aastat soovisid pooled kostja nõude täitmist tagada 5 aasta jooksul pärast nõude täitmise tähtaja saabumist või mitte. Jääb arusaamatuks, miks leidis maakohus, et käenduslepingu p-st 4 ei saa järeldada poolte tahet leppida kokku aegumistähtaja pikendamises.
7. Käenduslepingu p 4 sätestab, et käendus on antud tähtajaga viis aastat arvates lepingu sõlmimisest. Käendusleping sõlmiti 24.11.
8. Seega aegub käenduslepingust tulenev nõue hiljemalt 24.11.
9. Kui pooltel oleks olnud soov kokku leppida aegumistähtajas kolm aastat, oleks käenduslepingus selline tähtaeg sätestatud. Ei ole mõtet pikendada käenduslepinguga käenduse tähtaega viie aastani olukorras, kus nõue ise aegub kolme aastaga. Lisaks ei seataks 4 2-20-2806 ka kinnistule hüpoteeki, mis arvestab põhinõude kahekordse suurusega. Seega ei ole käenduslepingust tulenev nõue aegunud ning maakohtu järeldused ei ole piisavalt analüütilised.
10. VÕS § 142 lg 3 näeb ette, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käesoleval juhul on käenduslepingus konkreetselt määratud nii tähtaeg kui ka käenduse maksimaalne summa.
11. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-178-10 (p 34) leidnud, et VÕS § 153 lg 1 p 3 järgi lõpeb käendus tähtajalise käenduse korral käenduse tähtaja möödumisega, kusjuures VÕS § 153 lg 3 järgi eeldatakse tähtajalise käenduse lõppemise korral, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest.
12. Seega on nii seaduse kui kohtupraktika kohaselt käenduslepingust tulenevad kohustused kehtivad kuni käenduslepingu tähtaja lõppemiseni, mitte põhivõlgniku kohustuste tähtaja lõppemiseni. Tähtajalise käenduse korral, kui käenduslepingus kokku lepitud tähtaeg on pikem kui põhivõlgniku vastu esitatava nõude tähtaeg, ei aegu käendaja vastu esitatava nõude tähtaeg enne käenduslepingus märgitud tähtaja saabumist. Vastustaja seisukoht
13. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vahepealne menetlus
14. 07.01.2021 kirjas selgitas ringkonnakohus pooltele, et tsiviilasja materjalide kohaselt täidetakse täiteasjas nr 025/2019/2131 kostja hüpoteegiga tagatud nõuet WineAir OÜ vastu, s.t täitmisele ei kuulu käenduslepingust tulenev kostja nõue hageja vastu, ja võimaldas pooltel esitada arvamused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
16. Hageja palus lubamatuks tunnistada täiteasjas nr 025/2019/2131 toimuva kostja nõude sundtäitmise osaliselt summas 12 000 eurot, s.o viivise ja intressinõuete osas. Hageja palus kohaldada nõudele vaidlustatud osas aegumist. Alternatiivselt palus hageja viivise ja intressi vähendamist.
17. Hageja tõi hagi alusena esile järgmised asjaolud:  24.11.2015 sõlmisid kostja ja WineAir OÜ laenulepingu, mille alusel andis kostja WineAir OÜ-le laenu 12 000 eurot tagastamise tähtajaga 23.05.2016, intressimäär oli 10% ja viivisemäär 0,27% tagastamata summalt päevas.  Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati CC-le (surnud XX.XX.XXXX) kuulunud kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX kolmandale järjekohale hüpoteek 24 000 eurot. Samale kinnisasjale oli seatud esimese ja teise järjekoha hüpoteegid Luminor Bank AS kasuks.  Laenulepingust tulenevaid kohustusi käendas 24.11.2015 lepinguga CC summas 24 000 eurot.  CC surma järel päris kinnisasja hageja. 5 2-20-2806  Kinnisasja suhtes algatati hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks täitemenetlus, millega kostja hüpoteegipidajana ühines ja milles võõrandati hüpoteekidega koormatud kinnisasi.
18. Kostja vaidles hagile vastu järgmiste põhjendustega:  Hageja on CC üldõigusjärglane, seega käenduslepingu järgsed käendaja kohustused on hagejal.  Käenduslepingus on kokku lepitud käenduse 5-aastases tähtajas ja käendaja vastutab kuni tähtaja lõppemiseni. Kui käenduslepingu tähtaeg on pikem kui aegumistähtaeg, ei saa käendaja vastu esitatav nõue aeguda enne käenduslepingus märgitud tähtaja saabumist. Kirjaliku kokkuleppega on tõendatud poolte soov ja tahe käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaja pikendamiseks viie aastani. Käenduslepingust tulenevad kohustused kehtivad kuni käenduslepingu tähtaja lõppemiseni.  Kostjal ei olnud kohustust pöörduda põhivõlgniku vastu ja kostja esitas nõude täitemenetluses.  Käenduslepingust tulenev kostja nõue ei ole aegunud. Hagi aegumine oli peatunud alates pärandaja surmast 29.04.2016 kuni hagejale pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseni 21.02.
19.  Kuna hagi esitamise ajaks oli kostjale nõue osaliselt rahuldatud (vastavalt lepingule eelkõige viivise ja intressi osas), tuleb asuda seisukohale, et hageja on nõuet tunnistanud, mis omakorda toob kaasa aegumise katkemise.
20. Vaidluse lahendamiseks oli kohtul vajalik tuvastada, millise täitedokumendi alusel toimus kostja nõude täitmine – kas kostja hüpoteegiga tagatud nõude WineAir OÜ vastu või/ ja kostja ja CC vahelisest käenduslepingust tuleneva nõude. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse järeldus, et täitemenetluses täideti kostja käenduslepingust tulenevat nõuet, on ebaõige.
21. TMS § 149 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. TMS § 5 lg 1 järgi on sissenõudja isik, kes on täitmiseks esitanud nõude. TMS § 2 lg 1 sätestab, et täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad samas lõikes loetletud täitedokumentidest.
22. Ringkonnakohus leiab, et kostja ja CC vaheline käendusleping ei ole TMS § 1 järgi täitedokumendiks. Pooled ei ole väitnud, et kostja kasuks oleks tehtud kohtulahend, millega on CC-lt või hagejalt välja mõistetud käenduslepingu alusel võlg (TMS § 2 lg 1 p 1). Kostja ja CC vahel ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepet, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 18). Seega ei saanud täita hageja kinnisvara arvel käenduslepingust tulenevat nõuet. Maakohus on ekslikult kohtuotsuses tuvastanud, et kostja ja CC vahelisest käenduslepingust tulenevad kohustused olid tagatud hüpoteegiga. Sellise kohustuse täitmiseks ei ole hüpoteeki kinnistusraamatusse kantud ega esitatud kohtule hüpoteegi seadmise lepingut. Maakohtu otsuse põhjendused, mille kohaselt on hageja CC õigusjärglasena käenduslepingu pool ja käenduslepingust tulenev kostja nõue hageja vastu on aegunud, tuleb kohtuotsusest välja jätta, kuna need ei ole vaidluse lahendamisel olulised.
23. CC ja kostja on 24.11.2015 sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu (tl 19-22), millega seati CC-le kuulunud kinnistule (registrinumber XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale hüpoteek 24 000 eurot kostja kasuks (p 3.1.). Hüpoteegiga olid tagatud kõik kostja nõuded 6 2-20-2806 WineAir OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja WineAir OÜ vahel 24.11.2015 sõlmitud laenulepingust nr 24/11/2015 (p 4.1.). Lepingu p-s 5.
24. leppisid lepingupooled kokku, et kui tagatud nõude võlgnik ei täida kohustusi, on kostjal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 2 lg 1 p 19 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 149 lg 1 järgi sai kostja ühineda täitemenetlusega WineAir OÜ võla, mis tulenes laenulepingust nr 24/11/2015 ja mis oli hüpoteegiga tagatud, täitmiseks. See, et kostja on kohtutäiturile esitatud avalduses soovinud kostja ja CC vahelisest laenulepingust tuleneva hüpoteegiga tagatud nõude täitmist hageja kinnisvara arvel, ei tähenda, et sundtäidetav oleks olnud mingi muu nõue peale WineAir OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tuleneva hüpoteegiga tagatud nõude.
25. Pooled ja maakohus on tsiviilasja menetlemisel keskendunud käenduslepingust tuleneva nõude aegumise tuvastamisele, kuigi hageja on hagiavalduses esile toonud ka kostja hüpoteegiga tagatud nõude WineAir OÜ vastu sundtäitmise lubamatuse aluseks olevad asjaolud. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et sundtäitmisele ei kuulunud käenduslepingust tulenev kostja nõue hageja vastu. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse avaldada oma väited hüpoteegiga tagatud WineAir OÜ laenukohustuse sundtäitmisse puutuvalt. Kostja eeltoodud osas seisukohta ei avaldanud ja jäi 14.01.2021 esitatud vastuses selle juurde, et käenduslepingust tulenev nõue hageja vastu ei ole aegunud.
26. Järgnevalt tuvastab ringkonnakohus, kas kostja hüpoteegiga tagatud nõue WineAir OÜ vastu on aegunud. 24.11.2015 kostja ja WineAir OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 24/11/2015 p
27. järgi tuli võlgnikul laen tagastada 23.05.2016.

§ 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147lg 2 järgi muutus kostja nõue võlgniku vastu sissenõutavaks 24.05.2016.

Seega kostja nõue võlgniku vastu aegus 23.05.

1. Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas kostja avalduse täitemenetlusega ühinemiseks ja nõude täitmiseks 09.12.2019 (tl 9) ja täitedokumendi pärast seda jaanuaris
2. Seega esitas kostja täitedokumendi täitmiseks pärast nõude aegumist. Pärast aegumistähtaja lõppu täidedokumendi täitmiseks esitamisel ei katke

§ 159lg 1 järgi aegumine.

Seda, et kostja ja võlgniku vahel oleksid toimunud võla tasumise osas läbirääkimised, kostja esile toonud ei ole (

§ 167lg 1).

37. Kostja väitis, et hagi aegumine oli peatunud

§ 166

lg 1 alusel alates pärandaja surmast 29.04.2016 kuni hagejale pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseni 21.02.2017. Ringkonnakohus selle kostja käsitlusega ei nõustu. Pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Pärandi üleminek pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist. Pärand läheb pärijale üle üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt seaduse jõul pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga.

§ 166

lg-s 1 sätestatud pärandi vastuvõtmise ja pärimistunnistuse väljastamise aeg ei ole samastatavad (Riigikohtu 09.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12712, p-d 15 ja 16). 38.

§ 166

lg 1 kohaselt peatub pärandvara vastu suunatud nõue ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu.

§ 166

lg 1 saab tõlgendada loobumissüsteemi arvestades selliselt, et pärandvarasse kuuluva nõude aegumine on peatunud ajani, mil pärija on pärandi PärS § 118 lg 2 kohaselt vastu võtnud, või ajani, mil ta loetakse PärS § 118 lg 1 kohaselt pärija pärandi vastu võtnuks. Pärija saab pärandi vastu võtta, tehes pärimisasja lahendavale notarile PärS § 118 lg 2 kohase notariaalselt tõestatud avalduse enne pärandist loobumise tähtaja möödumist PärS § 119 7 2-20-2806 lg 1 mõttes. PärS § 118 lg 1 kohaselt loetakse pärija pärandi vastu võtnuks, kui ta PärS §-s 119 sätestatud kolmekuulise pärandist loobumise tähtaja jooksul pärandist ei loobu. 39. Maakohus tuvastas, et CC pärand võeti vastu tema surma päeval, s.o enne, kui kostja nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks, mistõttu ei mõjuta pärandi vastuvõtmine hagi aegumise tähtaega. Kostja ei ole hageja poolt CC pärandi vastuvõtmise aega vaidlustanud. Eeltoodut arvestades ei saanud kostja nõude aegumine

§ 166lg 1 järgi olla peatunud.

40.

§ 1451

lg 1 sätestab, et pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Pooled ei vaidle, et WineAir OÜ ja kostja vahelisest laenulepingust tuleneva põhivõla suuruseks on 12 000 eurot ja selle täitmist hüpoteegiga koormatud vara müügist saadu arvel ei ole hageja vaidlustanud. Kuna kostja nõue intressi ja viivise saamiseks on aegunud, siis selles osas on sundtäitmine lubamatu ja hagi on lõppjäreldusena õigesti rahuldatud.

1. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus on kohtuotsuses hagi tagamise abinõude kehtivuse osas jätnud seisukoha võtmata. Ringkonnakohtul on võimalik eeltoodud minetus kõrvaldada. Maakohus on 21.02.2020 määrusega rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse osaliselt, peatanud täiteasjas nr 025/2019/2131 täitemenetluse osaliselt ning keelanud kohtutäituril Kaire Põltsil kostjale väljamaksete tegemise enampakkumisel saadu arvelt 12 000 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega tuleb 21.02.2020 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima kuni otsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus on seoses hagi rahuldamisega õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud kostja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.
3. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le
5. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8