← Eesti

2-20-12697/14

R I IG I K O H U S TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-12697 Määruse kuupäev Tartu,

  1. märts 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens Kohtuasi Kohtutäitur Kaire Põltsi kinnistamisasjas nr 46056202050 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja kohtutäitur Kaire Põlts Asja läbivaatamise kuupäev
  4. märts 2021, kirjalik menetlus kinnistamisavaldus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  8. augusti
  9. a kandemäärus nr
  10. Saata asi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
  11. Määruskaebus rahuldada.
  12. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur, avaldaja) esitas
  14. juunil 2020 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kanda kinnistusregistriosa nr 17482201 kolmandasse jakku keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur K. Põltsi kasuks. Käsutamise keelumärke palus kohtutäitur kanda Swedbank AS-i ja kohtutäitur K. Põltsi kasuks ühiselt H. Soosalu omandile. Täitemenetluse algatamise aluseks on sissenõudja Swedbank AS-i avaldus, mitu hüpoteegi seadmise lepingut, Tartu Maakohtu
  15. augusti
  16. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-11743 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  17. oktoobri
  18. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-
  20. Kinnistusraamatu registriosa nr 17482201 kolmandasse jakku on
  21. aprillil 2013 sisse kantud märkus kinnistu omaniku H. Soosalu pankroti väljakuulutamise kohta. Pankrot on välja kuulutatud
  22. veebruaril
  23. 2-20-12697
  24. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi andis
  25. juuli
  26. a määrusega avaldajale puuduste kõrvaldamise tähtaja
  27. juulini
  28. Nimetatud tähtaja jooksul pidi avaldaja esitama kinnistusosakonnale puudutatud isiku (H. Soosalu pankrotihalduri) notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku keelumärke kandmiseks. Kandemääruses märgiti, et kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  29. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis
  30. augusti
  31. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kohtunikuabi määruse põhjenduste kohaselt selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 p 2 järgi kinnistamisavalduse läbivaatamisel välja, kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. KRS § 46 lg-st 5 tulenevalt, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd kohtunikuabi määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, jääb kinnistamisavaldus rahuldamata.
  32. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  33. augusti
  34. a kandemääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kinnistusosakond tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-te 1 ja 2 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 40 lg 1 p 1 ja lg 2 sätteid arvestades põhjendamatult kohustanud kohtutäiturit esitama keelumärke sissekandmiseks pankrotihalduri nõusoleku. TsÜS § 88 lg 2 võimaldab täitemenetluses selliste asjaõiguste (hüpoteekide realiseerimine) teostamist, mis on tekkinud enne käsutuskeelu andmist. Kinnistusraamatusse ei ole kantud keelumärget pankrotihalduri kasuks AÕS § 63 lg 1 p 3 mõistes. Isegi kui tõlgendada märkust kinnistu omaniku pankroti väljakuulutamise kohta keelumärkena, siis Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse juba
  35. jaanuaril 2005 ja viimane hüpoteek
  36. augustil
  37. AÕS § 59 lg 1 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusosakond ei ole selgitanud, miks ei saa kohaldada TsÜS § 88 lg-t
  38. Tallinna Ringkonnakohus on
  39. oktoobri 2019 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630 kohustanud P. Soosalu alluma kohesele sundtäitmisele Tallinnas Dunkri 3 asuvale korteriomandile (registriosa nr 17482201) Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lisaks on korteriomand abikaasade (H. Soosalu ja P. Soosalu) ühisvarana pankrotimenetluses jagamata.
  40. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse
  41. augusti
  42. a määrusega rahuldamata ja edastas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel Tartu Maakohtu kohtunikule.
  43. Tartu Maakohus edastas
  44. septembri
  45. a määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
  46. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  47. Tallinna Ringkonnakohus edastas
  48. septembri
  49. a määrusega määruskaebuse TsMS § 76 lg 1 alusel kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 2

(5)2-20-12697
  1. Tartu Ringkonnakohus jättis
  2. oktoobri
  3. a määrusega kinnistusosakonna kandemääruse muutmata. Asja materjalide kohaselt kuulutati
  4. veebruaril 2013 välja H. Soosalu pankrot. Kinnistusraamatu registriosa nr 17482201 II jao kandest nähtuvalt on Tallinnas Dunkri 3 asuva korteriomandi omanik H. Soosalu ning III jakku on kinnistamisavalduse ja
  5. veebruari 2013 kohtumääruse alusel sisse kantud märkus kinnistu omaniku pankroti väljakuulutamise kohta. PankrS § 35 lg 1 p 1 alusel moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ja p 2 alusel läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 108 lg 2 kohaselt pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur PankrS § 126 lg-te 1 ja 3 alusel pankrotivara nimekirja, kus tuleb eraldi märkida vara, mille välistamist pankrotivarast nõuavad või saavad nõuda kolmandad isikud, samuti vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Tsiviilasja nr 2-16-9434 materjalidest nähtuvalt arvas pankrotihaldur Dunkri 3 asuva korteriomandi pankrotivara hulka ning P. Soosalu H. Soosalu abikaasana esitas maakohtule hagi ühisvara (sh Dunkri 3 korteriomandi) jagamiseks ja tema osa pankrotivarast välistamiseks. Kohtulahendite infosüsteemi andmetel ei ole nimetatud asjas jõustunud kohtulahendit. Vaatamata sellele, et tsiviilasjas nr 2-16-9434 ei ole jõustunud kohtulahendit ning Dunkri 3 asuv korteriomand on jagamata, on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 1 alusel H. Soosalu vara valitsemise õigus. Seetõttu on põhjendatud kohtunikuabi seisukoht vaidlustatud kandemääruses, et kohtutäitur peab esitama kinnistusosakonnale pankrotihalduri nõusoleku keelumärke kandmiseks kinnistusraamatu registriosa nr 17482201 III jakku. Määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige. Kuna Dunkri 3 korteriomand on vähemalt osaliselt pankrotivara, siis on PankrS § 36 lg 1 alusel halduril pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus ning kohtutäitur saaks kinnistut müüa üksnes pankrotihalduri nõusolekul. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  6. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada nii maakohtu kinnistusosakonna kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Ringkonnakohus
  7. oktoobri
  8. a jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630 kohustanud P. Soosalu alluma kohesele sundtäitmisele Dunkri 3 asuvale korteriomandile Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. See lahend on kinnistusosakonnale esitatud. Ringkonnakohus tuvastas, et P. Soosalu esitas maakohtule hagi ühisvara (sh Dunkri 3) jagamiseks ja tema osa pankrotivarast välistamiseks. Kuna ühisvara on jagamata, ei ole korteriomand muutunud H. Soosalu pankrotivaraks. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 tuleneb, et alles jagatud vara saab arvata pankrotivara hulka. Võlausaldajal on õigus nõuda sundtäitmist ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel. Täidetud on TsÜS § 88 lg-s 2 sätestatud eeldused, kuna täitmisavalduse esitanud võlausaldaja Swedbank AS-i kasuks kanti hüpoteegid sisse enne pankroti väljakuulutamist. Seda isegi juhul, kui tõlgendada märkust pankroti väljakuulutamise kohta keelumärkena pankrotihalduri kasuks. 3
(5)2-20-12697 Kohtutäitur on küsinud pankrotihaldurilt pankrotihaldur ei ole seda andnud. nõusolekut keelumärke sissekandmiseks, kuid KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  2. Kohtutäitur esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles taotles kinnisasja käsutamise keelumärke sissekandmist sissenõudja Swedbank AS-i ja kohtutäituri kasuks (vt kohtutäituri kasuks kantava keelumärke lubatavuse kohta Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p 14) kinnistusregistriosa nr 17482201 (Tallinn, Dunkri 3 asuv korteriomand) kolmandasse jakku. Viidatud korteriomandi omanikuna on ringkonnakohtu määruse kohaselt kinnistusraamatusse kantud H. Soosalu, kelle pankrot on välja kuulutatud
  5. veebruaril
  7. Ringkonnakohus märkis oma määruses, et P. Soosalu H. Soosalu abikaasana on esitanud hagi H. Soosalu (pankrotis) ja viimase pankrotihalduri vastu ühisvara (sh Dunkri 3 korteriomandi) jagamiseks. P. Soosalu hagis on eelkõige nõude aegumise kohta otsustuse teinud ka Riigikohus
  8. oktoobril 2019 tsiviilasjas nr 2-16-9434/
  9. Nimetatud otsuse p-s 13 on kirjeldatud hagiavalduse sisu sarnaselt ringkonnakohtu praeguse määrusega (on esitatud nõue lugeda mh Dunkri 3 korteriomand ühisvara hulka ja jagada). Lisaks on nimetatud otsuse p-s 1 märgitud kirjeldavalt seda, et P. Soosalu haginõue on suunatud ka
  10. mail 1985 sõlmitud abielu lahutamisele. Hagiavaldusest tuleneb otsuse p 1 järgi, et abikaasade varasuhteid reguleerivad varaühisuse varasuhte sätted ning abikaasade
  11. oktoobril 1998 sõlmitud abieluvaraleping ja et viimase kohaselt on Dunkri 3 korteriomand ühisvara hulgas. Tsiviilasi nr 2-16-9434 on kohtute infosüsteemi kohaselt jätkuvalt Tartu Maakohtu menetluses. Abieluvararegistri asjaomasest kandest ei nähtu Dunkri 3 asuva korteriomandi kuulumine ühe abikaasa lahusvara hulka. Seega tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 25 ja § 27 lg 6 alusel lähtuda praeguses kandemenetluses sellest, et kinnistu kuulub H. ja P. Soosalu ühisvara hulka. Kohtunikuabi jaoks kehtib ka muidu formaliseeritud kandemenetluses PKS § 27 lg 6 järgne eeldus, mille kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka (vt Riigikohtu
  12. novembri
  13. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-16048/16 p 15.3, samuti p 16 viitega Riigikohtu
  14. jaanuari
  15. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-160-15).
  16. Kolleegiumi hinnangul on kohtud jõudnud valele järeldusele, et Dunkri 3 korteriomand kuulub juba enne ühisvara jagamist vähemalt osaliselt H. Soosalu pankrotivara hulka, ning et seetõttu on keelumärke sissekandmiseks vaja H. Soosalu pankrotihalduri nõusolekut. 15.
  17. Riigikohus on leidnud, et kui täitemenetlust on alustatud eelduslikult abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnistule sissenõude pööramiseks ning välja on kuulutatud ühe abikaasa pankrot, siis ei kuulu abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed enne jagamist abikaasa pankrotivara hulka. Alles ühisvara jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka. Sellisel juhul ei oleks kohtutäituril vaja vara müügiks saada pankrotihaldurilt nõusolekut. Pankrotihalduril ei ole enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust PankrS § 36 lg 1 järgi (vt Riigikohtu
  18. jaanuari
  19. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697/39, p 13;
  20. mai
  21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16 ja
  22. detsembri
  23. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 19). 4
(5)2-20-12697 15.
  1. Kohtutäitur on menetluses märkinud, et on alustanud kinnistule sissenõude pööramiseks täitemenetluse, mille aluseks on sissenõudja Swedbank AS-i kasuks Dunkri 3 korteriomandile seatud hüpoteegid, Swedbank AS-i nõuet pankrotimenetluses tunnustav jõustunud kohtulahend ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtulahend, millega kohustati P. Soosalu alluma kohesele sundtäitmisele Dunkri 3 korteriomandi suhtes. Seega on mõlema abikaasa suhtes olemas täitedokument, mille alusel on võimalik hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kinnistu müüa. 15.
  2. Kuigi praeguses asjas ei vaielda korteriomandi müümise õiguse üle, vaid keelumärke sissekandmise üle, selgitab kolleegium, et kinnistu täitemenetluses müümise eeldusena tuleb üldjuhul kinnistule seada keelumärge. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg 1 esimese lause kohaselt varale sissenõude pööramisel see arestitakse ja müüakse (§ 52 lg 2 esimese lause järgi võib kinnisasjale sissenõude pööramisel määrata kinnisasja ka sundvalitsemisele). TMS § 142 lg 1 järgi kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised üles, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 145 lg 1 kohustab kohtutäiturit saatma viivitamatult pärast kinnisasja arestimise akti koostamist kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Keelumärke sissekandmine on seega TMS § 142 lg 1 kohaselt osa kinnisasja arestimisest (vt ka Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-15, p 9). 15.
  5. Kokkuvõtteks, kui kohtutäituril, mitte pankrotihalduril on õigus müüa eelduslikult ühisvara hulka kuuluv kinnistu, on kohtutäituril ka õigus taotleda keelumärke seadmist. Keelumärke sissekandmiseks ei ole vaja abikaasa pankrotihalduri nõusolekut.
  6. Eespool esitatud põhjustel tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal uuesti otsustada kande tegemine.
  7. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.