1-19-19/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-19-19 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Kaitsja Prokurör Mirjam Frey (määratud korras) Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Margus Veske vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MARGUS VESKE, isikukood 37710255237, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 06.04.2020 ja lõpp 03.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.01.2021 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta MARGUS VESKE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Margus Veskelt menetluskuluna riigituludesse 123,70 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99919700000156 selgitusse märkida: „1-19-19, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lion Law kasuks 123,70 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt süüdimõistetu Margus Veske kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.12.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Veske vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Margus Veske on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.01.2019 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. Katseajaks allutati Margus Veske kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 19.01.
4. Viru maakohtu 27.01.2020 määrusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 03.01.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, millest 1 on kehtiv ja ülejäänud arhiveeritud. Pooleli on üks kriminaalasi. Isik on varasemalt toime pannud varguseid, kelmuse ja tekitanud teisele isikule raskeid kehavigastusi. Praeguseks kuriteoks on korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Kuriteo pani isik toime olles tarvitanud alkoholi. Nii praegune, kui ka varasemad kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Käitumine on sarnane varasemaga, isik kasutab vägivalda. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Margus Veske tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Margus Veske taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tal on vennaga kokkulepitud, et läheb venna juurde elama xxxx, vend elab seal üksi. On nõus ka alkoholi tarvitamise keeluga. Tööle plaanib minna O Gi juurde, on nõus vabaduses läbima sotsiaalprogramme, on nõus vabatahtlikult pöörduma alkoravile. Peale venna nimetas lähedasteks veel ema ja õed. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Mirjam Frey oli seisukohal, et Margus Vesket saaks enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab vanglas, on läbinud mitmeid vestlusi ja jätkab "Eluviisitreeningu" programmis osalemist. Elukoht on venna juures samuti olemas, lähedased ehk ema ja õed toetavad Margus Veske vabanemist, ka plaanib ta vabanedes kohe tööle asuda. Samuti on Margus Veske aru saanud alkoholi kahjulikkusest ning vägivalla kasutamise probleemist ja püüab seda igati vältida. Kriminaalhooldusele on isik nõus igati alluma ja täitma kõiki kohustusi. Kaitsja leidis, et alused Margus Veske vabastamiseks on olemas. 2 Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Margus Veske talle mõistetud karistusest (1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust) ära kandnud 9 kuud ja 13 päeva ehk enam kui poole mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Margus Veske käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetava enda sõnul asuks ta elama venna juurde xxxx aadressile xxxx. Tegemist on üürikorteriga. Kriminaalhooldusametniku poolt on elukoha sobivus kontrollimata, korteriomaniku ja seal elavate isikute nõusolekuid materjalidest ei nähtu. Vangla esitatud materjalides on märgitud vabanemisjärgseks elukohaks xxxx ning iseloomustuses on märgitud, et vabanemisjärgne elukoht kinnipeetaval puudub. Kinnipeetaval puudub vabanemisel ka töökoht. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ning suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku konkurentsivõime tööturul on samuti problemaatiline, kuna eriala tal ei ole ja haridus on vähene (8 klassi). Majanduslikku toimetulekut mõjutavad ka tasumata võlad, mis vangla andmetel on 5382 eurot ja nende tasumise huvi kohta info puudub. Isiku lähedasteks on tema vend ja ema, omavahelised suhted on head ning toetavad. Ema on valmis poega vabanemise korral igati toetama. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Isik võib olla mõjutatav. Seega jääb suhetest tulenev risk püsima ja seda olukorras, kus isik vabaneks samasse piirkonda (xxxx linn), kus ta elas ja viibis enne vangistust. 3 Positiivseks loeb kohus asjaolu, et Margus Veske töötab vanglas majandustöödel koristajana ja on läbinud vestluse vägivaldsest, impulsiivsest ja hoolimatust käitumisest ning probleemide lahendamisest. Samas märgitakse vangla materjalides, et isik on väga napisõnaline ja kasutab lühilauseid, analüüsivõime tal kas puudub või ta väldib seda, küsimustele vastab põiklevalt. Kuna isikuga selline vestlusvorm ei sobi (edasiminekut ei ole), siis need vestlused lõpetati ja ühildatakse Eluviisitreeninguga, mis viiakse läbi individuaalselt. Sotsiaalprogramm on pooleli. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, ta tunnistab seda ka ise ja et leiab, et alkoholi tarvitades võib ta kaotada enesevalituses ja käituda agressiivselt. Enamus kuritegusid on ta pannud toime alkoholi joobes. Ka kriminaalhooldusel olles rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Oma sõnul soovib tulevikus alkoholi vähem tarvitada. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav küll mõistab, millised tagajärjed on olnud tema alkoholitarvitamisel, kuid tema senine elukäik on näidanud, et tal on vabaduses kalduvus hakata jälle alkoholi kuritarvitama. Kohtu hinnangul ei saa tagasilangust eitada ning alkoholi võimalikust taastarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetav ei tarvita narkootikume (kuigi proovinud on nii kanepit kui ka amfetamiini). Kinnipeetav on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust jne ja karistus pöörati täitmisele. Lisaks väärib märkimist, et isik ei ilmunud ersakorralise ettekande läbivaatamise kohtuistungile ning tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja elukoha võimalik olemasolu ning lähedaste positiivne toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, tema võimalik mõjutatavus, katseaja tingimuste rikkumine ja alkoholi kuritarvitamine. Kohus on seisukohal, et ei pea põhjendatuks Margus Vesket ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle 8 kuu, seega on isikul võimalik kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning kainet eluviisi ja läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 19.01.2021 kohtumäärus 1-19-19 jõustus 17.03.2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 5