1-20-6063/29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-6063 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Orvi Koik Kriminaalasi Zigurds Benkis süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. novembri 2020 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Zigurds Benkise kaitsja adv. Margus Viira Süüdistatav Zigurds Benkis (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Margus Viira Merike Tikk Prokurör RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus
3. Novembrist 2020 Zigurds Benkise suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroo Viira ja Partnerid vandeadvokaat Margus Viira poolt Zigurds Benkise apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 194,40 eurot. Välja mõista Zigurds Benkiselt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 194,40 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu
4. novembri 2020 otsusega mõisteti Zigurds Benkis
5. mai 2019 episoodis süüdistuses KarS § 121 lg 2p 2,3 järgi õigeks. Ta tunnistati süüdi
6. aprilli 2019 ja
7. juuli 2019 episoodides KarS § 121 lg 2 p2,3 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määras kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Z. Benkis ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.-
8. juulini 2019, s.o 3 päeva. Z. Benkisilt mõisteti KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1000 eurot riigituludesse. Z. Benkist kohustati tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 156,33 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti kaitsjatasu summas 416 eurot riigi kanda. VÕS § 1055 ja KrMS § 310-1 alusel kohaldati Z. Benkisele lähenemiskeeldu kannatanu XX suhtes tähtajaga 12 kuud. Z. Benkinsi õigeksmõistmist ühes vägivallaepisoodis ei ole vaidlustatud. Z. Benkins mõisteti KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi süüdi selles, et tema - -
9. aprillil 2019 kella 14.00 paiku, viibides aadressil XXX, Tallinn, asuvas korteris lõi kannatanut, s.o elukaaslast XX (X) ühel korral küünarnukiga näkku parema põsesarna piirkonda ja kaks-kolm korda küünarnukiga rinna piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi (vastavalt
10. aprillil 2019 koostatud isiku läbivaatuse protokollile - vasakul käel küüne all verevalum, vasaku käe küünarnukil punetus).
11. juulil 2019 ajavahemikul kella 17.45 kuni kella 18.00, viibides aadressil XXX, Tallinn, asuvas korteris, lõi ta elukaaslast XX ühel korral jalaga tagumikku, samuti tõukas ta kannatanut selja tagant kätega abaluude piirkonda ning lõi kannatanut peaga näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi (vastavalt
12. juuli 2019 koostatud isiku läbivaatuse protokollile – otsaees paremal pool paistetus, mõlema käe käsivarte välimistel külgedel punetus). 2 APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv. M. Viira taotleb maakohtu otsuse tühistamist Z. Benkinsi süüdimõistmises ning uue otsusega tema õigeksmõistmist. Apellant põhjendab oma taotlust alljärgnevalt. Kaitsja, arvestades kohtus uuritud kirjalikke tõendeid ja tunnistajate, eelkõige sündmuses vahetult osalenud kannatanu XX ja süüdistatava Z. Benkise enda ütlusi, leiab et Z. Benkis ei ole temale süüdistuses esitatud kuritegusid toime pannud. 05.04.2019 epsioodis ei nõustu kaitsja kohtuga, et kannatanu ja tunnistaja C ütlused on usaldusväärsed. Kannatanu väited sündmuse käigu ja tagajärgede kohta on vastuolulised. Ta ei eita, et üritas Z. Benkiselt jõuga tagasi saada oma telefoni, aga ei täpsusta, milliseid võimalikke vigastusi ta võis oma tegevusega Z. Benkisele põhjustada. Samas väidab kannatanu, et tema oimukohal olev veri võis olla kas tema katkisest huulest või Zigurdsi veri mõnest kriimustusest. Kannatanu möönab, et võis Z. Benkist kriimustada ja väljend „mõnest kriimustusest“ näitab, et Z. Benkis võis saada enam kui ühe haava. Tegelikult fikseeriti kannatanu läbivaatusel vasaku käe neljanda sõrme küüne all verevalum ja vasaku käe küünarnukil punetus. Kannatanu selgitas, et nimetatud vigastused tekkisid rabelemise käigus, kui ta üritas tagasi saada oma telefoni, mille Z. Benkis oli tema käest tõmmanud. Ei kiirabi ega politsei ei fikseerinud kannatanu läbivaatusel, et tal oleks olnud huul katki. Otse vastupidi, kiirabikaardil on
13. aprillil 2019 kl 14.34 fikseeritud, et patsiendil näha vasakul oimu piirkonnas verd, mis ei ole patsiendi veri. Kuivõrd kannatanul fikseeriti kiirabi poolt põsel punetus, mitte veritsus, siis saab nii kiirabikaardi kui kannatanu ütlustest järeldada, et oluliselt suuremad vigastused olid kannatanu poolt tekitatud süüdistatavale, kuna kolmandate isikute verd ei saanud kannatanu otsmikule sattuda. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et kannatanu küünistas teda, kuid kohus ei lugenud neid ütlusi usaldusväärseks, kuna need jäid politsei või kiirabi poolt fikseerimata. Samas, politsei koostatud kannatanu läbivaatuse protokollis ei ole kannatanu näopunetust üldse mainitud, vaid hematoomi sõrmel. Konflikti telefoni pärast kinnitasid nii kannatanu kui süüdistatav. Kannatanu kinnitas, et tal on olnud varasemalt tüli Z. Benkise telefoni pärast, kuna ta ühe eelneva konflikti käigus lõi selle Z. Benkise käest põrandale nii, et see purunes. Kannatanu kinnitas, et
14. aprilli 2019 kähmlus oli telefoni pärast, tema politseid ega kiirabi abi ei vajanud, väljakutse oli tehtud CC poolt ja initsiatiivil. Kohus tugines ka tunnistaja CC ütlustele, kes oskas anda kohtualust ja kannatanut üldiseloomustavaid ütlusi, samuti ütlusi
15. aprilli 2019 kuriteoepisoodi osas. Esmalt väitis tunnistaja, et tal on halb kuulmine ja palus menetlusosalistel väljendada end selgelt ja võimalikult valjult. Tunnistaja kinnitas, et kasutab kuuldeaparaati, kuid
16. aprilli 2019 sündmuse ajal tal seda veel ei olnud. Seega tunnistaja kuulmine kuriteosündmuse ajal oli halb. Tunnistaja kohtuistungil antud ütlused, et ta kehva kuulmisega kuulis läbi suletud uste, et Z. Benkise poolt tungitakse tema tütrele kallale, ei ole usaldusväärsed. Kohus tunnistaja ütlustele eeltoodud asjaoludest tulenevat hinnangut lahendis ei andnud. Tunnistajal on varasemad kogemused Z. Benkise käitumisest. Tunnistaja väidetavalt kuulis läbi kahe ukse korterist X häält sõnadega „lase lahti“, kakluse helisid, kukkumise mütsatust. Eeltoodust tegi tunnistaja järelduse, 3 et Zigurds peksab X, millest ta teatas politseile. Kõnes numbrile 112 väitis tunnistaja, et tema tütar on üleni verine ja vajab kiirabi. Tunnistaja sõnul tuli kiirabi kohale. Nende poolt mõõdeti kannatanu vererõhku ja anti rahustit. Muud esmaabi kannatanu ei vajanud. Tunnistaja kinnitab, et on osalenud varemgi tütre ja Z. Benkise konfliktides, samuti kasutanud Z. Benkise suhtes füüsilist vägivalda. Nende konfliktide käigus võisid kõik osapooled vigastusi saada. Tunnistaja kinnitas kaitsjale vastates, et esialgu olid suhted Z. Benkisega normaalsed, kuid tänaseks halvad. Tunnistaja kinnitas, et ta on Z. Benkisega rohkem kui korra kakelnud ja sellega käigus võis ta Benkisele kehavigastusi tekitada. Seega, tunnistaja ütlused olid tema suhtumisest süüdistatavasse ja kannatanu käitumisest mõjutatud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust hindamata ei ole kohtul võimalik neid kasutada tõendina kuriteo toimepanemisest Z. Benkise poolt. Kohus ei ole lahendis hinnanud tunnistaja ütluste usaldusväärsust (tingituna kuulmisest ja kannatanu emaks olemisest). Kaitsja leiab, et kohtul ei ole võimalik tugineda tunnistaja CC ütlustele, kuna need on ebausaldusväärsed, kantud vihast süüdistatava vastu ja on osaliselt valed (kõnes hädaabinumbrile väide, et kannatanu on üleni verine). Tervikuna on tegu ühega mitmetest vastastikustest tülidest kannatanu ja süüdistatava vahe. Kohtul tulnuks antud episood lahendada analoogselt
17. mai 2019 episoodiga.
18. juuli 2019 episoodi puhul on tegemist ühega mitmetest vastastikustest tülidest kannatanu ja süüdistatava vahel. Kohtul tulnuks see episood lahendada analoogselt
19. mai 2019 episoodiga. Kannatanu algatas
20. juulil konflikti, sh füüsilise konflikti süüdistatavaga. Politseisse helistajaks ei olnud taas mitte kannatanu, vaid süüdistatav. Kohus tugines tunnistaja QQ ütlustele, mille kohaselt palus XX teda appi
21. juulil 2019, et tuua ära asjad korterist XXX Tallinn. Tunnistaja omakorda palus appi oma tuttava nimega A. Tunnistaja ütluste kohaselt ei avanud Z. Benkis ise ust, vaid see oli avatud. XX sisenes korterisse, nemad jäid A-ga ukse lävele. Kannatanu hüüdmise peale väljus ühest tagumistest tubadest Z. Benkis, kes oli tunnistaja arvates uimase olekuga. Z. Benkis palus neil lahkuda, kuid nad jäid paigale, et toetada kannatanut, sisenedes üle läve korteri esikusse. Tunnistaja ütluste kohaselt palus Z. Benkis neid korduvalt lahkuda, kuid nad jäid sinna, toetamaks kannatanut. Kohus on jätnud tähelepanuta, et tunnistaja ütluste kohaselt eskaleeris olukorda eelkõige XX, kes sööstis toast tuppa, avas kappide uksi ja otsis midagi ega reageerinud Z. Benkise nõudmisele lahkuda. Tunnistaja kohtule antud ütluste kohaselt „Minu meelest oli ta (kannatanu) liiga emotsionaalne, tahtis aktiivselt seda küsimust lahendada. Kui ta oleks öelnud, et tal on vaja võtta voodi, madrats ja padi, jutt läks kohe segamini ja siis neil hakkas kohe vaidlus, käisid nagu tuulispask mööda korterit, ma seisin ja ma ei saanud aru, mida X tahab kaasa võtta“. Kohus ei andnud hinnangut faktile, et kannatanul oli varem võimalus kõik oma asjad korterist ära viia ja ta kasutaski seda, viies ära kogu mööbli, tehnika, riided, jättes millegipärast viimata lapsevoodi. Konflikt süvenes toas, mis oli tunnistaja nägemisulatusest väljas ning päädis sellega, et tunnistaja nägi XX toast väljuvat Z. Benkise jalalöögi saatel. Süüdistatava ütluste kohaselt tungis kannatanu nimetatud toas talle ise kallale ja lõi teda vastu nägu. Arvestades pidevaid konflikte kannatanu ja süüdistatava vahel, aga eelkõige süüdistatava korduvalt fikseeritud kehavigastusi, on süüdistatava ütlused loogilised ja usaldusväärsed. Kohtul ei olnud alust kannatanu ütlusi eelistada ja süüdistatava ütlusi kahtluse alla seada. Süüdistatava ütluste 4 usaldusväärsust kinnitab fakt, et politsei väljakutsujaks oli tema ise, mitte kannatanu. XX poolt kohtumenetluses antud ütlustest selgub, et politsei kohale tulles ta ei esitanud mingisugust teadet ega avaldust tema kehalisest väärkohtlemisest Z. Benkise poolt ega esitanud pretensioone temale tekitatud kehavigastuste üle. Jääb arusaamatuks, miks kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, kannatanu ütlused aga on. Kannatanu on väitnud, et suhted Z. Benkisega on halvad, mis peaks piisavalt näitama, et XX ütlused ei ole usaldusväärsed, on Z. Benkise suhtes vaenulikud ja kantud soovist teha Z. Benkisest kurjategija, mis võimaldaks tal edukalt jätkata tsiviilvaidlusi Z. Benkisega. Üheski episoodis ei maininud kannatanu esialgu, et ta tundis süüdistatava tegevuse tagajärjel valu. Jutt valust tekkis kannatanul kohtu küsimustele vastates. Kohus sisuliselt suunas kannatanut, küsides kas kannatanu tundis, millal tundis ja kui kaua valutunne kestis. Mõistes küsimuste mõtet, nägi kannatanu oma võimalust ning suutis kohtule episoodi kaupa vastates järjest pikenevat valutunnet kirjeldada. Kohus ei ole otsuses veenvalt põhjendanud Z. Benkise süüd. Keskseteks tõenditeks on kannatanu XX ja tema ema CC ütlused, mis on vastuolulised. Nende usaldusväärsus on mõjutatud vaenulikust suhtumisest süüdistatavasse. Tuvastatud on, et Z. Benkis ei olnud konfliktide algataja. Kohtulikul uurimisel käsitletud tõendid Z. Benkise vastu on kaudsed, vastuolulised ja mitteüheseltmõistetavad. Kohtu poolt on tuvastamist leidnud vaid Z. Benkise osalemine sündmustes. Kohus on lahendis viidanud ka süüdistatava negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele, et Z. Benkis ei tasu ühist võlgnevust korteriomandi ostmiseks võetud laenust ega elatist lapsele. Samas jättis kohus mainimata, et kannatanu väited said ümber lükatud süüdistatava esitatud maksekorraldustega. Nimetatud tõendid kinnitavad, et kannatanu väited maksete mittetasumisest süüdistatava poolt ei vasta tervikuna tegelikkusele. Seega ei saa kannatanu ütlusi käsitleda usaldusväärsetena. Kohus ei andnud hinnangut kannatanu ja süüdistatava käitumisele konfliktis, millest kohtus uuriti
22. juuni 2019 sündmuse materjale, kus toimus, süüdistatava, kannatanu ja tema ema vahel järjekordne füüsiline konflikt, mille käigus tekitasid XX ja CC süüdistatavale kehavigastusi (fikseeritud epikriisis E175944). Süüdistataval fikseeriti hulgaliselt kehavigastusi, mis ületasid raskuselt käesolevas kriminaalasjas kannatanul vaadeldud vigastusi. Kannatanul puudus vajadus ja ta ei pöördunudki konfliktidejärgselt meditsiiniasutusse. Z. Benkisele endale nii kannatanu kui tema ema poolt tekitatud kehavigastused olid palju tõsisema iseloomuga ja need on korduvalt fikseeritud meditsiinilisel läbivaatusel haiglas meditsiinilise personali poolt. On selge, et nähtavad ja fikseeritud kehavigastused põhjustavad suuremat valu ja kannatusi, kui valu, mida tõendatakse üksnes suuliste ütlustega, mille usaldusväärsuses on muude tõenditega seatud kahtluse alla. Ometi lõpetati kriminaalasjas menetlus, kuna leiti, et tegemist on vastastikuse kaklusega. Jääb arusaamatuks, milliste kriteeriumite järgi otsustab kohus kuriteokoosseisu olemasolu. Antud kohtulahendis viidatuna, et vägivallatsejaks ja süüdlaseks saab olla vaid mees, kes eluliselt usutavalt on suurem ja tugevam kui naisterahvast väiksem ja nõrgem kannatanu. On tõendatud, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimusid pidevad konfliktid, kus suusõnaline konflikt kasvas üle füüsiliseks. Poolte ütlused on 5 vastuolulised. Ei ole üheselt võimalik kindlaks teha, kes oli füüsilise konflikti algatajaks, kes kaitsepositsioonil. Puuduvad erapooletud tunnistajad, kes võiksid selgitada sündmuste asjaolusid. Kannatanu ema CC ütlused ei ole usaldusväärsed. Ta on seda möönnud kohtuistungil. Z. Benkis tõrjus tema vastu suunatud ründeid – pehmelt ja kannatanule olulisi kehavigastusi põhjustamata. Kannatanul vaadeldud vigastused olid väga kerged (punetus, kriim, küünealune verevalum) või ei olnud neid üldse võimalik fikseerida. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 22 kohaselt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud oma süütust tõendama ega tunnistama iseenda vastu. Süüdistatava käitumisele tuleb hinnang anda in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt s.o. kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Z. Benkis on varem karistamata. Ta ei ole kordagi end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Tallinna Ringkonnakohtu 7.jaanuari 2021 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega
23. jaanuarini
24. Määratud tähtajaks esitas kirjalikud seisukohad prokurör. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud, arvamuse kujunemine jälgitav ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud Zigurds Benkise poolt nii 05.04.2019 kui ka 17.07.2019 temaga lähisuhtes oleva isiku s.o oma elukaaslase XX tervisekahjustamine, samuti muu füüsilist valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Prokurör on seisukohal, et süüdistatava Zigurds Benkise kaitsja vandeadvokaat Margus Viira apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning seal toodud väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse, milline on seaduslik ja põhjendatud, tühistamiseks. Maakohus on teinud uuritud tõendite pinnalt veenvalt argumenteeritud otsuse, mistõttu puuduvad alused esitatud apellatsiooni rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja prokuröri seisukohaga leiab, et maakohtu poolt süüdistatava süüdimõistmine lähisuhtevägivalla tegudes on põhjendatud ja seaduslik ning õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks alus puudub. Esmalt juhib kohtukolleegium apellandi tähelepanu sellele, et maakohtu otsuses on jaatatud seda, et tegemist oli elukaaslastega, kellele konfliktsituatsioonid, mh füüsilised kokkupõrked, olid musterkäitumiseks e see käis kaasas paralleelselt tavaeluga. Mis olid põhjuseks ning kes oli algatajaks, ei ole lõppkokkuvõttes süüküsimuse otsustamisel määrava tähtsusega. Riigikohus on otsuses 1-19-4422 p-s 21.3 märkinud, et konfliktsituatsiooni põhjustamine kannatanu poolt provokatiivse või vääritu käitumisega võib mõjutada süüdistatavale mõistetavat karistust või olla määravaks mittevaralise kahjunõude lahendamisel, kuid ei saa olla õigusvastasust välistavaks faktoriks, kui süüdistatava käitumises on tuvastatud kuriteo tunnused. 6 On selge, et sellises tavapäraseks kujunenud olukorras ja arvestades ka seda, et poolte vahel on kohtus tsiviilvaidlus, mille sisuks on kaasomandi lõpetamine, mille on algatanud süüdistatav, püüabki kumbki pool enda rolli nende konfliktide e käsikähmluste osas pisendada ja vastaspoolt enam süüstada. Tegelikult on selge, et mõlemad e nii süüdistatav kui ka kannatanu on iga konflikti alguses juba valmis füüsiliseks konfliktiks – tõukamised, nügimised jne tugevama poole e süüdistatava poolt ja küünistamised, rebimised vms nõrgema poole poolt e kannatanu poolt. Riigikohus on selliste peretülide osas ühes oma otsuses selgitanud, et peresuhetes, perevägivalla ja selles asetleidva kaitsetegevuse korral ei saa hädakaitseõigust kohaldada mõningate piiranguteta. Need tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud eetilistest arusaamadest ja asjaolust, et peresuhted sisaldavad endas nii tavapärasest hoolivamat suhtumist pere teistesse liikmetesse kui ka suuremat valmisolekut teatud peresiseste piirangute talumiseks. Samas ei saa karistusõigusliku kaitseta jääda olukord, kus mõni pereliige on seadnud teise oma füüsilist või muud üleolekut ära kasutades hirmuvalitsuse alla. Tulenevalt isikupuutumatusest ja isikute võrdõiguslikkusest, ei ole keegi kohustatud taluma vägivalda ka pereliikme või mõne teise lähedase inimese poolt (3-1-1-38-04). Kohtukolleegiumi hinnangul on vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatavale etteheidetavas kahes kuriteoepisoodis see taluvuskohustuse piir ületatud ning tegemist on vägivallategudega, mis väärivad juba karistusõiguslikku kaitset. Maakohtu otsusega on tuvastatud kaks vägivallaepisoodi, mis on süüdistatava poolt toime pandud oma elukaaslase suhtes. Esimeses vägivallaepisoodis on Z. Benkins mõistetud süüdi selles, et ta lõi kannatanut ühel korral küünarnukiga näkku parema põsesarna piirkonda ja kaks-kolm korda küünarnukiga rinna piirkonda. Maakohus leidis, et selliste löökidega on kannatanule valu tekitatud. Nii kannatanu kui ka süüdistatav tunnistavad seda, et süüdistatav võttis ära kannatanult telefoni ning kannatanu püüdis seda kätte saada. Vaidlust ei ole selles, et selline tegevus tõi kaasa rüselemise, karjumise jne. Oluline on tuvastada, kas süüdistatav tõrjus kannatanu katset telefoni saada selliste vägivallategudega, mis ületavad peres igapäevaseks saanud kraaklemise ja nügimise piiri ning samas ei kujuta ka süüdistatava poolset hädakaitsetegevust. Esiteks, usutav on see, et süüdistatav võttis kannatanult telefoni jõuga ära e väänas temalt telefoni käest välja. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole hädakaitseseisundit olukorras, kus väidetav ründaja e kannatanu, soovib kätte saada oma telefoni, mis on vastu tema tahet süüdistatava poolt temalt ära võetud. Nagu kannatanu maakohtus väitis, käis süüdistatav telefoniga tema ees ja tema käis tal järgi eesmärgiga saada telefon kätte. Süüdistatav lõi kannatanut näkku ja rindu selliselt, et püüdis enda järel käivat kannatanut küünarnukiga eemale tõugata ja tegi seda mitu korda. Näkku lüües hammustas kannatanu hammastega huule katki, huuled olid paistes ja hematoomid tekkisid paari päeva pärast. Kannatanu on kinnitanud, et tundis ka nende löökide tagajärjel valu mingi aeg. Kannatanu ütluste pinnalt võib järeldada (täpselt ei ole ristkäsitluse käigus uuritud) kindlalt, et süüdistatav oli kannatanu poole seljaga ja kannatanu tema lähedal selja taga, sest soov oli telefon tagasi saada. Süüdistatav püüdis kannatanust vabaneda selliselt, et lõi kõvera käega selja taha tugevasti e jõuga, endast lühema kannatanu näkku ja ka rindu, lõua alla, nii et kannatanu hammustas huule katki. 7 Kõrvalseisjale on sellise tegevuse tagajärjel valu tundmine ohvri poolt eluliselt usutav ja kohtukolleegiumi hinnangul on põhjendatud alus väita, et teo ja tagajärje vahel esineb naturalistlik kausaalseos. Asjaolu, et süüdistatav selja taha ei näinud ja kavatsetult näkku või rindu ei sihtinud, teda vastutusest ei vabasta. Üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et sellises olukorras, kus isik virutab enda selja taga olevale teisele isikule tugeva jõuga küünarnukiga ja seda kasvõi eesmärgiga ta endast võimalikult kaugemale ja pikemaks ajaks eemale tõugata, päädib see löök sellega, et selle saaja saab pihta ja seda kõrgemale poole kehast, kus asub küünarnukk sh lõug, nägu jne. See vallandab vähemalt tugeva valuaistingu löögi saajal. Isiku käitumise objektiivset koosseisupärasust on alus eitada vaid siis, kui objektiivse kõrvalseisja seisukohast oleks valu hinnatav süüdistatava toimepandud teo ebatüüpilise tagajärjena (Riigikohtu otsus1-19-4422). Teises vägivallaepisoodis heidetakse Z. Benkinsile ette objektiivset käitumist, mis seisneb selles, et ta lõi elukaaslast XX ühel korral jalaga tagumikku, samuti tõukas ta kannatanut selja tagant kätega abaluude piirkonda ning lõi kannatanut peaga näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi (vastavalt
25. juuli 2019 isiku läbivaatuse protokollile – otsaees paremal pool paistetus, mõlema käe käsivarte välimistel külgedel punetus). Kaitsja apellatsioonis esitatud väited on sisuliselt küsimustes, millistes vaidlust ei ole – kannatanu tuli korterisse, kus nad eelnevalt koos elasid ja kust ta tahtis ära viia lapsevoodi ja veel mõned asjad. Temaga kaasasolnud meesterahvad kinnitavad ka seda, et kannatanu võinuks rahulikumalt käituda, mitte tormata meeleheitel mööda korterit jne. Samas kohtukolleegiumi hinnangul ei ole need asjaolud määravaks süüdistatava süüküsimuse otsustamisel. Selle asemel, et aidata kaasa kannatanu kiremale lahkumisele e aidata kokku panna lapsevoodi ja veel kannatanule vajalikud asjad, reageeris süüdistatav jällegi füüsilise vägivalla kasutamisega, mis ei päädinud mitte tõukamistega, vaid konkreetsete ja intensiivsete vägivallategudega kannatanu suhtes. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult otsuses analüüsinud kõiki tõendeid, mis on vahetult uuritud kohtuliku uurimise käigus selles vägivallaepisoodis. Kõigi tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudis kohus põhjendatult järeldusele, et Z. Benkins on temale etteheidetavad vägivallaaktid toime pannud ning süüdistuses välja toodud vägivallategude tagajärjed – nii tervisekahjustused, kui ka valu on leidnud tõendamist. Maakohtu põhjendused nii tõendite usaldusväärsuse kui ka nende eelistuse osas on asjakohased ja veenavad kohtuotsuse lugejat, miks maakohus tuli järeldusele, et Z. Benkinsi käitumine vastab KarS § 121 lg 2 p 1,2 kuriteokoosseisule. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi, sest nõustub nendega täielikult ja leiab, et apellatsioonis ei ole ka selles episoodis maakohtu seisukohti ümber lükatud. Süüdistatav, peres juba igapäevaseks saanud konfliktsituatsioonis kasutas ära oma füüsilist üleolekut ja kannatanu suhtes intensiivset füüsilist vägivalda – hoides kannatanut käsivartest lõi peaga talle näkku ja seljatagant andis jalahoobi tuharate piirkonda. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatud oma otsuses nii süüdistatavale mõistetud karistust ja ka lähenemiskeelu kohaldamist ning ka nende otsustuste osas 8 ei ole kohtukolleegiumil midagi maakohtu ammendavatele põhjendustele lisada. Asjaolusid, mis annaks alust karistuse kergendamiseks või lähenemiskeelu osas mingite muudatuste tegemist, võrreldes maakohtu otsusega, kohtukolleegium tuvastanud ei ole. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 sätestatud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-test 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse
26. novembrist 2020 muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Süüdistatava kaitsja adv. Margus Viira on esitanud taotlused hüvitada õigusabi kulud. Õigusabile on kaitsja kulutanud apellatsioonimenetluses taotluse kohaselt 180 minutit, mille eest on tasu 194,40 (käibemaks 32.40) eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 alusel kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud väljamõistmisele süüdistatavalt. (allkirjastatud digitaalselt) 9