) § 102 lg
). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
Asjaolud Avaldaja esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 18.12.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik kinnisvara, sõidukeid ja väikelaevu ei oma. Võlgnik on kantud registrisse xxxx (registreerimisnumber xxxx) kasutajana. Võlgniku selgituste kohaselt töötab ta alates märtsist 2020.a. Elisa Eesti AS-is. Töötasu keskmine suurus 700 eurot kuus. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ja võlgniku selgituste kohaselt võlgnikul mistahes varalisi sääste ja muud vara ei ole. Võlgniku varad on kokku 1,28 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 51 866,21 eurot. Ajutisel pankrotihalduril oleva informatsiooni, dokumentide ning võlgniku enda selgituste põhjal on selgunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema varanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks on vähemalt september 2020, mil võlgniku suhtes alustati kohtutäituri Marek Laanemetsa poolt AS Bondora täiteavalduse alusel täitemenetlus täiteasjas nr. 014/2020/1855 võla sissenõudmiseks. Käesoleval juhul ei ole ajutine haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku tegevust enda maksejõuetuse tekitamiseks. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (
Ajutise halduril oleva informatsiooni kohaselt võlgnikul sellised varad puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid, samuti puuduvad esialgse info kohaselt vara tagasivõitmise- ja/või –nõudmise võimalused. 2 Ajutine haldur leiab, et võlgniku kinnitus täita
§-s 173 nimetatud kohustusi on paljasõnaline ja ei ole reaalselt täidetav. Arvestades võlgniku varasemat käitumist ei ole ajutisel halduril põhjust uskuda, et võlgnik saaks oma olukorda ja käitumist muuta, asuda töisest tulust elama ja oma võlgnevusi tasuma. Ajutine haldur on seisukohal, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Ajutine haldur on arvamusel, et tuleb teha huvitatud isikutele ettepanek kanda A L pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3 500 eurot. Juhul deposiiti ei maksta, siis lõpetada menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub kinnitada ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasuks 1 170 eurot ja tasuda riigi vahenditest 397 eurot. 24.02.2021 esitas avaldaja seisukoha, milles toob esile, et töötab Elisa Eesti AS-s müügiesindajana. Tema palk on iga kuu erinev koosnedes põhipalgast ja tulemustasust. Palka mõjutab nii müük kui ka koroona. Võlgnik märgib, et hoiab silma peal tööturul, kuid vabasid töökohti on vähe ja tööpuudus suur. Võlgnik soovib tasuda oma töötasust tagasi vähemalt 7% jaotuse alusel ja kui materiaalne seis vähegi võimaldab, siis rohkem. Võlgnik ei nõustu ajutise halduri aruandes väidetuga, et võlgnik ei näe võimalusi tegelemiseks piisavalt tulutoova tööga või seda otsida, mis tagaks võlausaldajate nõuete rahuldamise. Võlgnik toob esile, et ta on otsinud paremat tööd pidevalt ja tema töötasu ületab miinimumtasu määra. Ta vahetas ka eelmisel aastal töökohta, mis võimaldas paremat sissetulekut ja laenukohustuste vähendamist, kuid uus tööandja soovis ettevõttepoolsetel majanduslikel põhjustel töösuhte lõpetada 2020 aasta mais. Peale selle leidis ta ka kohe uue töökoha, kuid sealt saadav tulu ei olnud enam nii kõrge, ületades küll miinimumitasu määra. Täiskohaga töötamise ja kahe alaealise lapse üksinda kasvatamise juures ei ole võimalik lisatööd teha, ilma et laste turvalisus kannataks. Ajutine haldur on toonud välja, et võlgnik, olles teadlik oma varalisest seisundist ja võimaluste puudumisest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võtnud erinevatelt isikutel laene, mis ei ole olnud suunatud tema majandusliku seisundi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja läbi selle oma kohustuste täitmise võimaldamiseks, vaid tema elukondlike vajaduste rahuldamisele. Avaldaja ei nõustu sellega. Ta võttis laene perioodil, kui oli kindel, et suudab neid tasuda. Peale sunnitud töökoha vahetust ja sissetuleku langust (mais 2020.a.) ta laene juurde ei võtnud. Samuti ei kasutanud ta laene ainult oma elukondlike vajaduste rahuldamiseks, vaid ka kohustuste täitmiseks s.o. laenukoormuse vähendamiseks. Laene võttes ei olnud tal kavatsust kohustusi mitte täita ja laenu võtmise ajal oli tal võimalik laene tagasi maksta. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, tema jooksvatest sissetulekutest ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik maksejõuetu ja 3 selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu
lg 5 tähenduses.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus tutvunud ajutise halduri aruande ja avaldaja seisukohaga, ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus leiab, et kogutud informatsiooni põhjal ei saa teha järeldust, et võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti
lg 1 ja
lg 11 alusel.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas
Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2).
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda
lg 1.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. 4
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. PankS § 102 sätestab, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning kohus nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
aasta
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 18 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 65 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1170 eurot.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 5 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 773 eurot (1170 -397) jääb võlgniku kanda.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.