lg 2 järgi Menetlusalune isik Rene Jakobson, isikukood xxxx, Elukoht: xxxx (kaebuse esitaja) Kaitsja: jurist Andrus Reidi OÜ HUGO Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Rene Jakobsoni taotlus osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.12.2020.a otsus väärteoasjas nr 2316,20,008309 määratud rahatrahvi korraga tasumise osas. Muus osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 800 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus tasuda 80 eurot. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 21.12.2020.a otsuses näidatud arvelduskontole, kohustuslik on märkida eelnimetatud otsuses märgitud viitenumber 10220205131311. Liiklusseaduse (
) § 127 kohaselt on Rene Jakobson kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti liiklusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus Rene Jakobsoni karistati KarS § 63 lõike 1 kohaldamisega
lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja
lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 03.12.2020.a. kell 10.39 Tallinnas Sõle tänaval, liikudes Ketraja tn poole, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti. Sellise tegevusega rikkus Rene Jakobson
lg 3, § 88 lg 1 ja § 38 lg 2 nõudeid ja pani toime
Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub Rene Jakobsoni kaitsja võimaldada kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi 800 eurot tasuda maksegraafiku alusel kohtu määratud aja jooksul ning vähendada määratud 6-kuulist lisakaristust. Kaebusest nähtuvalt ei ole vaidlust menetlusaluse isikule omistatud väärtegude toimepanemises. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistuse määramisel tema siirast kahetsust. Kohtuväline menetleja on küll kahetsusele viidanud, kuid karistuse raskus, so määratud rahatrahvi suurus 800 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on arvestades toimepandud rikkumist liiga karm. Kaebusest nähtuvalt ei ole asjakohane kohtuvälise menetleja otsuses viidata, et 0,11 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Sellisest sõnastusest nähtub et menetleja on seda asjaolu arvestanud pigem raskendava asjaoluna ja sellest tulenevalt määranud karmi karistuse. See on aga vastuolus sellega, et menetleja raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kaebusest nähtuvalt ei saa vaielda üldpreventiivse ja eripreventiivse eesmärgiga. Üldpreventiivse eesmärgi täitmise tagavad karistuse piirmäärad. Et aga täita eripreventiivset eesmärki, tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest ja menetlusalusest isikust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja otsuses märkinud, et ta on seda kõike arvestanud. Vaidlust ei ole ka selles, et menetlusalusel isikul oli kehtiv karistus
lg 1 järgi mootorsõiduki lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest. Sellest tulenevalt on menetleja kvalifitseerinud antud väärteo õigesti. Karistuse määramisel sellele viitamine otsuses ei ole aga asjakohane kui isikut iseloomustava asjaoluna. Kuigi raskendavad asjaolud puuduvad, soovib menetleja siiski seda sellisena näidata. Toimepandud väärteo kvalifitseerimine
Kaitsja arvates ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel menetlusaluse isiku siirast kahetsust. Määratud rahaline karistus on keskmisest suurem. Lisaks on menetleja karistanud lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Määrates karistust
lg 2 ja lg 3 p 2 järgi esimest korda, on piisav siiski menetlusaluse isiku mõjutamine nimetatud sätetes ettenähtud karistuste määramises alla keskmise määra. Menetlusalune isik mõistab toimepandud rikkumise raskust, kuid juhtimisõiguse äravõtmine nii pikaks ajaks on liiast. Juba määratud rahalise karistuse suurus on piisavalt range tema mõjutamiseks käituda seaduskuulekalt. 2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja lisakaristuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja leiab, et otsuses kehtivale karistusele viitamine isikut iseloomustava asjaoluna on võimalik ja igati kohane, kuna tegemist on samalaadse liiklusalase (samuti alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine) rikkumisega. Kohtuväline menetleja märgib, et sanktsiooni kehtestamisel ei saa lähtuda menetlusaluse isiku soovist valida endale meelepärane karistus, vaid karistus peab lähtuma isiku süü suurusest ja karistuse kandmine ei pea ega saagi olla menetlusaluse isiku jaoks meeldiv. Rene Jakobsoni süüd käesoleval juhul saab hinnata suureks, kuna temal tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisalduseseks 0,74 mg liitri kohta.
S § 424 lg 1 alusel. Seega Rene Jakobsoni väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus oli maksimaalne piir, milles tegu jääb väärteo koosseisu ning tegemist on piirmäära olulise ületamisega. Kohtuvälise menetleja seisukohas on viidatud Riigikohtu lahendile 3-1-1-122-13: sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ning lisakaristuse mõistmisel tuleb ka ära näidata, millistele asjaoludele tuginevalt sellise ohu olemasolu tuvastatuks loetakse. Samas lahendis ütleb Riigikohus, et ohu olemasolu on tuletatav korduvuse faktist ning arvestada tuleb ka isiku süü suurust (sh piirmäära olulist ületamist). Seega käesoleval juhul tuleneb Rene Jakobsoni karistusregistrist, et isik on varasemalt eksinud sama kvalifikatsiooniga õigusnormi vastu (
) ning käesoleval juhul on tegemist piirmäära olulise ületamisega, siis lisakaristuse kohaldamine alla sanktsiooni keskmäära, s.o 6 kuuks on igati põhjendatud, proportsionaalne, arvestab menetlusaluse isiku kahetustust ning on kooskõlas karistuse määramise praktikaga. Kuigi kaebaja ei ole käesoleval juhul arusaadavalt põhjendanud vajadust rahatrahvi ajatamiseks, ei ole kohtuväline menetleja vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumisele ositi. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht Tutvunud Rene Jakobsoni poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Otsustamaks Rene Jakobsonile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta Rene Jakobson mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ja dokumentide puudumist väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas. Lisaks süü omaksvõtule kohtule esitatud kaebuses, tõendavad rikkumist menetlusaluse isiku enda ütlused, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga ja tunnistaja ütlused. Rene Jakobsoni ütlustest nähtuvalt tarvitas ta eelmisel päeval, s.o 02.12.2020. a alkoholi, ei arvestanud, et hommikuks ei saa kaineks. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga nähtub, et Rene Jakobsoni joobeseisundi kindlakstegemiseks 03.12.2020.a. kell 10.58 kuni 11.03 kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Safety Alcotest 9510 EE, seeria nr ARKM-0084, taatlustunnistus TTRC20/00135, mille lõplik lugem oli 0,79 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli Rene Jakobsoni väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,74 mg/l kohta. 3 Tunnistaja V L ütlustest nähtub, et 03.12.2020.a. kella 10.39 ajal peatas Tallinnas Sõle xxxx juures koos patrullpolitseinik I Kiga mootorsõiduki xxxx reg xxxx, mootorsõiduki juhiks oli Rene Jakobson. Indikaatorvahendiga isiku joovet kontrollides saadi näiduks 0,71 mg/l. Isik tunnistas, et oli öösel kella 2 paiku tarvitanud konjakit, ei osanud oodata, et on veel joobes. Väärteotoimikus on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt Tallinnas Sõle 64 Rene Jakobson 03.12.2020.a kell 10.39 puhus indikaatorvahendisse tulemuseks 0,71 mg/l. Lisaks nähtub samast protokollist, et isikul esinesid joobele viitavad tunnused. Nimelt silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, kerged häired koordinatsioonis. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati Rene Jakobson sõiduki juhtimiselt alates 03.12.2020.a. kell 10.39 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Vastuväiteid nimetatud tõenditele Rene Jakobson esitanud ei ole. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub Rene Jakobsoni teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et tarbis alkoholi eelmisel päeval. Selle kohta, millist alkoholi või joodud koguse osas menetlusaluse isiku ütlused puuduvad. Küll nähtub tunnistaja ütlusest, et menetlusalune isik on selgitanud, et jõi öösel kell kaks konjakit. Seega kanget alkoholi, mis üldteada eemaldub organismist kauem. Väärteona on karistatav nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu. Kuna liiklusseadus keelab mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, peab alkoholi tarvitanud isik enne sõidukit juhtima asumist olema veendunud selles, et alkohol on tema organismist täielikult välja läinud. Seda Rene Jakobson ei teinud. Menetlusaluse isiku organismist leitud alkoholi kogus oli niivõrd suur, et täiskasvanud inimene pidi aru saama, et ta ei ole kaineks saanud. Kuivõrd Rene Jakobsoni puhul on tuvastatud ka joobele viitavad tunnused, siis pidi Rene Jakobson aru saama, et sellises seisundis ei või ta asuda mootorsõidukit juhtima. Tegutsedes vastupidiselt, pani ta õigusrikkumise toime tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Kohus leiab, et Rene Jakobson on rikkunud
lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud
Väärteoasjas puudub vaidlus ka selles, et 03.12.2020.a. kella 10.39 ajal Tallinnas Sõle xxxx juures juhtides mootorsõidukit, ei olnud Rene Jakobsonil kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti või isikut tõendavat dokumenti. Seda, et isikul ei olnud tema kinnipidamisel menetlejale esitada isikut tõendavat dokumenti ega vastava kategooria juhtimisõigust tõendavat dokumenti tõendab asjaolu, et tema isikusamasus tuvastati isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt läbi infosüsteemi seal oleva fotoga. Antud asjaolu kinnitavad ka menetlusaluse isiku ütlused, oli kiire, võttis naise auto, dokumendid teises lukustatud autos ning tunnistaja V L ütlused, et sõiduki peatamisel ei olnud mootorsõiduki juhil Rene Jakobsonil esitada ühtegi dokumenti. Liiklusseaduse II. peatüki 5. jaos on sätestatud juhi liiklusreeglid, kus § 33 lg 2 p-s 5 tuleneb mootorsõiduki juhile üldkohustusena, et enne sõidu alustamist peab juht veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid ja
38 § lg-st 2 tuleneb kohustus, et mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel
§-s 88 nimetatud dokumendid. Nõutavateks juhtimisel kaasas olevateks dokumentideks
lg 1 tähenduses on juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Seejuures sätestab sama paragrahvi lõige 2, et juhul kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine 4 kohustuslik. Käesoleva asja väärteomaterjalidest nähtuvalt ei olnud Rene Jakobsonil tema kinnipidamisel nõutavaid dokumente politseiametnikule esitada. Arvestades menetlusaluse isiku selgitust on menetlusalune isik pannud toime
Ta unustas kiirustades dokumendid teise sõidukisse, kuid oleks pidanud kohusetundliku suhtumise korral enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas vajalikud dokumendid. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste, väärteoasjas koostatud menetlusdokumentidega tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud
lg 2 ja
Menetlusaluse isiku poolt on ühe teoga toime pandud kaks väärtegu ning mõlemad süüteokoosseisud on omavahel ideaalkonkurentsis, mistõttu ei saa menetlusaluse isiku käitumist vaadelda lahutatud käitumisaktidena. Seetõttu tuleb KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades määrata üks põhikaristus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd inkrimineeritavate tegude eest on põhikaristusena raskem
lg 2, siis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti määratud üks põhikaristus, mõistes selle
lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel.
lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.
Kohtuväline menetleja karistas Rene Jakobsoni, juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1
Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja võtnud
Seega on lisakaristus määratud alla sanktsiooni keskmist määra. Kaebuse esitaja taotleb põhikaristuse ositi tasumist ja lisakaristuse kergendamist. Kaebuse esitajal tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi 0,74 mg/l kohta. Seega võib öelda, et isiku süü
224 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse, s.o karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, s.o maksimummääras. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Rene Jakobson tarvitas enne kontrollimist üheksa tundi varem konjakit. Üldteada on, et alkohoolne jook konjak on kange alkohol, mille lagunemisprotsess organismis võtab kauem aega, kui lahjema alkoholi puhul. Isik, kes asub pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima peab olema kindel, et alkohol on tema organismist lahtunud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et menetlusalune isik oleks pidanud vajalikuks kontrollida enda võimalikku alkoholijoovet. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub üksnes, et ei arvestanud sellega, et ei saa kaineks, oli lattu hiljaks jäämas. Samas esinesid menetlusaluse isikul joobele viitavad tunnused: häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, kerged häired koordinatsioonis. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema ükskõikset või lausa üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja –reeglitesse. Lisaks jääb kohtule arusaamatuks, kuhu lattu menetlusalune isik hilines. Nii väärteoprotokollis kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on märgitud, et isik ei tööta. Menetlusalusele isikule ei saanud kuidagi jääda märkamata tema seisund, sest lubatud alkoholi piirmäära ületamine oli niivõrd suures koguses. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, et menetlusalune isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka vastutuse võtmist. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et karistuse määramisel tuleb arvestada konkreetset väärtegu, mis seisnes sõiduki juhtimises olukorras, kus alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 5 oli 0,74 mg liitri kohta. Kohus aga ei nõustu etteheitega, et puudus vajadus kohtuvälise menetleja otsuses viidata, et 0,11 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja selline viide on igati asjakohane, sest üksnes laiendmääramatuse 0,05 mg/l kohaldamisega on käesoleval juhul tegemist väärteoga. Kohus täpsustab siiski otsuses märgitut, et mitte 0,11 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud KarS 424 sätestatud kuriteoga, vaid kõigest 0,01 mg/l kohta. Rene Jakobsoni väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus oli maksimaalne piir, milles tegu jääb väärteo koosseisu. Kohtu hinnangul oli menetlusaluse isiku lubatud alkoholi piirmäära ületamine sellises ulatuses, mis ei saanud kuidagi jääda menetlusalusele isikule märkamatuks nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kohus on juba eelnevalt leidnud, et
224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo on menetlusalune isik toime pannud kavatsetult, s.o tahtluse rangeimas vormis. Lisaks ei olnud Rene Jakobsonil kontrollijale esitamiseks kaasas mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti või isikut tõendavat dokumenti. Kuivõrd Rene Jakobson juhtis sõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksis ka teise liiklusnõude vastu, täitis ta oma teoga kaks süüteokoosseisu, mistõttu tema süüd tuleb hinnata suureks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna on arvestanud kahetsust. Kuivõrd kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kahetsusega ja määranud karistuse sanktsiooni maksimummäärast väiksemana, siis puudub vajadus vähendada veelgi kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurust, mida kaebuses ka ei vaidlustata. Kaebuse esitaja on taotlenud rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist. Kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetlusalune isik ei tööta, siis vältimaks isiku majandusliku olukorra raskendamist, leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus temale määratud rahatrahvi tasumise võimaldamiseks ositi tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks võimaldada kaebuse esitajal tasuda temale määratud rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, igas kuus tuleb tasuda 80 eurot. Seonduvalt lisakaristusega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Riigikohtu lahendites on osundatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat väärteokaristust, sh mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades, so
224 lg 1 järgi, karistuse täitmise info puudub. Hinnates Rene Jakobsoni poolt toimepandud rikkumise järjepidevust, saab järeldada, et varasemast karistusest
lg 1 järgi ei ole Rene Jakobson vajalikke järeldusi teinud ning on ilmne, et eelnevad mõistetud karistused rahatrahvide näol ei ole vajalikku mõju avaldanud ning põhjendatud on talle rikkumiste eest mõistetavaid karistusmäärasid karmistada ning lisaks põhikaristusele kohaldada lisakaristust. Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-59-15 punktis 12 on märgitud, et lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. 6 Kuna Rene Jakobsoni on varasemalt karistatud
224 lg 1 järgi, siis tuleb lisakaristuse kohaldamisel lähtuda liiklusseadus §-st 224 lg 3 p 2, mis annab võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus on eelnevalt leidnud, et menetlusalune isiku puhul on käesoleval juhul tegemist piirmäära olulise ületamisega, s.o isiku süü on suur ning isik on varasemalt eksinud sama kvalifikatsiooniga õigusnormi vastu. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus üle keskmise määra ja lisakaristus
224 lg 3 p 2 alusel alla keskmise määra on proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega ja eripreventiivselt vajalik, et kõrvaldada ohtlik juht pikemaks ajaks liiklusest. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse lisakaristuse kergendamise osas rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.12.2020.a. otsuse väärteoasjas nr 2316,20,008309 karistuste pikkuste osas muutmata. Samas rahuldab kaebuse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamise osas. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.