) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses 3 tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (
§-d 169177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Pxxxxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödas peaaegu neli aastat, seega vähem kui viis aastat. Kohtu hinnangul on käesolevaks hetkeks ilmnenud, et Pxxxxx Rxxxx on rikkunud temale pandud
lg-s 2 ja 4, koostoimes § 173 lg-ga 2 ja 3, tulenevaid kohustusi ning seetõttu esineb alus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Pxxxxx Rxxxx ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, st teostanud korrektselt väljamakseid oma võlausaldajatele ja on rikkunud aruande esitamise kohustust. Samuti on võlgnik kohtu jaoks n.ö pakku läinud: ei reageeri talle saadetud meilidele, ei ilmu istungile ega esita kohtul tegelikke andmeid oma elukoha kohta. Kohus on seisukohal, et Pxxxxr Rxxxx hoiab kõrvale oma kohustuste täitmisest ning varjab oma tulu ja vara seisu. Käesolevaks ajaks on Pxxxxx Rxxxxx esitamata esimene aruanne tähtajaga 01.08.2020 ning temaga ei ole kohus suutnud temaga ühelgi viisil kontakti saada. Pxxxxx Rxxxxxon jätnud täitmata oma kohustuse jagada teavet oma tulude ning vara, samuti võlausaldajatele tehtud väljamaksete täitmise kohta. Kohtul puudub seega võimalus kontrollida, kas Pxxxxx Rxxxx on täitnud võlgniku kohustusi, eelkõige kas ta on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja andnud usalduslikule üle nõuetekohases ulatuses oma sissetuleku. Seetõttu on kohtu hinnangul kahjustada saanud võlausaldajate huvid. Asja materjalidest nähtuvalt on Pxxxxx Rxxxx korduvalt käinud kasiinos mängimas, mistõttu on tekkinud võlgnikul makseraskused kolmandate isikute ees. Võlgnik jätnud eraldamata ka võlausaldajatele mõeldud summasid ning on raha hoopis kasutanud kasiinos mängimiseks. Kohtu hinnangul on võlausaldajate huvid saanud seeläbi kahjustada, sest Pxxxxx Rxxxx ei ole teinud neile nõutud määras väljamakseid. Koos töötasu ning kasiino võitudega oleks võlgnik pidanud kuni perioodini 01.01.2020 võlausaldajatele kokku eraldama 6864,78 eurot. Võlgnik on võlausaldajatele eraldanud kokku 1662,97 eurot. Seega on võlgnik eraldanud 5201,81 eurot vähem kui oleks pidanud. Võlgnik on korduvalt kohtule lubanud võlausaldajatele mõeldud eraldused koguda ning võlausaldajatele välja maksta. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtu hinnangul puudub Pxxxxx Rxxxxx tahe kohustustest vabastamise 4 menetlust läbida. Kohus on korduvalt andnud võlgnikule võimaluse tasuda ära võlausaldajatele eraldamiseks mõeldud summad. Kohus on üritanud võlgniku kutsuda ka ärakuulamisele, kuid võlgnik leidnud endale vabanduse koroonaviiruse näol või on jätnud istungile ilmumata. Vaatamata kohtu korduvatele kirjadele seoses väljamaksete tegemisega võlausaldajatele, ei ole võlgnik võlausaldajatele eraldanud arestimisele kuuluvast summast 75%. Seega on Pxxxxx Rxxxx kahjustanud kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate huve.
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Käesolevalt pole võlgnikku võimalik üle kuulata, sest ta ei ole kohtusse ilmunud. Kohus leiab, et Pxxxxx Rxxxx rikkumistest tulenevalt ei ole võimalik jätkata kohustustest vabastamise menetlust. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus Pxxxxx Rxxxx kohustustest vabastamast ning lõpetab tema kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab kohustustest vabastamata jätmise tagajärgi.
§-i 176 arvesse võttes ei lõpe pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Eeltoodu tähendab seda, et võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel taastuvad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu täies ulatuses, välja arvatud võlausaldajatele juba tasutud summad, juhul kui võlgnik võlausaldajatele makseid teostas. Tasutud summasid võlgnik tagasi nõuda ei saa. Menetluskulude jaotus TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 märgitud aluseid, mistõttu tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole menetlusosalistel kulusid tekkinud, mistõttu kohus käesolevalt menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.