Obsah (9)

§ 16§ 46§ 52§ 50§ 51§ 223§ 14§ 2§ 39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2021, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-6394 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi Toomas Jurs kaebus P

) § 14 lg 2,

§ 16

lg 1,2,

§ 46

lg 1,

§ 52

lg 1 p 1,3,

§ 50

lg 3 p 1,2,

§ 51

lg 3 p 3,

§ 52lg 1 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

2. Väärteoasja menetluses selgus, et väärteoprotokollis oli vaja rikkumise õigusnormi korrigeerida. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I välijuht Ainar Reinmann koostas menetlusalusele isikule Toomas Jursile 12.11.2019 täiendava väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590, 19, 003570, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 14.08.2019 kell 19:50 Tallinn-Narva tee, Roodevälja küla, Rakvere vald, Tallinn-Narva, 98.km parem pärisuund. Juhtides mootorsõidukit xxxx(xxxx), ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, juht ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ning muid liiklusolusid, ei vähendanud kiirust ega hoidnud sellist pikkivahet, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespool nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht alustas tagant otsasõidu vältimiseks möödasõitu ristmikul, eirates teekattemärgistuse nr 911``Ühekordne pidevjoon`` ja nr 915 ``Eraldussaar`` nõudeid, veendumata enne möödasõidu alustamist selle ohutuses ja et ees sõitev juht pole andnud vastassuunamärku, mille tulemusel sõitis otsa ristmikul vasakpööret sooritavale sõiduautole xxxx (xxxx). Põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud U Õ. 2 Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi

) § 14 lg 2,

§ 16

lg 1,2,

§ 52

lg 1 p 1,

§ 50

lg 3 p 1,2,

§ 51

lg 3 p 3,

§ 46lg 1 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula koostas 06.12.2019 menetlusalusele isikule Toomas Jursile otsuse väärteoasjas nr 2590,19,003570, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 14.08.2019 kell 19:50 Tallinn-Narva tee, Roodevälja küla, Rakvere vald, Tallinn-Narva, 98.km parem pärisuund. Juhtides mootorsõidukit xxxx (xxxx), ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, juht ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ning muid liiklusolusid, ei vähendanud kiirust ega hoidnud sellist pikkivahet, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespool nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht alustas tagant otsasõidu vältimiseks möödasõitu ristmikul, eirates teekattemärgistuse nr 911``Ühekordne pidevjoon`` ja nr 915 ``Eraldussaar`` nõudeid, veendumata enne möödasõidu alustamist selle ohutuses ja et ees sõitev juht pole andnud vastassuunamärku, mille tulemusel sõitis otsa ristmikul vasakpööret sooritavale sõiduautole xxxx(xxxx). Põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud U Õ. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi

) § 14 lg 2,

§ 16

lg 1,2,

§ 52

lg 1 p 1,

§ 50

lg 3 p 1,2,

§ 51

lg 3 p 3,

§ 46lg 1 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi. Otsusega määrati Kar

S § 56 lg 1 alusel menetlusalusele isikule Toomas Jursile

§ 223

lg 1 sätestatud teo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, so 280 eurot.

1. 27.12.2019 esitas menetlusaluse isiku Toomas Jursi kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 06.12.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,003570 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. 27.12.2019 esitas Viru Maakohus Politsei-ja Piirivalveametile kohtunõude, milles paluti esitada Viru Maakohtule antud väärteoasja toimik ning 03.01.2020 omapoolne sisulise seisukoht kaebusele.
3. 27.12.2019 esitas Politsei-ja Piirivalveamet Viru Maakohtule toimiku ning 28.01.2020 Politsei- ja Piirivalveameti juhtivuurija Martin Rist seisukoha, milles palub jätta Toomas Jursi kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.12.2019 otsuse väärteoasjas nr 2590,19,003570 muutmata, kuna Toomas Jurs, rikkudes liiklusseaduse sätteid, põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Kohtuotsuse põhjendused
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3
5. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
6. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
7. Väärteootsuse kohaselt rikkus Toomas Jurs rida

nõudeid, need olid:

§ 14

lg 2, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 16

lg 1, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 16

lg 2, mille kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

§ 52

lg 1 p 1, mille kohaselt vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita: kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused;

§ 51

lg 3 tingimused : enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et: 1) ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu; 2) samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks; 3) möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid; 4) sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba; 5) sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga; 6) tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse.

§ 50

lg 3 p 1,2, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: p 1 kohaselt sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; p 2 kohaselt vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

§ 51

lg 3 p 3, mille kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid.

§ 46

lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikkivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 223lg 1 järgi.

11.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Antud väärteoasjas sai sõiduki teel liikumise tagajärjel varalist kahju U Õ, seega on

§ 2p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused olemas.

12.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 4 13. Kohus leiab, et Toomas Jursi poolt

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 14.08.2019 kell 19:50 Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Tallinn-Narva tee, Roodevälja küla, Rakvere vald, Tallinn-Narva, 98.km parem pärisuunas, on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, täiendava väärteoprotokolli, muu määruse, maanteeameti vastuskirjaga, tunnistajate ülekuulamise protokollidega ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

1. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (edaspidi protokoll), lisatud skeem, fotod (tl. 56-67,60) on tõendatud, et 14.08.2019 kell 19:50 juhtus õnnetus Tallinn-Narva mnt. ja Jõekalda tee ristmikul, kus osalesid sõiduautod xxxx (xxxx), mida juhtis H Õ ning xxxx (xxxx), mida juhtis Toomas Jurs. Mõlemad sõiduautojuhid olid kained. Protokolli kohaselt Narva poolt tulles on enne Jõekalda teed vasakpöörde aeglustusrada vasakule Rakvere suunas. Otse sõitvaid radasid eraldab pideva joonega eraldussaar. Jõekalda tn. juures on pidevas joones näha lühikesi katkendjooni, mis vahepeal lõpetab pideva joone. xxxx seisab vastassuunavööndis esiosaga Tallinna poole. Tema taga on asfaldikattes rehvijäljed. Vasakul teepeenral on näha sõiduauto jäljed, need on ümber paisanud pinnase. Sõidutee ise asub Tallinna pool vastassuunavööndis esiosaga vasakule poole. Teepeenral olev liiklusmärk on deformeerunud.
2. Maanteeameti vastuskirjaga on tõendatud, et riigitee 1 Tallinn-Narva kilomeetril 97,18 olev telgjoon on katkend joon (märgis 923a), mis lubab Narva suunast liikudes Tallinna poole nii vasakpöörde kui ta tagasipöörde tegemisel (tl 39).
3. Muu määrusega, so määrus lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta, tehtud 17.10.2019, on tõendatud, et väärteoasja nr 2590,19,003570 menetluses oli vaja teha täiendav protokoll. Määruse kohaselt oli vaja väärteoprotokollis rikkumise õigusnormi korrigeerida. Määrusega anti teada, et VTMS § 68 lg 2 alusel on vaja väärteoprotokolli täiendada ja teha isikule see VTMS § -s 70 sätestatud korras teatavaks, et tagada ühtlasi uue vastulause esitamise võimalus (tl.35).
4. Kohtuistungil kuulati menetlusalune isik üle tunnistajana. Ta andis ütlusi, et ta juhtis 14.08.2019 sõiduautot xxxx. Sõitis mööda Tallinn-Narva maanteed 90 km/h püsikiirusehoidjaga. Tahtis sõita Sõmerult Kunda. Kui sõiduauto liikus Sõmeru poolt, üle Aluvere viadukti, suunaga Tallinna poole, sõitis tema ette sõiduauto xxxx. See oli Arkna tee ristmikul. Ta nägi, et xxxx tuli hooga peateele, Tallinn-Narva maanteele. Ta võttis Arkna tee ristmikul piduriga püsikiirusehoidja maha. Ta sai aru, et xxxx kiirendas ja suundus edasi Tallinna poole. Eessõitev sõiduauto tegi äkkpidurduse. Nägi, et vastu ühtegi sõidukit ei tule ja tagant otsasõidu vältimiseks läks vastassuunavööndisse, et eessõitvast sõidukist mööda saada. Selgitas, et vahemaa oli nii lühike, et tal ei jäänud muud võimalust, kui minna vastassuunavööndisse. Ta tegi otsuse, et möödub vasakult, kuna ta ei näinud sõiduauto vasakut suunatuld. Kui ta oleks üritanud paremalt mööda minna, oleks ta kraavi sõitnud. Kui oli jõudnud möödasõidetavale autole kõrvale, nägi, et paremal olev auto keerab peale. Kohakuti jõudes, nägi, kuidas xxxx vasakpööret tegi ja sõitis neile sisse. Ta tõmbas rooli vasakule, et mööda saada, kuid see ei õnnestunud. xxxx keeras parema esiratta taha ninaotsaga sisse. Autos oli neli inimest, tema kõrval autoomanik J M, M selja taga R K ja tema kõrval, keskel, tema laps. Vahemaa Arkna ristist ja Jõekalda risti oli maksimaalselt 100 meetrit, ajaliselt läbis seda vahemaad 6 sekundit. Peale autode kokkupõrget põikas auto vasaku küljega posti, postist viskas 5 auto tagasi parema küljega vastassuunda. Teine auto jäi vastassuunavööndisse, suunaga Tallinna poole.
5. Kohtuistungil kuulati üle sõidukis xxxx juhi kõrval istunud J M. Ta andis ütlusi, et sõiduautos oli neli inimest, tema istus juhi kõrval, tema selja taga istus R K ja tema kõrval, keskel, väike laps. Ta andis ütlusi, et Arkna ristis keeras tumedat värvi xxxx neile ette, järsku hakkas kiirendama ja vajutas pidurit, aga nemad ei jõudnud midagi teha. Paremalt ei saanud mööduda, siis oleks kraavi sõitnud.
6. Kohtuistungil kuulati üle sõidukis xxxx taga paremal istunud R K. Ta andis ütlusi, et 14.08.2019 sõitsid Sõmerult Kundasse. Sõiduautos oli neli inimest, tema istus koos oma pojaga tagaistmel. Ta nägi, kuidas Arkna teelt keeras ette teine auto. Ta tundis ohtu. Peale kokkupõrget jäi auto keset teed seisma. Möödumise hetkel tegi eesliikleja vasakpööret Arknale. Eessõitva sõiduki suunatule näitamist ei mäleta.
7. Kohtuistungil kuulati üle liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki, xxxx juht H Õ. Jõudes Tallinn-Narva mnt risti vähendas kiirust ja nägi, et Narva poolt läheneb 400 meetri kaugelt valge sõiduk. Vahemaa oli suur, jõuab ohutult oma manöövri ära teha. Sooritas manöövri Tallinn-Narva maanteele ja kiirendas 50 km/h. Lähenedes Jõekalda teele vähendas kiirust umbes 20 km/h. Ta andis ütlusi, et ta sõitis Rakvere poolt Arkna ristist vasakule. Mõlema manöövri korral näitas suunatuld. Vaatas tahavaatepeeglisse, sõiduautot ei näinud. Kui hakkas sooritama vasakpööret, siis kuulis tuulevilinat, et auto tuli. Reageerida ei jõudnud. Sõitis xxxx külje pealt sisse.
8. Kohtuistungil kuulati üle sõidukis xxxx taga paremal istunud H L. Ta andis ütlusi, et sõiduautot juhtis H Õ, tema kõrva istus A, H Õ istus H taga, tema istus A taga. Sõitsid Rakverest Arknale sõbrannale järgi. Nad sõitsid rahulikult, arutati, kus Arknale ära saab keerata. Nägid, et tee peal on katkendjoon, võib ära keerata. Suunatuli oli sees, teab, sest keskenduti sellele pöördele. Toimus kokkupõrge. Tagant sõitev sõiduk oli sõitnud üle ohutussaare ja sõitis vastu sõiduki esiotsa. Vahemaa pikkust, Arkna ristist ja Jõekalda risti, ta ei oska öelda.
9. Kohtuistungil kuulati üle sõidukis xxxx juhi kõrval istunud A Z. Ta andis ütlusi, et 14.08.2019 sõitsid Rakverest Arknale. Sõiduautos istusid taga H Õ ja H L. Jõudis Tallinn-Narva maanteele, teadsid kus kohast Arknale ära pöörata. Katkendjoone juures pöörati vasakule. Enne pööret Jõekalda teele juht pidurdas, näitas suunatuld. Vahemaa Tallinn-Narva maanteelt Jõekalda teele oli 100 meetrit. Enne Tallinn-Narva maanteele pööramist, nägi, et xxxx on paarisaja meetri kaugusel. Sõiduk kiirendas, kuid pidurdas enne pööret Arknale. Sõidukiiruseks oli 50 km/h.
10. Kohtuistungil kuulati üle sõidukis xxxx taga vasakul istunud H Õ. Ta andis ütlusi et 14.08.2019 sõitsid Rakverest Arknale. Sõiduautot juhtis H Õ, tema kõrval istus A Z. Tema istus koos H L taga. Pidid tema sõbranna Arknalt peale võtma. Jõudes Jõekalda teele, pidid sealt ära pöörama. Vend pani suuna sisse ja hakkas ära pöörama. Siis toimus kokkupõrge.
11. Kohtuistungil kuulati üle Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusgrupi III avariipolitseinik Ainar Reinmann. Ta andis ütlusi, et kohale jõudes nägi, et sõiduauto xxxx oli vastassuunavööndis, esiosa Tallinna poole, jälgede järgi oli näha, et sõiduauto oli soovinud pöörata Tallinn-Narva maanteelt Arkna teele, mis on Jõekalda tänav. Samal ajal oli vastassuunavööndis möödasõidul 6 xxxx, sõidukite vigastuste järgi sai aru, et kokkupõrke tagajärjel oli xxxx kaotanud juhitavuse ja löögi tagajärjel oli xxxx jäänud vastassuunavööndisse suunaga Tallinna poole. Kohapeal antud ütluste kohaselt ei näinud xxxx xxxx Narva poolt tulemas, pani suunatule sisse, keeras vasakule Tallinn-Narva maanteele, suunatuld ei olnud välja lükanud, sõitis Jõekalda tänavani, mis on väljasõidust 100 meetrit Tallinna poole ja sealt alustanud sooritama vasakpööret. Mingi aeg oli vaadanud peeglisse, siis ta nägi xxxx tulemas, kui pööret tegi, siis enam ei näinud. Xxxx juht ütles, et kui xxxx juht välja keeras, siis ta oli neile nagu ette keeranud.
12. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja T T. Ta avaldas arvamust liiklusõnnetuse põhjuste kohta, kuid ta ei tajunud vahetult liiklusõnnetuse tehiolusid, mistõttu kohus tema arvamust ei arvesta.
13. Kaebuse kohaselt ei nõustu Toomas Jurs, sellega et on rikkunud liiklusseaduse nõudeid. Kaebuse esitaja leiab, et liiklusõnnetuse osapoolte vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (Riigikohtu lahend 3-1-1-1-79-06 p 6). Kaebuse esitaja leiab, et xxxx käitumine tõi kaasa liiklusõnnetuse.
14. Kohus analüüsides tunnistajate ütlusi, mis suuremas osas kattuvad, leiab, et mõlemad sõiduki juhid nägid teist sõidukit juba eemalt. Seega ei tulnud Toomas Jursile xxxx sõit peateele, Tallinn-Narva maanteele, ootamatult. Nii on Toomas Jurs andnud ütlusi, et kui ta nägi xxxx peateele tulemas, võttis ta Arkna tee ristmikul piduriga püsikiirusehoidja maha. Ta sai aru, et xxxx kiirendas ja suundus edasi Tallinna poole. Eessõitev sõiduauto tegi äkkpidurduse. Nägi, et vastu ühtegi sõidukit ei tule ja tagant otsasõidu vältimiseks läks vastassuunavööndisse, et eessõitvast sõidukist mööda saada. Kohus leiab, et menetlusalune isik rikkus kõiki talle süükspandud liiklusseaduse nõudeid, eelkõige

§ 46

lg-t 1, mille kohaselt juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikkivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Samuti

§ 50

lg 3 p 1,2, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: p 1 kohaselt sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; p 2 kohaselt vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohus tuvastas, et tagant sõitev xxxx pidi hoidma sellist pikkivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Toomas Jurs selgitas, et vahemaa oli nii lühike, et tal ei jäänud muud võimalust, kui minna vastassuunavööndisse. Ta tegi otsuse, et möödub vasakult, kuna ta ei näinud sõiduauto vasakut suunatuld. Asjaolu, et menetlusalune isik ei näinud eessõitva sõiduki suunatuld, ei tähenda, et seda ei antud. xxxx olnud tunnistajad kinnitavad, et suunatuli manöövri tegemiseks anti.

§ 39

lg 1 kohaselt juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õige ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövri või sõiduki peatamist. Kohus leiab, et menetlusaluse isikul oli piisavalt aega kohanduda olukorraga, et mitte tagant otsa sõidu vältimiseks põigata ees olevast sõidukist vasakult mööda, ehk teha selline manööver, mida ees sõitev sõiduk ei saanud ette näha. Toomas Jurs oleks pidanud xxxx mööduma paremalt, kuna tal oli teepeenral piisavalt ruumi. Sõites vastassuunavööndisse rikkus ta

§ 52

lg 1 p 1 ja

§ 51lg 3 p 3 nõudeid.

7

§ 52

lg 1 p 1 sätestab, et vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita: kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused.

§ 51

lg 3 p 3 sätestab, et enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Antud juhul ei tohtinud Toomas Jurs vastassuunavööndi kaudu mööda sõita.

§ 51lg 1 kohaselt eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult.

Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. Toomas Jursi selgitus, et kui ta oleks üritanud paremalt mööda minna, oleks ta kraavi sõitnud, on vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kuna sündmuskoha vaatlusprotokolliga, lisatud skeem, fotod (tl. 56-67,60) kohaselt on paremal teepeenar, mitte kraav. Seega on tõendamist leidnud, et Toomas Jurs pani toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. 28. Kar

S § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo tehioludest nähtuvalt pani Toomas Jurs teo toime hooletusest, ta ei teadnud, et võib oma käitumisega õnnetuse põhjustada, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kohus leiab, et Toomas Jursi süüdistuses

§ 223lg 1 järgi on täidetud ka esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis.

1. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele. Karistus
2. Kohtuväline menetleja karistas Toomas Jursi KarS § 56 lg 1 alusel

§ 223lg 1 sätestatud väärteo teo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, so 280 eurot. 31. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Toomas Jurs.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 32. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule

§ 223

lg 1 alusel määratud karistus, rahatrahv 70 trahviühikut, on alla sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalune isik oma süüd ei tunnistanud, seega puuduvad kergendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Toomas Jursile määratud karistus on proportsionaalne toime pandud teoga.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad, on võimalik eripreventiivselt mõjutada Toomas Jursi hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega- rahatrahviga 70 trahviühikut summas 280 eurot. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. 8
2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Toomas Jursi kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.12.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,003570 muutmata. Toomas Jursi menetluskulud, s.o lepingulise kaitsja tasu, tuleb jätta Toomas Jursi enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 19.01.2021 kohtuotsus 4-19-6394 jõustus 04.03.2021 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar referent 9