4-20-1415/22

4-20-1415 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-1415 (2317,20,002026) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Dinis Javartšuk; ik: 37704040227; registreeritud elukoht: xxxx Triinu Riigor, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Dinis Javartšuk süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 18 (kaheksateist) päeva.
3. Mõistetud arest 18 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.05.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 03.03.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.03.2020 koostatud väärteoprotokollist nr 20200307460501 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 07.03.2020 kell 01:15 peeti Tehnika 33 (Tehnika 38 suunas), Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis Dinis Javartšuk, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo 1 Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta selgitas menetlusalune isik, et auto omanikul hakkas vist halb ja tahtis haiglasse. Tehnika tänaval läks ise rooli, esialgu oli roolis auto omanik. Omanik tütles, et istu sina rooli, kuid auto numbrite järgi politsei teadis, et seda sõidukit juhtida ei tohi. Pakkus välja kutsuda kiirabi, kuid omanik ütles, et Ravi tänav ei ole kaugel. Autos olid veel omaniku sõber ja tema sõbranna. Kui kohtuvälisel menetlusel on rääkinud teistmoodi, siis ilmselt ei mäletanud enam, võis olla, et omaniku sõbra sõbranna oli haige või rase nagu tunnistaja rääkis. Oli teadlik, et juhtida ei tohi. Väga kahetseb, praeguseks on hea töö, elab xxxx, hoiab kriminaalsest eemale, hoolitseb tädi eest. Karistusena eelistaks kas üldkasulikku tööd või kui arest, siis nädala pärast. Võiks anda veel ühe võimaluse, üldkasulikust tööst oleks rohkem kasu. Karistusest kõrvale ei hoia, tuli kohtusse esimese kutse peale, ei ole kõrvale hoidnud ei kohtust ega uurimisest. Tunnistaja J. A. selgitas, et 07 märtsil oli patrulltoimkonnas koos T. T.iga ja teostas liiklusjärelevalvet. Endla ja Tehnika ristmikul märkasid liikuvat sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis liikus Tehnika tänava suunas. Peatasid sõiduki Tehnika 33 juures ja sõiduki juhiks osutus Dinis Javartšuk, kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus ja keda oli juhtimiselt kõrvaldatud. Sõidukis viibisid veel kolm isikut peale juhi ja sõidukis oli ka omanik, kes andis juhtimise üle. Menetlusalune isik seletas, et tahtis aidata oma sõbrannat, kes oli rase. Kutsusid ka kiirabi ja takso, kuid kumbki ei tulnud. Otsustasid ise minna. Omanik ei juhtinud seetõttu, et oli alkoholijoobes. Dinis Javartšuki elukoht märgiti Dinis Javartšuki sõnade järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Dinis Javartšuki süüline käitumine LS § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud, ta on teinud seda teadlikult ja tahtlikult. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole menetlusalusel isikul kunagi olnud. Vaatamata sellele, et teda on korduvalt selliste rikkumiste eest karistatud, ei näinud ta takistust 07.03.2020 taaskord sarnane rikkumine toime panna. Varasemalt määratud karistusi isik vabatahtlikult täitnud ei ole. See näitab tema suhtumist liiklusreeglitesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Menetlusaluse isiku suhtumine on olnud seni äärmiselt ükskõikne. Käesolevas väärteoasjas tuleb Dinis Javartšuki karistamisse suhtuda täie tõsidusega, sest karistusregistri andmete järgi võib öelda, et menetlusaluse isiku elustiiliks ongi järjepidevalt uusi õigusrikkumisi toime panna. Seetõttu, arvestades õiguskorra kaitsmise huve, arvestades asjaolu, et karistus peab lõppkokkuvõttes sundima isikut seaduskuulekalt käituma, arvestades asjaolu, et leebemad karistused menetlusalust isikut mõjutada ei ole suutnud, siis palub Dinis Javartšukki karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga 20 päeva ning karistuse kandmise algusajaks lugeda tänane päev, määrata isik karistust kandma koheselt. Põhjendusena märgib, et menetlusalune isik on suhteliselt pika perioodi olnud kohtule ja kohtuvälisele menetlejale olnud kättesaamatu. Tänaseks on tal rahvastikuregistri andmetel elukoht tekkinud, ei ole aga kindel, et see elukoht jääb püsivaks. Seega on oht, et võib jätkuvalt hakata kõrvale hoidma karistusest. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, tunnistaja ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
6. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Dinis Javartšukil kehtivaid juhilubasid ei ole. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 07.12.2019 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 07.03.2020 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
7. 2 Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on ka samalaadse väärteo toimepanemise eest korduvalt karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevaltki karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Samuti on isikut ka teiste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Erinevate väärtegude eest on isikut karistatud rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Seejuures on hulk rahatrahvidest karistuse täitmata jätmise tõttu asendatud ka üldkasuliku tööga või arestiga. Seejärel on isik taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel ei ole juhtimisõigust. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist, jättes määratud rahatrahvid tasumata. Arvestades eelmiste määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahvid pole oodatud mõju taganud. Et rahatrahv oma mõju ei avaldanud, näitab ka uue samalaadse väärteo toimepanemine. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on vaatamata juhtimisõiguse puudumisele korduvalt kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Aresti kohaldamise vajaduse tingib ka asjaolu, et menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalusele isikule määratud rahatrahve nende täitmise võimatuse tõttu asendatud üldkasuliku tööga, samuti arestiga. Sellele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud erinevate süütegude toimepanemist, s.t menetlusaluse isiku suhtes on ära proovitud kõik teda säästvad võimalused, kuid menetlusalune isik sellest järeldusi teha ei suuda. Seetõttu leiab kohus, et kuna menetlusaluse isiku suhtes on juba kõik menetlusalust isikut säästvad mõjutusvahendid ära proovitud ja kuna see oodatud tulemust ei andnud, puudub alus ka järgmise rahatrahvi kui korduvalt täitmata jäetud karistuse mõistmiseks. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. 3 Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Seejuures pani menetlusalune isik menetlusesemeks oleva väärteo toime ajal, mil ta pidi kolm nädalat varem kuulutatud kohtuotsuse alusel kandma samalaadse väärteo eest mõistetud ja ositi kandmisele määratud aresti. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest pikemaajalisem, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et esitatud taotlus jääb tagajärjetuks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalusele isikule määratud rahatrahve nende täitmise võimatuse tõttu korduvalt asendatud üldkasuliku tööga, samuti arestiga. Sellele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud erinevate süütegude toimepanemist, s.t menetlusaluse isiku suhtes on ära proovitud kõik teda säästvad võimalused, kuid menetlusalune isik sellest järeldusi teha ei suuda. Seetõttu leiab kohus, et kuna menetlusaluse isiku suhtes on juba üldkasulik töö kui asenduskaristus ära proovitud ja see oodatud tulemust ei andnud, puudub alus ka järgmise karistuse asendamiseks. Kuivõrd mnetlusalune isik ei taotlenud aresti kandmisele määramist ositi, tuleb mõistetav arest ära kanda ühe osana täies ulatuses. Seejuures nähtub eelmisest kohtuotsusest nr 4-19-6389, et menetlusalusele isikule mõistetud arest 12 päeva määrati kandmisele ositi kolme päeva kaupa, kuid menetlusalune isik ei ole tänaseni seda aresti kandma asunud, mistõttu puudub kohtul veendumus, et menetlusalune isik asuks aresti vabatahtlikult kandma kui see oleks määratud kandmisele ositi. Sellest tulenevalt juhul, kui menetlusalune isik ei asu aresti tähtaegselt ära kandma, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti kandmist arvestatakse tema karistuse kandmisele toimetamisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4