Obsah (6)

§ 248§ 126§ 179§ 319§ 180§ 175

1-21-1335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1335 (21750000001) Kohtunik Tambet Grauberg Koh

§ 248lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Riho Loorents Kar

S § 356 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

1. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Riho Loorents ei pane 1 (ühe)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 09.03.2021.a.
3. Asitõend- DVD-plaat konto väljavõttega –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

5. Rahuldada Eesti Vabariigi Keskkonnaameti kaudu (kuni 31.12.2020.a Keskkonnainspektsioon) tsiviilhagi ning välja mõista Riho Loorentsilt Eesti Vabariigi Keskkonnaameti kaudu (kuni 31.12.2020.a Keskkonnainspektsioon) kasuks 11 943,84 eurot. 1 1-21-1335 6.

§ 179

, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Riho Loorentsilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 876 €; - määratud kaitsjale määratud tasu 368.40 €, kokku 1244,40 €.

1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a-le nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a-le nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
3. Välja mõistetud menetluskulud 1244,40 € tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Riho Loorentsit tasuma igakuiselt 103,70 €. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanule Eesti Vabariik Keskkonnaameti (kuni 31.12.2020.a Keskkonnainspektsioon) kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

§ 319

lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Riho Loorentsit süüdistatakse selles, et tema, töötades koos A. S-iga H OÜ-s raietöölistena, raiusid augustis ja septembris 2016 täpselt tuvastamata kuupäevadel x maakonnas, x vallas, x külas, x maaüksusel (xxx) eraldistel nr 2, 5 ja 9 ebaseaduslikult puid. Raie tegemisel oli A. S. ja Riho Loorentsil kasutada metsateatis nr xxx. A. S. ja Riho Loorents olid teadlikud, et metsateatise järgi oli eraldisel nr kaks 1,7 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraie hinnangulise raiutava mahuga 60 tm, kuid kus nad teostasid 1,87 hektari ulatuses lageraie. Eraldisel viis oli 0,8 hektarisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraie hinnangulise raiutava mahuga 55 tm, kuid kus nad teostasid 0,77 hektari ulatuses lageraie. Eraldisel üheksa oli 0,8 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraie hinnangulise raiutava mahuga 43 tm, kuid kus nad teostasid 0,79 hektari ulatuses lageraie. Sellise tegevusega rikkusid A. S. ja Riho Loorents metsaseaduse § 31 lg 2 nõudeid, mille kohaselt harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Keskkonnaministri määruses 27.detsembril

1. a nr 88 kehtestatud "Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ kohaselt peab eraldisel 2 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 14,8 m2/ha, eraldisel 5 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 2 1-21-1335 22,6 m2/ha ja eraldisel 9 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 17,3 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 2 enne raiet 50-aastane, 20 m kõrgune, 18 cm keskmise läbimõõduga kase enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20,80 m2/ha ja peale harvendusraie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 1,7 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 5 enne raiet 55-aastane, 23 m kõrgune, 24 cm keskmise läbimõõduga männi enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 31,10 m2/ha ja peale harvendusraie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 2,3 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 9 enne raiet 50-aastane, 24 m kõrgune, 22 cm keskmise läbimõõduga kase enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 23,4 m2/ha ja peale harvendusraie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 5,1 m2/ha. Seega ei ole eraldistel 2, 5 ja 9 teostatud harvendusraiega kinni peetud rinnaspindala lubatud määrast, millega on rikutud Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Keskkonnaministri määruses 27.detsembril
2. a nr 88 kehtestatud "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ja 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha) märgitust. 01.01.2011.a jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 2,64 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 51-60 aastases kase ja männi enamusega puistus 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on R maaüksuse metsas eraldistel 2, 5 ja 9 kasvanud 51-60 aasta vanuses kaasikus ja männikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 2,64 hektari suuruse pindala korral kokku summas 23 887,68 eurot (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja kuuskümmend kaheksa senti). Sellise tahtliku tegevusega pani Riho Loorents toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Prokurör tegi ettepaneku Riho Loorents süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Riho Loorents ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõend- DVD-plaat konto väljavõttega –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

3 1-21-1335 Kannatanu Eesti Vabariik Keskkonnaameti (kuni 31.12.2020.a Keskkonnainspektsioon) kaudu on esitanud Riho Loorentsi vastu tsiviilhagi summas 11 943,84 eurot. Süüdistatav tunnistab esitatud tsiviilhagi ja on nõus, et see temalt välja mõistetakse. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele rahuldada esitatud tsiviilhagi ning välja mõista Riho Loorentsilt Eesti Vabariigi Keskkonnaameti (kuni 31.12.2020.a Keskkonnainspektsioon) kaudu kasuks 11 943,84 eurot. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 368,40 €, kokku 1244,40 €.

§ 180

lg 3 alusel võimaldab kohus vastavalt sõlmitud kokkuleppele Riho Loorentsil tasuda menetluskulud 1244,40 € ositi 12 kuu jooksul, kohustades Riho Loorentsit tasuma igakuiselt 103,70 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4