lg 1 p 2 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka karistas Priit Alec Pungas’t väärteoasjas nr. 2317,20,004205 25.06.2020.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1
Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus seoses teos väärteotunnuste puudumisega. Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohad järgmised: kiiruse ületamise tuvastamine on teostatud erinevate puudustega, milline kogumina on endaga kaasa toonud ebaõige lahendi menetlusealuse isiku suhtes. Tema seisukoha kohaselt kiirust mõõdeti läbi sõidukiklaasi, millele langes otsene tugev päikesevalgus, mõõdetava objekti ja mõõtja vahel oli erinevaid takistavaid ning läbimatuid takistusi, mõõdetavas alas liikusid teised liikuvad sõidukid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde lisades, et tema hinnangul on kiirust mõõdetud ebapädevalt. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning märkis, et kiirust mõõtis pädev ametnik, mõõtmisel on jälgitud mõõtemetoodikat, ka kasutusjuhendist tulenevaid nõudeid. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isik väärteo toime pannud ja alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja Priit Alec Pungas kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistajana üle R P ja M G. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust lisadega (Riigi ilmateenistuse veebilehekülje kuvatõmmis, 2 fotot,) /kohtutoimik tl 2-5, 7-9/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 1/; - kiirusmõõturi kasutamise protokolli /väärteotoimik lk 2/; - väljavõtet salvestamise andmete kohta /väärteotoimik lk 3/; - taatlustunnistust /väärteotoimik lk 4/; - väljavõte salvestamise andmete kohta lisa (fototabelid) väärteotoimik 5-7/; 2 - kohtuvälise menetleja 25.06.2020.a. otsust väärteoasjas 2317,20,004205 / väärteotoimik lk 16/; - karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 18/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kaebuse esitaja taotles väärteomaterjalidele lisada Tartu Ülikooli kodulehele väljatrüki (tl 50), foto laserkiire murdumisest (tl 51), kohtuvälise menetleja vastu ei vaielnud, kohus rahuldas kaebuse esitaja taotluse, võttis eelnimetatud dokumendid vastu, avaldas, lisas väärteoasja materjalidele. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles väärteoasja materjalidele lisada ,,KUSTOM SIGNLAS LASERCAM4’’ kasutusjuhendi (tl 52-84), kaebuse esitaja vastu ei vaielnud, kohus rahuldas kohtuvälise menetleja esindaja taotluse, võttis eelnimetatud kasutusjuhendi vastu, luges avaldatuks, lisas väärteoasja materjalidele. Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõendina videosalvestist. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr. xxxx 26.05.2020.a. kella 09:27 ajal Harjumaal, Tallinnas, Paldiski mnt-l Mõisa ja Haabersti tn vahelisel teelõigul suunaga Haabersti tänavale, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Seda kaebuse esitaja ei eita. Ka nähtub see väärteoprotokollist (lk 1). Kaebuse esitaja arvates on kiiruse ületamise tuvastamine teostatud erinevate puudustega, milline kogumina on endaga kaasa toonud ebaõige lahendi menetlusaluse isiku suhtes. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine Priit Alec Pungase poolt. Kohus tuvastas, et kiiruse mõõtmisel on kasutatud tehniliselt korras ja taadeldud mõõteseadet LaserCam 4 (lk 4) ning on jälgitud mõõtemetoodikat. Kaebuse esitaja on vaidlustanud mõõtetulemust erinevatel põhjustel – esmalt põhjusel, et mõõdeti läbi sõidukiklaasi ning kaebuse esitaja leiab, et läbi klaasi mõõtmisel laserkiir murdub ja selletõttu ole mõõdetavad tulemused õiged. Asjaolu, et kiirust mõõdeti läbi klaasi leidis tuvastamist, seda kinnitasid kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad M G (tl 92) ja R P (tl 42). Kiiruse mõõtmisel läbi klaasi ei ole toime pandud midagi tavatut. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud LaserCam 4 kasutusjuhendist (tl 63pö) nähtuvalt pakub LaserCam 4 usaldusväärseid mõõtmistulemusi, isegi kui kiirust mõõdetakse läbi sõiduki klaasi. Seega kaebuse esitaja väide, et läbi klaasi mõõta ei saa ega tohi, ei ole õige, kuna sellega on antud seadet luues arvestatud. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud väljavõte selle kohta, et laserkiir murdub klaasist risttahukas (tl 51) ei ole asjakohane ega antud seadmele kohandatav. Ka väitis kaebuse esitaja, et mõõturile langes otsene päiksevalgus, mistõttu ei olnud tulemus õige. LaserCam4 kasutusjuhendist (tl 81) nähtuvalt (kohus tsiteerib): ,,kiirusmõõturiga ei tohi kunagi 3 meelega päikese ega mõne muu intensiivse valgusallika suunas osutada. Selline tegevus võib kahjustada tundlikku vastuvõtjat ning tulemuseks on töökvaliteedi langus“). Antud säte ei ole käsitletav keeluna kasutada kiirusmõõteseadet päikesepaistelise ilmaga, vaid keeluna suunata seda päikesesse. Kohus märgib, et asjakohane oli kohtuvälise menetleja esindaja märkus, et kiirusmõõteseadmel on erinevad režiimid ja üks nendest on ka päikesepaistelise ilma jaoks. Seega, ei ole välistatud selle kasutamine päikeselise ilmaga, lihtsalt ei tohi suunata seda intensiivse valgusallika suunas. Antud juhul oli seade suunatud kaebuse esitaja autole ning see, et tulenevalt kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud tõendist (tl 6) oli päikeseline ilm, ei muuda mõõtetulemit ebausaldusväärseks. Kohtus vaadeldud videosalvestiselt ei nähtu, et seade oleks suunatud päikesele. Samuti väitis kaebuse esitaja, et mõõdetava objekti ja mõõtja vahel oli erinevad laserkiirele läbimatuid takistused (teised sõidukid, postid). Kohus märgib, et Vabariigi Valitsuse määruse 16.06.2011 nr 78 Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele § 1 lg 2 kohaselt on laserkiirusmõõtur kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on valguskiirusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine mõõtevahendist mõõteobjektini ja tagasi, kusjuures mõõteobjekti kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel ning sama määruse § 3 lg 3 p 3 kohaselt ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Kohus vaatles kohtuistungil vahetult videosalvestist ning antud salvestiselt ei nähtu, et mõõtesignaali sihtmärgi alas oleks olnud teisi sõidukeid. See, et eemal esines sõidukeid, ei oma tähtsust. Seonduvalt kaebuse esitaja väitega, et sihtmärgi alas olid ka jalakäijad ja postid märgib kohus, et kohus veendus videosalvestist vaadeldes, et kui esines takistus mõõturi ja mõõdetava objekti vahel, siis sel ajal laserkiirusmõõtur ei mõõtnud, andis katkendliku helisignaali ning ka kiiruse näit oli --- km/h, s.o 0 km/h. Ajal, kui lasekiirusmõõturil takistust ees ei olnud, ehk kui mõõtur sai objektiga ühendust oli signaal ühtlane ning kuvati mõõtetulemus, mistõttu puudub kohtul alus kahelda seadme näidu usaldusväärsuses. Kaebuse esitaja hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (lk 2) näol tegemist lubamatu tõendiga, kuivõrd mõõtetulemus 85 km/h ei olnud järjepidev. Kohtus vaadeldud videosalvestistelt nähtub, et helisalvestis katkes ainult takistuse ilmnemisel ning edasi seade jätkas mõõtmist ja kuvas tulemi. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu, et kiirus 85 km/h fikseeriti 6-l korral (lk 3, 5-6). Samuti kinnitas videosalvestistel nähtuvat kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja R. P, kes selgitas, et kui mõõturil on mingi takistus ees, siis kuvatakse kiirus 0 km/h (tl 46) ning kui mõõtur saab objektiga ühendust on signaal ühtlane (tl 47), ehk kui mõõtur mõõtis kiiruseks 85 km/h oli kiirus ühtlane (tl 47). Antud tunnistaja ütlused riimuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, vaadeldud videosalvestusega ja kohtul puudub neis alus kahelda. Priit Alec Pungase poolt lubatud suurima kiiruse ületamine mitte vähem kui 32 km/h on tõendamist leidnud eelrefereeritud tõenditega, samuti on kaebuse esitaja tegevus fikseeritud ka 26.05.2020.a. koostatud väärteoprotokollis (lk 1). Kaebuse esitaja poolt esitatud 2 fotot (tl 8-9), mis on tehtud tema poolt mitte väärteo toimepanemise kuupäeval, vaid järgmisel päeval ja millisega kaebuse esitaja soovis tõendada, et peatades sõiduki sarnaselt politseiautoga, langeb sõiduki esiklaasile otsene ja intensiivne päiksevalgus, ei oma käesoleva asjas mingit tähendust ega ei ole tõendina arvestatavad. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Priit Alec Pungase poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 32 km/h toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud Priit Alec Pungase poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõude rikkumine, rikutud on
lg 1 p 2 kohustust.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul rikkus Priit Alec Pungas antud kohustust. 4 Liiklusseaduse rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
lg 2 järgi, s.o mootorsõidukijuhi poolt suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h. Kohus asub seisukohale, et Priit Alec Pungase poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Priit Alec Pungas on talle süüks pandava väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhina pidi Priit Alec Pungas võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ning seda ka möönma. Sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud ulatuses (vähemalt 32 km/h üle lubatu) pidi olema isikule tajutav, eriti arvestades asjaolu, et lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h. Ka märgib kohus, et Priit Alec Pungase poolt juhitud mootorsõiduk liikus koos teiste sõidukitega ning nimetatut arvestades pidi isik ka teiste sõidukite liikumist arvestades tajuma oma sõiduki oluliselt suuremat sõidukiirust.
lg 1 p 2 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud
Kohus märgib, väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1 p 2 sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteona vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega Priit Alec Pungasele määratud karistus, rahatrahv 50 trahviühiku trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot on põhjendatud.
lg 2 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmääras. Karistusmäära puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Praegusel juhul, kui karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus sanktsiooni keskmääras, ja kohus leiab, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Karistuse kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud. 5 Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures 1 CD-R-plaat salvestisega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § 2, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126. Merle Parts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.