1-19-6153/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2021 1-19-6153 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Juri Vukkerti (isikukood 37805232713) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triin Tumala RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Juri Vukkert kannab talle Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega KarS § 121 lg 2 pde 2, 3 järgi mõistetud 1 aasta ja 10 kuu pikkust vangistust ning KarS § 3312 järgi mõistetud 6 kuu pikkust vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, mistõttu jäi karistusest kanda 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas
9. juulil 2019 ja lõpeb
10. juunil
12. Vangla ja prokuratuur ei toeta J. Vukkerti vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
13. Tartu Maakohtu
14. veebruari
15. a määrusega jäeti J. Vukkert karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
16. J. Vukkertit on karistatud 6 korral, neist kehtib
17. Käesolevalt kannab ta neljandat reaalset vangistust, hetkel kehalise väärkohtlemise ja lähenemiskeelu rikkumise eest. Varasemalt on teda karistatud elukaaslase ja võimuesindaja suhtes toime pandud vägivallakuritegude, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, huligaansuse ja röövi ning elukaaslase ähvardamise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sarnane on ka vägivaldne käitumine ja probleemide lahendamise oskus. Eeltoodu viitab väljakujunenud kriminaalsele käitumismustrile. Kohtu arvates saab J. Vukkertit vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike.
18. Positiivsena tõi kohus välja kinnipeetava töötamise alates
19. juunist
20. a, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ning sotsiaalprogrammide „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ja „Eluviisitreening“ läbimise.
21. Kohtu hinnangul on J. Vukkerti retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Ehkki kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta suhtub vanglaametnikesse hästi ja tema käitumine on hea, teeb ta etteheiteid süsteemile ning toob välja puudujääke ametnike töös. J. Vukkert pisendab oma süüd – viimast tegu ei pea ta kuriteoks, sest ta vaid raputas naist paar korda. Ta ei hooli kannatanule tekitatud vigastusest ega näe, et oleks midagi valesti teinud. Enda sõnul ei mõelnud ta tagajärgedele ega arvanud, et võiks uuesti vanglasse sattuda. Samuti ei hoolinud J. Vukkert sellest, et pani kuriteo toime lapse nähes. Kuigi istungil avaldas J. Vukkert kahetsust, viitab tema suhtumine siiski tõenäosusele, et vabanedes jätkub ühiskonnas kehtestatud normide ja reeglite painutamine ning kohandamine oma tahte saavutamiseks, mis loob jätkuva ohu uute kuritegude toimepanemiseks.
22. Ka J. Vukkerti varasem elukäik viitab jätkuvale kuritegude toimepanemise ohule. J. Vukkertile on mõistetud eriliigilisi karistusi, sh tingimisi. Samuti on teda vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Sellest hoolimata rikkus ta varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uusi kuritegusid. Viimaseid kuritegusid ta katseajal toime ei pannud. Küll aga on osa neist kuritegudest toime pandud kohtueelses menetluses kohaldatud ajutise lähenemiskeelu ajal. See näitab isiku küünilist suhtumist õiguskorda ja kannatanusse. Süüteod KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi pani J. Vukkert toime napilt aasta pärast katseaja lõppemist. Kuna J. Vukkert jätkas kuritegude toimepanemist, pole selge, kas karistused on tema käitumist püsivalt mõjutanud.
23. Jätkuvalt aktuaalseks pidas kohus ka alkoholitarvitamist, sest J. Vukkert on kuritegusid toime pannud alkoholi kuritarvitamise tõttu. Iseloomustusest nähtuvalt pani J. Vukkert toime kuriteod alkoholijoobes. Enda sõnul tarvitas ta alkoholi igal nädalavahetusel. Varasemate kuritegude toimepanemise ajal on ta samuti olnud alkoholijoobes, mistõttu kuritegude toimepanemise soodusteguriks ongi olnud alkoholi kuritarvitamine ja sellest tingitud vägivaldne käitumine. Tulevikus üritab J. Vukkert hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuna see võib taas viia vanglasse. Ehkki isik on lubanud alkoholist loobuda, on ta seda teinud varemgi. Paraku on see jäänud üksnes lubaduseks. Nii on Tartu Maakohtu
24. septembri 2017 määruses 1-16-9396 kohus välja toonud J. Vukkerti poolt kohtuistungil avaldatu, et loobus oma sõnul alkoholi tarvitamisest, kuigi väidet kinnipeetav kuidagi ei tõendanud. Seega ei pidanud J. Vukkert oma varasematest lubadustest kinni. Kohus ei näinud ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senises eluviisis korrektuurid teha. Süüdlane on varasemate vangistuste ajal läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh ka „Eluviisitreeningu“ ja „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise“ koolituse, mistõttu sotsiaalprogrammide läbimisi ei saa pidada kaalukaks argumendiks, et sellele rajada ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elukäik osundab sotsiaalprogrammide äärmiselt lühiajalisele mõjule ning jääb selgelt alla kinnipeetavas väljakujunenud käitumis- ja mõttemustritele. 2