KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-60401 Tsiviilasi I. U. kohustustest vabastami

) § 175 lg-le

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid võlausaldajad oma seisukohad järgnevalt:  Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuid jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale nõude katteks ühtegi makset teinud. Samuti ei ole võlgnik üles näidanud head tahet kohustusi vähendada. Nõude puhul on tegemist süülise tegevuse tagajärjel välja mõistetud hüvitisega. Töötamise registri andmetel on võlgnik käesoleva menetluse ajal töötanud kolme tööandja juures, kokku keskmiselt 19 kuud. Viimane töötamine lõppes 07.09.
2. Seega ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega.  Võlausaldaja kohtutäitur K. V. on võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud ega ühtegi makset teinud. Samuti ei ole võlgnik võtnud võlausaldajaga ühendust kohustuste tasumise kokkuleppe saavutamiseks.  Võlausaldaja Tallinna linn (Xxxx kaudu) on võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnik ei ole võlausaldajale nõude katteks ühtegi makset teinud.  Võlausaldajad kohtutäitur K. F. ja kohtutäitur R. S. jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.  Võlausaldaja kohtutäitur H. K. ei ole kohtule oma seisukohta esitanud. 03.12.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku I. U.’i ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik I. U. ärakuulamisele ei ilmunud. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku I. U. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku I. U. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus korraldas 03.12.2020 võlgniku ärakuulamise, kuid võlgnik ei ilmunud kohale.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket 2 hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et I. U.’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kuivõrd võlgnik ei ilmunud 03.12.2020 toimunud ärakuulamisele vannet andma, tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik sai kohtukutse isiklikult kätte 16.10.2020. Kohus märgib lisaks, et jätab võlgniku kohustustest vabastamata ka

§ 173lg-s 1 ja 2 nimetatud kohustustest rikkumisel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud

§ 173

lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kohtu andmetel ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodil püsivalt töötanud ega võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd.

§ 173

mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud püsivat ja tasuvat tööd, mis võimaldanuks katta lisaks enda igapäevavajadustele ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldajate nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul teinud ühtegi makset võlgnevuste katteks. Samuti on võlgnik rikkunud

§ 173

lg-s 2 nimetatud kohustust jättes andmata kohtule teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on võlgnikule edastanud korduvaid e-kirju ja tähtsaadetisi usaldusisiku aruande esitamise nõudega, kuid võlgnik ei ole oma sellekohast kohustust täitnud. Kuivõrd

175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

§ 175lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid.

Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist 3 leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et I. U. ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud

§ 173lg-s 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku I.

U.’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks

§ 175lg 2 p 2 alusel.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd I. U. ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb I. U. kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt

§ 175lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku I.

U. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate I.

U. (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4