) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poole esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta on nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asja esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevaid tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 9. VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti. 10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr. 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi määrus 261/2004) artikli 8 lg 1 punkti a kohaselt – kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijale seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmist artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu. 11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 261/2004, (EÜ) nr 1371/2007, (EL) nr 1177/2010 ja (EL) nr 181/2011 on ette nähtud reisijate õigused reisi tühistamise korral. Kui vedaja reisi tühistab, peab ta pakkuma reisijatele võimaluse valida hüvitamise (tagasimaksmise) ja marsruudi muutmise vahel. Kuna marsruudi muutmine ei ole praeguses olukorras praktiliselt üldse kohaldatav, on tegelik valik peamiselt erinevate hüvitamisvõimaluste vahel (Euroopa Komisjoni soovitus 13. mai 2020, vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis). 12. Määruse nr 261/2004 artikkel 7 punkti 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes. 4 13. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lõige 3; määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 lõike 1 punkt a; määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 18 lõike 1 punkt b; määruse (EL) nr 181/2011 artikli 19 lõike 1 punkt b ning Euroopa Liidu Komisjoni soovituse (EL) 2020/648, 13. mai 2020, vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis p 8 kohaselt pileti kogumaksumus tuleb õhu-, mere- ja siseveetranspordi puhul hüvitada seitsme päeva jooksul pärast reisija taotlust, bussitranspordi puhul 14 päeva jooksul pärast pakkumise esitamist või taotluse saamist ja raudteetranspordi puhul ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Liidu õigusaktide kohaselt võib hüvitist maksta rahas või vautšerina. Siiski on hüvitamine vautšeri vormis võimalik ainult juhul, kui reisija sellega nõustub. 14. Vaidlus puudub järgenvate asjaolude üle: reisiteekonna esimene lennureis 19.03.2020.a.Tallinn – Malta toimus, kuid hageja sellel ei viibinud; kostja tühistas lennu suunal Malta – Tallinn, mis pidi toimuma 26.03.2020 seoses Covid-19 pandeemiaga; Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus saada lennupiletiraha tagasi kogu lennupiletite maksumuse ulatuses, sh lennu eest Malta-Tallinn 26.03.2020, mille kostja tühistas, kui ka lennu eest 19.03.2020.a. Tallinn-Malta, millele hageja ei läinud. 15. Nähtuvalt hageja esitatud Eesti Vabariigi Välisministeerium reisiinfo eriteatest (03.11.2020 dok 4s lisa 2) 19. märtsil 2020.a. kell 12.57 Malta osas järgnevalt: “Malta (Ryanair) - hetkeseisuga lõppevad regulaarlennud 21.03“. Hageja lend Tallinnast Maltale oli määratud 19.03.2020 kella 13.10. Seega on hagejale (ning kostjale) teada enne 19.03.2020.a. lendu, et tagasilend Malta-Tallinn 21.03.2020.a. ei toimu (mille osas ei ole vaidlust). Ühtlasi nähtub nii hageja esitatud 16.03.2020 (03.11.2020 dok 4s lisa 12) kui 19.03.2020 Eesti Vabariigi Välisministeeriumi pressiteadetest, et riigid asusid oma piire sulgema ning seega on kohtu hinnangul tõendatud hageja väide, et 19.03.2020.a. planeeritud lennuga Tallinnast Maltale lennates võib Maltalt Eestisse tagasisaamine osutuda keeruliseks või võimatuks. 16. Euroopa Kohus on leidnud, et reisi, mis hõlmab edasi-tagasi lendu, ei saa pidada üksiklennuks. Mõistet „lend” tuleb määruse 261/2004 tähenduses tõlgendada nii, et see koosneb peamiselt ühest lennutransporditoimingust (mis on selle transpordiliigi nn ühik), mida teostab lennuettevõtja, kes määrab oma marsruudi (Kohtuasi C-173/07, Emirates Airlines, ECLI:EU:C:2008:400, p 40). 17. Vastavalt määruse artikli 8 lõikele 1 peavad lennuettevõtjad pakkuma reisijatele valikut kolme võimaluse vahel:
Tulenevalt
29.
Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt
lg 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine
Hagejad on enne kohtusse hagi esitamist pöördunud nõudekirjadega kostja poole. Kostja on keeldunud hagejate nõudeid täitmast ning tekitanud seeläbi olukorra, kus hagejad olid sunnitud oma nõudega kohtusse pöörduma ja sellest tulenevalt ka menetluskulusid kandma. 30. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. 31.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
32. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista menetluskulud summas 470 eurot (sh riigilõiv 100 eurot). Kuna tsiviilasja toimikust nähtub riigilõivu tasumine summas 100 eurot, siis kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot. 7 33.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskuludeks on 370 eurot (käibemaksuta), sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, hagi koostamise kulu 2 tundi, 200 eurot, 11.01.2021 vastuse koostamise kulu 1,5 tundi 150 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, asjaolu, et asjas ei ole toimunud istungeid ja kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 370 eurot. 34. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 470 eurot (100+370). 35.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (470 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 36.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.