Obsah (7)

§ 120§ 74§ 121§ 64§ 68§ 75§ 214

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5734 (19260100053) Kohtulahend Tartu Maakohtu 02. septembri 2019 otsus Robe

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 3 aastat, millest koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust, ülejäänud karistus 2 aastat 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne taotlusega vangistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Kaile Keldo Süüdimõistetu Robert Pohlak (isikukood: 36401172756; elukoht: XXX) Kaitsja T. A. (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Tartu Maakohtu

1. septembri 2019.a. otsusega nr 1-19-5734 Robert Pohlakule mõistetud kandmata karistus 2 aastat 4 kuud vangistust täitmisele.
2. Robert Pohlakule kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada tõkend kohtumääruse jõustumisel. Mõistetud ärakandmata vangistuse algusajaks määrata
3. jaanuar 2021.a.
4. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
5. Robert Pohlak on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.09.2019.a. otsusega

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetud talle karistuseks 1 aasta vangistust, ning süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõistetud talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõisteti Robert Pohlakule liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub Robert Pohlakul koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust Robert Pohlaku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.04.2019.a.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 2 aastat 4 kuud jääb tingimisi kohaldamata. Robert Pohlakule määrati katseaeg 3 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 2 aastat 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui Robert Pohlak ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustati Robert Phlakut käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

1. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Robert Pohlaku kohta. Ettekandest nähtuvalt Robert Pohlak ei ole alates 16.04.2020 täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ning on kuulutatud Lõuna prefektuuri poolt tagaotsitavaks. Esmakohtumine toimus isikuga pärast šokivangistusest vabanemist 17.12.2019, kus isikule tutvustati õiguseid ja kohustusi. Kokku on toimunud isikuga 5 kohtumist ning seoses COVID-19 eriolukorraga 4 telefoni vestlust. Isik on kohtumistel kohal olnud õigeaegselt. Kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga on R. Pohlak olnud viisakas, kuid üritanud vestlust endale sobivalt juhtida ning ametniku küsimustele vastanud keerutades. Süüdimõistmise aluseks olevaid kuritegusid isik eitas –väitis, et läks kokkuleppele asja kiiremaks kaelast ära saamiseks. Kohtuotsuses oli märgitud isiku vabanemisjärgseks elukohaks XXX. Esmakohtumisel teatas isik, et seoses üürilepingu lõppemisega elab aadressil XXX. R. Pohlak kinnitas, et liigub palju ringi ning alati ei ööbi seal. Narkootikumide tarvitamise kontrolli teostati isikule kriminaalhooldusosakonnas kahel korral. Mõlemal korral narkootikumide tarvitamist ei tuvastatud. Juba esmakohtumisel tõi Robert Pohlak välja, et tal on palju laene võetud, osaliselt ka teiste inimeste nimel, ning neid on vaja tasuma hakata. Robert Pohlak avaldas soovi töötada XXX. Isik esitas dokumendid, et töötas enne vahistamist XXX, kehtiva töölepingu ettevõttega XXX. Samuti omas sealset sideaadressi. Robert Pohlak asus XXX tööle XXX. Esimesel korral viibis isik XXX kogu avalduses märgitud aja ehk kuni XXX. Lisaks sellele tegi Robert Pohlak veel kaheks perioodiks avalduse (XXX ja XXX) kuid viibis XXX ainult perioodidel XXX ning XXX, tuues põhjuseks haiguslehel olemise kuid vajaduse objekte kontrollida. XXX kohtumisel logis Robert Pohlak enda pangakontole sisse ning tehingutes kajastus iga nädalane töötasu laekumine ettevõttelt XXX. XXX vestluses kinnitas Robert Pohlak, et haigusleht kestab kuni XXX. Viimane vestlus Robert Pohlakuga toimus XXX kell 16.
2. Kriminaalhooldusametnik helistas R. Pohlakule ning lepiti kokku kohtumine kriminaalhooldusesinduses 14.04.2020 kell 09.
3. Robert Pohlak kohale ei ilmunud ning telefoni teel enam kätte saadav ei olnud. 23.04.2020 helistas kriminaalhooldusametnikule Robert Pohlaku XXX A. P. ning teatas, et Robert Pohlak ei saa registreerimiskohustust täita, kuid ei osanud täpsustada põhjuseid. 16.04.2020 kuulutati Robert Pohlak tagaotsitavaks seoses uue alustatud kriminaalasjaga

§ 214

lg 1 ning

§ 121lg 2 p 3 alusel.

Robert Pohlak pole olnud ka kriminaalhooldusele kätte saadav, isiku elukohas mitte elamine on fikseeritud politsei poolt ning puudub info kehtivate kontaktandmete kohta. 2 Lähtuvalt eelnevast on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel kuulutada isik tagaotsitavaks ja vahistada tagamaks süüdimõistva kohtuotsuse täitmine ning arutada karistuse täitmisele pööramist isiku tabamisel.

1. Tartu Maakohtu
2. septembri 2020 määrusega on Robert Pohlak tagaotsitavaks kuulutatud ja kinnipidamisel kohaldatud vahistamine. Robert Pohlak on 15.01.2021 kinni peetud ja vahistatud (tl 23).
3. Kohtuistung 20.01.
4. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud asjaolude ja taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Robert Pohlakuga ei ole 9 kuu ja 1 nädala vältel kriminaalhooldust toimunud. Isik oli oma kohustustest teadlik, et tal on kriminaalhooldus ja tal on vajalik ilmuda täiendavatele menetlustoimingutele, millest on võimalik järeldada, et see oli tahtlik kõrvale hoidumine. Robert Pohlaku käitumine on takistanud kriminaalhoolduse teostamist. Süüdimõistetu kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et kogu väidetava kriminaalhooldusest kõrvalehoidmise ajal tegutses Robert Pohlak hädaseisundis ja tegemist ei ole tahtliku käitumisega. Kaitsja taotles Robert Pohlakule kohtuotsusega määratud katseaja pikendamist 9 kuu võrra. Süüdimõistetu Robert Pohlaku kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta on erakorralises ettekandes toodud asjaoludega nõus ja on kriminaalhooldusest kõrvale hoidnud, aga mitte tahtlikult. Teda rünnati XXX.a. XXX ja talle tekitati tervisekahjustusi (XXX), mille tõttu oli ravil XXX XXX Haiglas ning SA-s XXX Kliinikum ning XXX XX M. S. Perearstikeskuses, kus käis sidumas ja seal tehti temast fotod pereõe poolt. Ta ei soovinud statsionaarsele ravile jääda ja andis allkirja, et on ise vastutav oma tervise eest ja lahkus raviasutusest, kuna tahtis koju minna. Samal päeval leppis R. Pohlak kokku kriminaalhooldusametnikuga, et järgmisel päeval tuleb kriminaalhooldusosakonda. Õhtul tuli talle sõnum isikult, kes teda ründas, et kui ta veel kuskile tuleb, siis jätkatakse vahendeid valimata. Tema naine kartis paaniliselt pärast sellist sõnumit. R. Pohlak kriminaalhooldus-osakonda ei ilmunud, kuna oli segaduses. R. Pohlak oli hirmul abikaasa ja enda tervise ja elu pärast. Ta on viimase 9 kuu ja 1 nädala vältel elanud erinevates maakondades: Ida-Virumaal, Viljandimaal, Pärnumaal, Harjumaal ning Läti Vabariigis. Seejuures kuni maikuuni viibis R. Pohlak Ida-Virumaal, kuni jaanipäevani viibis Tallinna lähedal, seejärel liikus Viljandi lähedale kuuks ajaks, Lätis viibis kuu aega ja viimase kahe kuu vältel viibis Ida-Virumaal. R. Pohlak soovib, et talle antaks veel teine võimalus ja palub karistust täitmisele mitte pöörata. On nõus kõigi lisameetmetega, mida kohus peab vajalikuks. Kõrvale hoidumine on toimunud, see oli vale. Ta tunnistab seda viga ja kahetseb, et nii läks. II KOHTU PÕHJENDUSED
5. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. 3 Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 5. Tartu Maakohtu 02.09.2019.a. otsusega on Robert Pohlak süüdi mõistetud

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetud talle karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõistetud talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõisteti Robert Pohlakule liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub Robert Pohlakul koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust Robert Pohlaku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.04.2019.a.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 2 aastat 4 kuud jääb tingimisi kohaldamata. Robert Pohlakule määrati katseaeg 3 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 2 aastat 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui Robert Pohlak ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustati Robert Phlakut käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud ettekandest ja tema ütlustest kohtuistungil, toimus kriminaalhooldusametniku viimane vestlus Robert Pohlakuga 13.04.

1. Kriminaalhooldusametnik helistas R. Pohlakule ning lepiti kokku kohtumine kriminaalhooldusesinduses 14.04.2020 kell 09.
2. Robert Pohlak kohale ei ilmunud ning telefoni teel enam kättesaadav ei olnud. Kriminaalhooldusametnikule helistas 23.04.2020 Robert Pohlaku XXX A. P. ning teatas, et Robert Pohlak ei saa registreerimiskohustust täita, kuid ei osanud täpsustada põhjuseid. Seega on kriminaalhooldusametniku ütlustega tõendatud, et 9 kuu ja 1 nädala vältel ei ole R. Pohlaku suhtes kriminaalhooldust toimunud. Robert Pohlak kuulutati 16.04.2020 tagaotsitavaks seoses uue alustatud kriminaalasjaga kahtlustuses

§ 214

lg 1 ning

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Robert Pohlak pole olnud ka kriminaalhooldusele kättesaadav, isiku elukohas mitte elamine on fikseeritud politsei poolt ning puudus info kehtivate kontaktandmete kohta. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik kontakteeruda süüdimõistetuga ka telefoni teel. Robert Pohlak on ise tunnistanud, et hoidis kriminaalhoolduse nõuete täitmisest kõrvale, aga see ei olnud tema hinnangul tahtlik. XXX toimunu tõttu saabusid talle teda rünnanud isikutelt 4 sõnumid ning kuni probleemi lahenemiseni ta sõitis minema. Kaitsja kriminaalhooldusest kõrvalehoidmise ajal tegutses Robert Pohlak hädaseisundis. leidis, et Kohus leiab, et Robert Pohlaku poolt esitatud põhjendused kriminaalhooldusnõuete täitmisest kõrvalehoidmise kohta ei ole usutavad. Ta väidab, et tema ja võimalik, et ka tema XXX elule eksisteeris reaalne oht, kuid Robert Pohlak ei ole teinud ühtegi pöördumist õiguskaitseorganite poole, et saada kaitset võimaliku ohu korral. Robert Pohlak ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda 14.04.2020 registreerimiskohustuse täitmiseks. Ta on pidevalt ilma kriminaalhooldajalt eelnevat luba saamata muutnud oma elukohta, kuigi tal oli kohustus elada kohtuotsuses kindlaks määratud elukohas. Nähtuvalt Robert Pohlaku kohtuistungil antud ütlustest on ta viibinud pikemate ajavahemike vältel XXX, XXX ja XXX ning XXX. Lisaks eelnevale lahkus ta enda sõnade kohaselt Eesti Vabariigist kuuks ajaks tuttava juurde XXX, milleks tal puudus samuti kriminaalhooldaja eelnev nõusolek. Robert Pohlaku käitumist saab hinnata üksnes tahtliku kõrvalehoidumisena kriminaalhooldusest, kuna rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused ja need rikkumised takistasid järelevalve teostamist tema üle. Mõjuva põhjusena kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumisel ei saa antud juhul käsitleda ka Robert Pohlaku tervislikku seisundit, kuna Robert Pohlak lahkus ise omal soovil ravilt XXX ning talle tekitatud vigastused ei takistanud tal liikuda Eestis erinevates maakondades ning lahkuda Eestist välismaale. Kohtule jääb arusaamatuks antud juhul kaitsja esitatud hädaseisundi käsitlus, kuna tõendamist ei ole leidnud hädaolukord, s.t et puuduvad asjaolud, millest järeldada vahetut ohtu õigushüvedele (s.h ohtu Robert Pohlaku ja tema XXX elule, tervisele, kehalisele puutumatusele). Ähvardav oht, millest tulenevalt tekib hädaseisund, peab olema reaalne ja ühtlasi ka samaaegne. Kujuteldava või kunagi tulevikus ähvardava ohu mõjul hädaseisundit ei teki. Samuti ei teki hädaseisundit juhul, kui ähvardavat ohtu oli võimalik vältida mitte üksnes kuriteo tunnustega tegusid toime pannes, vaid ka teistsugust, seaduskuulekat käitumisviisi valides. Õigusvastasust välistava asjaoluna käsitletaksegi hädaseisundit nimelt seetõttu, et isikul puudub objektiivselt igasugune alternatiivne võimalus ohtu vältida (RKKK 3-1-1-1-01). Seega, tunnetades võimalikku ohtu enda õigushüvedele, oli võimalik R. Pohlakul pöörduda õiguskaitseorganite poole asjaolude selgitamiseks, mida aga R. Pohlak ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud

§ 74

lg 4 alusel süüdimõistetu Robert Pohlaku katseaja pikendamine, kuna kohtuotsusega talle kohaldatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid (

§ 75lg 1) ei ole Robert Pohlak täitnud pikema ajaperioodi (ca 9 kuu) vältel.

Seega, võttes arvesse tema senist käitumist, ei saa olla kindel, et võimalike probleemide ilmnemisel ei pane ta toime uusi katseaja tingimuste rikkumisi. Arvestades Robert Pohlaku kriminaalhoolduse kulgu ja isiku ütlusi kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta, võib järeldada, et tingimisi karistuse kandmine ei täida tema suhtes oma eesmärki ja temale tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Robert Pohlakule reaalsest vangistusest leebemate meetmete kohaldamine antud juhul ei ole põhjendatud, kuna senise katseaja jooksul on ta näidanud, et ta ei suuda järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Tartu Maakohtu

1. septembri 2019.a. otsusega nr 1-19-5734 Robert Pohlakule mõistetud kandmata karistus 2 aastat 4 kuud vangistust täitmisele. Kohus on seisukohal, et Robert Pohlakule kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, kuna süüdimõistetu on kõrvale hoidnud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ja kohus on jõudnud seisukohale, et tingimisi mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtumääruse jõustumisel ja mõistetud ärakandmata vangistuse algust tuleb arvestada alates
2. jaanuar 2021.a. s.o Robert Pohlaku kinnipidamisest. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
3. peatüki §-des 383 –
4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtu5 määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 6