← Eesti

1-17-10267/38

Obsah (4)§ 76§ 184§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10267 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Marina Davõdovit

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta JEVGENI RJAZANTSEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jevgeni Rjazantsevile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.11.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Rjazantsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 23.11.2017 otsusega tunnistati Jevgeni Rjazantsev süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.01.2016 otsusega nr 1-1510684 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 aeg alates 23.07.2017 karistuse kandmise aja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg 23.07.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Jevgeni Rjazantsevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Jevgeni Rjazantsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Jevgeni Rjazantsevi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tarvitas narkootikume ja oli sõltuvus, sellepärast pani kuriteo toime. Praegu enam sõltuvust ei ole ja narkootikume tarvitada ei soovi. Teda on karistatud neli korda, varem on olnud katseaeg ja kriminaalhooldus kahel korral. Esimene kriminaalhooldus läks hästi, teise jooksul pani toime uue kuriteo ja rikkus kontrollnõudeid. On vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, käib vabatahtlikult ka programmis „Anonüümsed narkomaanid“, kus on käinud juba kaks aastat. Meditsiinilist ravi ei ole saanud narkosõltuvuse vastu. Ta suhtleb korrektselt vangla ametnikega, osaleb kõikides programmides, töötab iseseisvalt iseendaga ja viib ka programmi läbi. Tal on vabaduses töökoht olemas, tugiisiku poolt on garantiikiri. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Jevgeni Rjazantsev kannab karistust esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 3 aasta 5 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 5 aasta pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Jevgeni Rjazantsevi puhul on tegemist isikuga, kellel on karistusregistri andmete kohaselt kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest kaks on mõistetud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning vangistuses viibib ta samuti kolmandat korda, millest saab järeldada, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangistused, ei ole siiani isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on täitnud enamuse talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkidest. Ta läbis 2 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle kinnistava vestluse, osales Corrigo tugigrupis, alates

  1. aasta augustist osaleb regulaarselt AN tugigrupis ja alates
  2. augustist viib ka ise kohtumisi läbi, omandas riigikeele A2 taseme ja käesoleval ajal õpib riigikeele B1 taseme kursustel ning on alates 21.06.2018 olnud pidevalt hõivatud tööga, käesoleval ajal töötab pesumajas. Eeltoodu viitab sellele, et vähemalt vangistuses range järelevalve all viibides on kinnipeetav võimeline käituma õiguskuulekalt. Samas nähtub individuaalsest täitmiskavast, et sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine on planeeritud
  3. aastal, seega kõik ettenähtud eesmärgid ei ole veel saavutatud. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Seega asub ta elama samasse keskkonda ning kindla elukoha olemasolu ei ole määrava tähtsusega uue kuriteo toimepanemisest hoidumisel. Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toime tulemiseks, on tal tasumata nõudeid suures ulatuses, mis tema toimetulekut kindlasti negatiivselt mõjutavad. Varem kulutas raha sõltuvusainete ostmiseks ning ka käesoleval ajal püsib oht, et majanduslike raskuste tekkimisel seoses sõltuvusainete tarvitama asumisega võib isik kergema vastupanu teed minna ning panna toime uue kuriteo. Materjalidest nähtuvalt ema kinnipeetavat majanduslikult toetada ei saa, kuna on töövõimetuspensionär. Kuritegude toimepanemise asjaoludest võib eeldada, et isiku suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikud, kellelt kinnipeetav narkootilisi aineid ostis, kes omakorda võivad teda negatiivselt mõjutada. Isik ka ise mingil määral mõistab, et võib olla teiste poolt mõjutatav. Narkootikume tarvitab kinnipeetav alates
  4. aastast ning enne vangistust tarvitas igapäevaselt, mis tähendab, et isikul on tekkinud raske sõltuvus narkootikumidest, millest vabanemiseks ei pruugi aidata lühiajaliselt vangistuses viibitud aeg, kus narkootikumide tarvitamine ei ole võimalik, mitte isiku vaba valik. Positiivne on kindlasti asjaolu, et kinnipeetav on avaldanud soovi liituda xxxx projektiga, mis on tugiisikuteenus sõltuvusprobleemidega isikutele, et läbi elukvaliteedi tõsta eluga toimetulekut ja vähendada seeläbi kuritegude arvu. Nimetatud projektiga saab kinnipeetav jätkata ka tähtaegselt vangistusest vabanemisel. Samas nähtub materjalidest, et isik jätkuvalt õigustab oma kuritegelikku käitumist, vähendades kuritegude tõsidust ning leides, et tal ei olnud muud võimalust kui panna kuriteod toime. Eeltoodu viitab sellele, et ta ei ole täielikult aru saanud oma tegude tõsidusest ega anna kohtule kindlust selles, et tal edaspidi ei teki olukordi, kus tal ei ole muud valikut kui panna toime uusi kuritegusid. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Jevgeni Rjazantsevi vabastamine ei ole põhjendatud. Eelkõige isiku varasemast kuritegelikust käitumisest, kuritegude toimepanemise asjaoludest ja kuritegude toimepanemise põhjustesse suhtumisest tulenev prognoos annab kohtule küllaldase aluse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav omab küll motivatsiooni oma sõltuvuskäitumist muuta, kuid muutuste elluviimine pikemas perspektiivis võib olla kaheldav, kuna sõltuvusprobleemid on isikul pikaajalised ning varem ei ole ta suutnud sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. Viimasel korral kriminaalhooldusel olles rikkus kinnipeetav kontrollnõudeid, mistõttu ei pruugi ka käesoleval ajal katseaeg ja sellega kaasnev käitumiskontroll olla piisavalt mõjuvaks abinõuks edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoidumiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Rjazantsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 20.01.2021 kohtumäärus resolutsiooniga. 1-17-10267 jõustus 20.03.2021 Tartu Ringkonnakohtu 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.