Obsah (5)

§ 477§ 5§ 3§ 172§ 617

2-18-18729 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Määruse tegemise aeg ja koht 18.veebruar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-18729 Ts

) § 475 lg 1 p 13 alusel vaatab kohus käesoleva avalduse läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 5

lg 3 esimese lause järgi hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajatelt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Avaldaja nõude aluseks on KrtS § 45 lg 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 annab juhatusele õiguse keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
2. Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. (vt ka KrtS § 45 lg 3.)
3. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja on KÜ liige, kes on 29.11.2018 pöördunud ühistu poole käesoleva määruse p 13 nimetatud küsimustega ja KÜ on 30.11.2018 keeldunud vastamisest viitega KrtS § 45 lg
4. (vt ka t lk 16-17).
5. Kohtu hinnangul on korteriomanikul küll KrtS § 45 lg 1 tulenev teabe saamise õigus, kuid selle kohtu kaudu maksma panek on siiski piiratud

§ 3

lg-ga 1, mille järgi võib iga isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui ka KrtS § 12 lg 2, mille kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huvidega. See tähendab seda, et korteriomanikul tuleb oma õiguste realiseerimisel lähtuda sellest, et teave, mida korteriomanik soovib, on vajalik tema õiguste kaitseks või huvides, et seda teavet ei ole talle muul viisil antud ning see arvestab ka teiste isikute põhjendatud õigustega. 6 2-18-18729

1. Avaldusele on lisatud KÜ registrikaardi andmete väljatrükk seisuga 11.12.2018, mille
2. kanne kinnitab, et KÜ-l on SEB pangast võetud laen 15-aastaks summas 206 563 eurot (t lk 7). Avaldusele on lisatud KÜ 04.07.2018 üldkoosoleku protokoll, mille p 1 kohaselt on otsustatud võtta pangast laenu kuni 200 000 eurot elamu restaureerimiseks ja selleks on p 3 alusel antud volitused KÜ juhatusele (t lk 8-9). Samuti on avaldusele lisatud 30.10.2018 KÜ ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenuleping Tallinnas K tn 1 korterelamu renoveerimiseks, laenusumma 206 563 eurot (t lk 10-13).
3. 22.05.2018 toimus KÜ üldkoosolek (protokoll t lk 34-36), mille p 8 nähtub fakt, et avaldajale on majandusaasta aruande dokumendid Stud e-kirja teel.
4. 25.08.2018 on KÜ üldkoosolek võtnud vastu restaureerimistööde finantseerimisotsused ja remondifondi maksete suuruse otsused üldkoosolekut kokku kutsumata (t lk 43).
5. Seega on KÜ ja avaldaja juba kohtumenetluse eelselt kestvalt suhelnud elamu renoveerimistööde ja nende finantseerimisega seonduvalt, korteriomanikele on jagatud teavet üldkoosolekutel ja avaldajal on olemas ka laenulepingu koopia. 12.11.2019 kohtuistungi tutvustas KÜ avaldajale KÜ pangakonto väljavõtteid, KÜ esitas tutvumiseks laenutaotlused ja vastused neile, kirja omaosaluse % kujunemise kohta. KÜ esitas tutvumiseks kirjavahetuse SEB pangaga, millest nähtub, et alguses keelduti laenu andmisest ning hiljem anti, kuid tingimusel, et K nõudis suuremat omaosalust. (vt ka t lk 106-107, lk 120121). KÜ on selgitanud, et laenulepingule ei ole lisasid sõlmitud ja seetõttu pole võimalik avaldaja sellekohast nõudmist täita.
6. Kohus leiab, et KÜ on vastanud avaldaja teabenõudele elamu renoveerimistöödeks laenu võtmise kohta enne kohtusse pöördumist ja teinud seda täiendavalt 12.11.2019 kohtuistungil.
7. KÜ 22.05.2018 üldkoosoleku protokolli (t lk 34) p 7 kohaselt kinnitati KÜ 2018 majanduskava, mille järgi on remondifondi suuruseks pärast laenu võtmist 3,9 eurot/m2 eest (vt k t lk 38). KÜ 25.08.2018 üldkoosoleku otsusega on seda vähendatud (remondifondi koguda laenuperioodil mitte vähem kui 3,1 eurot/m2 kohta, t lk 43). Seejärel on seda KÜ juhatuse 19.10.2018 otsusega tõstetud 3,4 euroni/m2 eest kuus, seoses Ki vastavasisulise nõudmisega (t lk 57, vt ka t lk 120 tabel, SEB 10.10.2018 e-kiri). Seega on ühistu vastanud ka avaldaja küsimustele, mis puudutavad remondifondi suurust.
8. Seaduses antud võimalus nõuda teavet tähendab, et õigust tuleb kasutada heauskselt. Avaldaja ei saa ühistule ette kirjutada millises vormis ja millise põhjalikkusega ühistu peaks talle vastama. KrtS § 45 puhul on oluline, et isikule on reaalselt antud teave, mis vastab KrtS § 45 lg 1 sätetele. Käesolevas vaidluses on avaldajale edastatud üldkoosoleku protokollid ning ühistu selgitused, mis annab aluse asuda seisukohale, et ühistu esitas avaldajale teabe, mida avaldaja küsis. Juhul, kui avaldajal oli veel täiendavaid küsimusi, siis juhindudes KrtS § 12 lg 2 tuleb need esitada ühistule.
9. Avaldaja on alles 09.12.2019 menetlusdokumendis asunud laiendama oma esialgset teabe saamise soovi – nii on avaldaja 09.12.2019 märkinud, et soovib lisaks maksegraafikuid laenulepingu sõlmimisel ja väljamaksete tegemisel, laenu kasutamisega seotud arveid, pangaväljavõtteid kuni 30.10.2019, tagatislepinguid. Edasi soovib avaldaja näha kõikidele korteriühistu liikmetele esitatud arveid seoses omaosaluse maksega. Samas korteriomanike omaosaluse maksete kohta esitas KÜ 12.11.2019 kohtuistungil pangakonto väljavõtte.
10. Kohtu hinnangul ei lisa avaldaja poolt täiendavalt nõutud dokumendid olulist informatsiooni juba olemasolevale, mille osas avaldajal on põhjendatud huvi – teada, mille 7 2-18-18729 alusel ja kui palju ühistu laenu võtab ja millistel eesmärkidel jms. Selle teabe on KÜ avaldajale andnud. KÜ on avaldajale esitanud kirjavahetuse, omaosaluse jm laenu saamise tingimuste kohta. See, kas ühistu esitab lisaks pangakonto väljavõttele veel ka korteriomanikele esitatud arved, ei muuda omaosaluse suurust.
11. Kohus on seda meelt, et sama asjaolu tarbetu üleküsimine mitmel erineval moel, ei aita avaldaja õigusi tõhusamalt kaitsta, vaid koormab KÜ-d ebavajalike toimingutega ja võib lõpuks viia selleni, et KÜ-l napib aega ja ressurssi põhitegevusega tegelemiseks.
12. Käesoleval juhul ongi vastastikune usaldamatus viinud mitmete kohtuvaidlusteni avaldaja ja KÜ vahel (vt nt ka KÜ viidatud vaidlus tsiviilasjas nr 2-18-19244, mille sisuks on renoveerimistööde läbiviimiseks juurdepääsu saamine avald
13. aja korterile) ning kohtu eesmärk peaks olema vaidlevate poolte vahel sellise tasakaalu loomine, mis võimaldaks elamu ühist majandamist jätkata. Seetõttu on oluline, et korteriomanik saaks ühistu tegevuse kohta piisavalt informatsiooni, kuid info küsimine ei saa muutuda ühistu põhitegevust ja teiste korteriomanike huve pärssivaks (vt ka avaldaja ja KÜ e-kirjavahetus t lk 44-49, 54, 62, 64-65).
14. Ka 12.11.2019 kohtuistungil ei vaielnud avaldaja vastu tõdemusele, et pärast KÜ poolt istungile kaasa võetud dokumentide tutvustamist, on lahendamata vaid avaldaja küsimus, kuidas on finantseeritud krt xxx kohal vahelagede renoveerimine (t lk 107 pöördel).
15. Seega vaidlus on jäänud selle üle, kas KÜ on vastanud avaldaja küsimusele, kellele on esitatud xxx 12 uute lagede tegemise arve? Samuti on avaldaja soovinud tehtud tööde akti koopiat ja pööningu puhastamise arve koopiat (vt ka t lk 16 p 4).
16. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm nr 2-16-3492, p 14.2). Nimelt on KÜ läbivalt selgitanud, et tal ei ole sellist arvet ega akti krt xxx kohta. Avaldaja kinnitab, et sellised dokumendid peavad olemas olema ja viitab xxx 17.12.2018 ekirjale (t lk 102) ja oma 09.12.2019 täiendavates selgitustes ka peatöövõtulepingule 31.07.2018). Peatöövõtulepingut ei ole kohtule esitatud, kuid xxx 17.12.2018 e-kiri viitab sellele, et katuse renoveerimise käigus on teostatud terviklahendusena ka ülemiste korruste vahelagede renoveerimine selliselt, et iga üksiku korteri kohal asuva katuseosaga seotud töid ei pruugi olla võimalik selliselt eristada nagu avaldaja seda soovib. Kohtul puudub alus kahelda KÜ esindaja 12.11.2019 istungil antud selgitustes, et katust ja pööningut on renoveeritud tervikuna ning kuna kõik tööd ei ole veel tehtud, ei ole ehitaja poolt KÜ-le esitatud veel kõiki tehtud tööde akte ega arveid kõigi tööde kogumaksumuse eest. Avaldaja ei ole tõendatud, et ühistul oleks olemas vastav informatsioon või teave, mida avaldaja nõuab. Pärast kõigi tööde valmimist ja lõpliku arve esitamist ehitaja poolt, peab aga KÜ-l olema piisavalt teavet, et avaldajale vastata ning avaldajal on õigus uuesti oma küsimusega ühistu poole pöörduda.
17. Kuna avaldaja nõue on osaliselt KÜ poolt rahuldatud enne kohtumenetlust ja osaliselt kohtumenetluse kestel ning krt xxx vahelagede küsimuses põhjendamatu, siis jätab kohus avalduse rahuldamata (kohus ei saa rahuldada avaldust ka nende nõuete osas, mida kohtulahendi tegemise ajaks avaldajal nende vahepealse rahuldamise tõttu enam ei ole). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18. Olukorras, kus kohus jätab avalduse rahuldamata, ei ole õige jätta menetluskulusid KÜ kanda. Samas ei ole põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid ka avaldaja kanda, kui tema nõue kohtumenetluse käigus rahuldatakse. Arvestades 8 2-18-18729 - esiteks, et lahend tehti avaldaja huvides; - teiseks, et pooltevahelise pikaaegse pingelise suhte tõttu saavutas avaldaja oma eesmärgi osaliselt alles kohtumenetluses; - kolmandaks, et osaliselt ei olnud avaldajal õigust KÜ-lt teavet nõuda on õiglane maakohtus kantud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

42. Kulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Kohtu täiendavad selgitused 43.

§ 617lg 2 alusel võib käesoleva määruse vaidlustamiseks esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 9