1-17-2511/225

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-2511 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Prokurör Marina Davõdovitš Tiina Viru Kaitsja Gregori Palm (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri Šraineri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu JURI ŠRAINER, isikukood 37301060214, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 27.09.2016 ja lõpp 27.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.01.2021 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta JURI ŠRAINER vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 17.12.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Šraineri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Juri Šrainer on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.04.2018 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning kohaldades KarS § 65 lg 2 mõistis kohus talle liitkaristuseks 6 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 27.09.2016.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheksa korda (sealhulgas Soome Vabariigis), millest viis on arhiveeritud. Kuriteod on varieeruvad: kolm vargust, kaks ärandamist, üks kehaline väärkohtlemine ja kolm viimast on narkokuriteod. Käesolev narkokuritegu on toime pandud katseajal, olles eelnevalt tingimisi karistatud samalaadse kuriteo eest. Ühine tegur kuritegude juures on materiaalse kasu saamise motiiv. Vägivalla kasutamist võib pidada pigem juhuslikuks. Vägivaldsus on vähenenud, kuid ühiskonnaohtlikkus on jätkuvalt suur. Soodusteguriks on enesekesksus ja sotsiaalsete normide mitteväärtustamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Juri Šrainer taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et kavatseb minna elama oma elukaaslase juurde, kellega on koos elanud juba 30 aastat ja tööle läheb xxxx õmblusvabrikusse juurdelõikajaks kuupalgaga brutos 1200 eurot, tahab hoolitseda oma pere eest. Avaldas, et tal on olnud piisavalt aega oma elu üle järele mõelda ja nüüd on ta motiveeritud elama koos oma perega ja toetama oma pere liikmeid, kasvatama oma lapselast ja töötama nende heaks, lisaks vajab hooldust raskesti haige isa. Elektroonilise valve võtab endale kohustuseks vabatahtlikult, kuna see peaks teda motiveerima käitumaks seaduskuulekalt ja distsiplineerima teda. Selgitas, et ihkas varem ilusat elu, aga nüüd on tal teised prioriteedid ja ta tahab olla koos rohkem oma perega ja kasvatada oma lapselast. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma seisukohta põhjendanud pole. Kaitsja Gregori Palm oli seisukohal, et vangla hinnangul realiseerub kinnipeetavaga seotud ohtlikkus eelkõige juhul kui Juril puudub legaalne sissetulek. Kinnipeetavale on aga vabaduses garanteeritud kaks töökohta ning mõistlikuks tuleb lugeda kinnipeetava selgitus, et juhul, kui üks töökoht ebaõnnestub, siis saab vähemalt teisele loota ja see tähendab, et vabaduses on tal legaalne sissetulek olemas. Ka on Juri Šraineril perekonna näol olemas toetav tugivõrgustik, sisuliselt on kõik pereliikmed kinnitanud, et nad pakuvad Jurile vabaduses nii rahalist kui moraalset tuge. Kaitsja hinnangul need asjaolud kogumis annavad aluse uskuda, et Juril ei teki vabaduses probleemi, kus tal pole piisavalt raha ja ta peab seda kuritegelikul teel hankima. Seda enam, et vangla andmetel puuduvad Juril võlgnevused ning tal on vabanemisfondis olemas ca kolme miinimumpalga jagu raha. Seega on ta võimeline omadest vahenditest ära elama ka esimese palgani. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarrikkumised, mis annab tunnistust tema muutumisest. Kaitsja hinnangul on vangistus oma eesmärgi täitnud ning järgmine loogiline samm oleks lasta Juri vabadusse. Põhjus seisneb selles, et vanglas on üsna kerge olla seadusekuulekas, kuid ahvatlused tulevad eelkõige väljas. Kriminaalhooldus aitaks juurutada Juri Šraineris 2 täiendavaid seadusekuulekaid hoiakuid ka vabaduses. Kaitsja palus kohtul jätta viited arhiveeritud ja kustunud karistustele isiku iseloomustuses tähelepanuta ja vabastada Juri Šrainer ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Juri Šrainer talle mõistetud karistusest (6 aastat 4 kuud vangistust) ära kandnud 4 aastat 4 kuud ehk enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Elektroonilisele valvele allumise on kinnipeetava endale kohustuseks võtnud vabatahtlikult. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Juri Šraineri käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama Loksa linna Harjumaale. Tegemist on kinnipeetava elukaaslasele kuuluva 2-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning omanik on vajaliku nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad elukaaslane, tütar, kasuisa ja poolõed, suhted lähedastega on head ning toetavad, seda kinnitavad ka lähedased ise kohtule saadetud kirjades. Elukaaslane käib pikaajalistel kokkusaamistel ja täiskasvanud tütar lühiajalistel kokkusaamistel. Seega on kinnipeetavat vabaduses ootamas toetavad lähedased. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Ka praegune kuritegu narkootiliste või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt viitab sellele, et isikul on kriminaalse mõttelaadi ning taustaga tuttavaid. Mõjutatavaks isik 3 ennast ise ei pea ja otsuseid võtab vastu iseseisvalt, kuid negatiivne suhtlusringkond on kujundanud tema hoiakud ja käitumise, mistõttu jagab ta grupi põhimõtteid. Grupis täideviidud kuriteod viitavad siiski mingil määral mõjutatavusele. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest ja tagajärgedega mittearvestamine viitab riskeerivale elustiilile. Seega jääb suhetest tulenev risk püsima ja seda olukorras, kus isik vabaneks samasse piirkonda (Loksa linn), kus ta elas ja viibis enne vangistust. Kinnipeetava enda sõnul omab ta keevitaja eriala ja eurosertifikaati. Kuna aga tal puudub arvestatav töökogemus, siis ei ole ta praktilise töö käigus omandanud oskuseid. Ka puuduvad tal pideva ja ametliku töötamise kogemus ning harjumus, tema enda sõnul ei ole ta tööl käinud juba üle 10 aasta. Kinnipeetav ei soovi ka vanglas neid kogemusi hankida. Vabanemisjärgsed töökohad on isikule garanteerinud xxxx asuv õmblusettevõte ning xxxx asuv xxxx OÜ brutopalgaga 1200 eurot kuus. Samuti on lähedased vajadusel valmis isikut materiaalselt toetama (elukaaslane töötab õmblejana ja kasuõde pagarina). Ka vabanemisfondis on kinnipeetaval 1770 eurot ja tasumata võlgnevusi pole. Kohus loeb need asjaolud positiivseteks. Samas vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava hoiak töö suhtes pigem selline, et kui ta töötab, siis heal ja tasuval töökohal ja sissetulek peaks võimaldama head ning ilusat elu. Vanglas on ta varasemalt tööst keeldunud, mis on kohtu hinnangul subkultuurne hoiak. Kohus on ka seisukohal, et 1044 eurone netopalk (1200 bruto) ei pruugi võimaldada head ja ilusat elu (näiteks perepuhkust välismaal), mis võib omakorda suurendada uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isiku varasema kuritegeliku käitumise eesmärgiks on olnud just majandusliku kasu saamine ihaledes ilusat elu ja kõrget elustandardit. Positiivseks peab kohus seda, et isik omandab vanglas riigikeelt ja on sportliku eluviisiga tegeledes ka vanglas treeningutega. Isik ei ole küll täiskarsklane, kuid lubas endale alkoholi väga harva ja väikestes kogustes, seega alkoholi tarvitamisega probleeme pole olnud. Ka on positiivne see, et isik ise ei tarvita narkootikume (kuigi proovinud on), sõltuvust ei ole ja ta on neid käidelnud ainult rahalise kasu saamise eesmärgil. Samas on negatiivne see, et isik ei ole aru saanud narkootikumide levitamisega seotud kahjudest teiste inimeste tervisele. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav põhjendamatult kõrge enesehinnanguga, enesekeskne ja piiratud empaatiavõimega. Tema eesmärgiks on materiaalne heaolu ja selle tagamise ainsa vahendina on ta seni näinud illegaalseid vahendeid. Selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et eelmise karistuse ajal pärast šokivangistust naases ta tavapärase elustiili juurde ja pani toime uue narkokuriteo. Ka on kinnipeetav kriitiline nii kriminaalhoolduse, politsei kui ka vangla tingimuste ja vanglaelu puudutavate küsimuste suhtes. Toidust ei ole küll keeldunud, kuid on väitnud, et enamuse pakutavast viskab ta ära, sest juba toidu väljanägemine ei vasta tema standarditele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, töökohtade olemasolu ning lähedaste positiivne toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, tema võimalik mõjutatavus ja kiire rikastumissoov. Kohus on seisukohal, et riski suurendavad ka küsitavad väärtushinnangud ning hoiakud. Kohus peab vajalikuks veel ka märkida, et toetavad lähedased (kasuisa, kasuõed, elukaaslane, laps ja lapselaps) olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, kuid nende olemasolu ei pannud 4 teda varasemalt hoiduma riskeerivast elustiilist ega kuritegelikust käitumisest. Seega puudub kohtul veendumus, et lähedased suudaksid teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele suunata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökohtade olemasolu ning lähedaste toetus) ja käitumine vangistuse ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Süüdimõistetu riigikeele õpe ja distsiplinaarkaristuste puudumine on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Karistusaja lõpuni on jäänud ligi 2 aastat, seega on isikul võimalik kinnistada oma positiivseid hoiakuid ja läbida talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mille käigus kinnipeetav analüüsib seni toime pandud kuritegusid, nendeni viinud ajendeid, kaardistab mõtlemise ja käitumise mõjutajad ja oskab nendega edaspidi arvestada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 25.01.2021 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-17-2511 jõustus /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 5 13.03.2021 Tartu Ringkonnakohtu