) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Berger Financial Group OÜ (hageja, Laenuandja) ja xxxx OÜ xxxx (põhivõlgnik, Laenusaaja) vahel on 14.01.2019a. sõlmitud laenuleping nimetusega „LAENULEPING xxxx“ (Leping), mille alusel refinatseeritakse Laenuandja ja Laenusaaja poolt sõlmitud laenulepingute 17102017/1 ja 31052018/1 (viimase lepingu esialgne laenusaaja xxxx OÜ) tulenevaid kohustusi (kogusummas 26 125,48 EUR). Poolte kokkuleppel toimub refinantseerimine laenu ülekandmiseta. Lisaks kohustus Laenusaaja tasuma Laenuandjale lepingu sõlmimise tasu 200 eurot. Laenusaaja kohustus tagastama laenu põhisumma 26 125,48 eurot Laenuandjale hiljemalt 31.12.2019a., vastavalt Lepingus toodud maksegraafikule. Lepingu punkti 1.4 kohaselt kohustus Laenusaaja tasuma laenu kasutamise eest Laenuandjale intressi arvestusega (33,1 %) aastas. Intress kuulub Laenuandjale tasumisele igakuiselt. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast (L.p 1.5). Laenu tagastamisega viivitamisel kohustus põhivõlgnik tasuma viivtusintressi intressimääraga 0,09 % päevas tähtajaks tasumata summast (p. 3.8). Põhivõlgnik ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud nõuetekohaselt. Põhivõlgniku nõuet käendas L V, isikukood xxxx (kostja, Käendaja), mis tulenes hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingust. Hageja ja põhivõlgniku seaduslik esindaja L V sõlmisid 14.01.2019 a. käenduslepingu, millega Käendaja käendab Laenuandja ees Laenuandja ja Laenusaaja xxxx OÜ (registrikood xxxx) (Laenusaaja) vahel 14.01.2019 sõlmitud laenulepingust, millega laenatakse Laenusaajale laenuna 26 125,48 eurot, tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata (käenduslepingu punkt 1). Kuivõrd põhivõlgnik ja käendaja ei ole tänaseni täitnud põhivõlgniku kohustust, esitab hageja kostja kui solidaarvõlgniku vastu Lepingust tuleneva nõude maksma panemiseks hagiavalduse. 2 2-20-5611 Hageja palub: rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 14 126,68.(neliteist tuhat ükssada kakskümmend kuus eurot ja 68 senti), intress summas 1394,72.- (üks tuhat kolmsada üheksakümmend neli ja 72 senti), viivis summas 2289,50.- (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 50 enti) ja alates 16.04.2020a. viivist põhinõudelt (14 126,68 €) 0,0657% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni; menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kohtu selgitused Kostjale on menetlusdokumendid kohtutäituri poolt postkasti panekuga kätte toimetatud 09.12.2020.a. (aadressil xxxx), mis on kohtu andmeil kostja elukohta (vt ka tsiviilasi nr 2-2013775, 2-20-8347). Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja on hagiavalduse Harju Maakohtule esitanud 15.04.2020.a (täiendatud hagiavalduse 23.04.2020) ning kohus on hagiavalduse 20.04.2020.a määrusega menetlusse võtnud. 20.04.2020.a menetlusse võtmise määruse punktis 6 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 20 päeva jooksul. Hageja on eelnimetatud määruse kätte saanud 21.04.2020.a lepingulise esindaja kaudu. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 6 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt
lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Kuna tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 900 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivusse summas 900 eurot. Täiendavalt on 16.12.2020.a. kohtule esitatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (toimik 025/2020/4256, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts) summale 74,90 eurot (sh kohtutäituri tasu 60 eurot koos käibemaksuga, sõidukulu 7,45 eurot koos käibemaksuga). Kuna nimetatud kulu nähtub kohtule esitatud kohtutäituri otsusest on kulu põhjendatud ja vajalik. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 974,90 eurot (900+74,90).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele 3 2-20-5611 kuuluvatelt menetluskuludelt (974,90 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.