KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- märts 2021 1-19-6153 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Juri Vukkerti (isikukood 37805232713) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrus Kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triin Tumala RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Juri Vukkert kannab talle Tartu Maakohtu
- septembri
- a otsusega KarS § 121 lg 2 pde 2, 3 järgi mõistetud 1 aasta ja 10 kuu pikkust vangistust ning KarS § 3312 järgi mõistetud 6 kuu pikkust vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, mistõttu jäi karistusest kanda 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas
- juulil 2019 ja lõpeb
- juunil
- Vangla ja prokuratuur ei toeta J. Vukkerti vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti J. Vukkert karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- J. Vukkertit on karistatud 6 korral, neist kehtib
- Käesolevalt kannab ta neljandat reaalset vangistust, hetkel kehalise väärkohtlemise ja lähenemiskeelu rikkumise eest. Varasemalt on teda karistatud elukaaslase ja võimuesindaja suhtes toime pandud vägivallakuritegude, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, huligaansuse ja röövi ning elukaaslase ähvardamise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sarnane on ka vägivaldne käitumine ja probleemide lahendamise oskus. Eeltoodu viitab väljakujunenud kriminaalsele käitumismustrile. Kohtu arvates saab J. Vukkertit vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike.
- Positiivsena tõi kohus välja kinnipeetava töötamise alates
- juunist
- a, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ning sotsiaalprogrammide „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ja „Eluviisitreening“ läbimise.
- Kohtu hinnangul on J. Vukkerti retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Ehkki kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta suhtub vanglaametnikesse hästi ja tema käitumine on hea, teeb ta etteheiteid süsteemile ning toob välja puudujääke ametnike töös. J. Vukkert pisendab oma süüd – viimast tegu ei pea ta kuriteoks, sest ta vaid raputas naist paar korda. Ta ei hooli kannatanule tekitatud vigastusest ega näe, et oleks midagi valesti teinud. Enda sõnul ei mõelnud ta tagajärgedele ega arvanud, et võiks uuesti vanglasse sattuda. Samuti ei hoolinud J. Vukkert sellest, et pani kuriteo toime lapse nähes. Kuigi istungil avaldas J. Vukkert kahetsust, viitab tema suhtumine siiski tõenäosusele, et vabanedes jätkub ühiskonnas kehtestatud normide ja reeglite painutamine ning kohandamine oma tahte saavutamiseks, mis loob jätkuva ohu uute kuritegude toimepanemiseks.
- Ka J. Vukkerti varasem elukäik viitab jätkuvale kuritegude toimepanemise ohule. J. Vukkertile on mõistetud eriliigilisi karistusi, sh tingimisi. Samuti on teda vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Sellest hoolimata rikkus ta varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uusi kuritegusid. Viimaseid kuritegusid ta katseajal toime ei pannud. Küll aga on osa neist kuritegudest toime pandud kohtueelses menetluses kohaldatud ajutise lähenemiskeelu ajal. See näitab isiku küünilist suhtumist õiguskorda ja kannatanusse. Süüteod KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi pani J. Vukkert toime napilt aasta pärast katseaja lõppemist. Kuna J. Vukkert jätkas kuritegude toimepanemist, pole selge, kas karistused on tema käitumist püsivalt mõjutanud.
- Jätkuvalt aktuaalseks pidas kohus ka alkoholitarvitamist, sest J. Vukkert on kuritegusid toime pannud alkoholi kuritarvitamise tõttu. Iseloomustusest nähtuvalt pani J. Vukkert toime kuriteod alkoholijoobes. Enda sõnul tarvitas ta alkoholi igal nädalavahetusel. Varasemate kuritegude toimepanemise ajal on ta samuti olnud alkoholijoobes, mistõttu kuritegude toimepanemise soodusteguriks ongi olnud alkoholi kuritarvitamine ja sellest tingitud vägivaldne käitumine. Tulevikus üritab J. Vukkert hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuna see võib taas viia vanglasse. Ehkki isik on lubanud alkoholist loobuda, on ta seda teinud varemgi. Paraku on see jäänud üksnes lubaduseks. Nii on Tartu Maakohtu
- septembri 2017 määruses 1-16-9396 kohus välja toonud J. Vukkerti poolt kohtuistungil avaldatu, et loobus oma sõnul alkoholi tarvitamisest, kuigi väidet kinnipeetav kuidagi ei tõendanud. Seega ei pidanud J. Vukkert oma varasematest lubadustest kinni. Kohus ei näinud ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senises eluviisis korrektuurid teha. Süüdlane on varasemate vangistuste ajal läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh ka „Eluviisitreeningu“ ja „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise“ koolituse, mistõttu sotsiaalprogrammide läbimisi ei saa pidada kaalukaks argumendiks, et sellele rajada ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elukäik osundab sotsiaalprogrammide äärmiselt lühiajalisele mõjule ning jääb selgelt alla kinnipeetavas väljakujunenud käitumis- ja mõttemustritele. 2
(7)- Ka toetavatele lähedastele on kinnipeetav varasemates menetlustes tuginenud. Paraku pole nimetatu omanud mingit distsiplineerivat mõju vabaduses. Töö olemasolu või puudumine pole viimasel ajal isiku käitumist mõjutanud, kuid tasumata nõuded (26 821 eurot) ja kindla töökoha (sissetuleku) puudumine võivad põhjustada uusi õigusrikkumisi kergema tulu hankimise nimel. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal on garanteeritud töökoht ning garantiikiri on materjalide juures, kuid seda pole ei kohtu- ega vangistustoimikus.
- J. Vukkertil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest vangistustoimiku materjalidega tutvumise järel puudus kohtul veendumus, et J. Vukkert käitub edaspidi seadusekuulekalt. Senised vangistused ja ka varasem elu seda näidanud pole. Kriminaalhooldusega kaasnev võimalike lisakohustuste määramine uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks pole piisav meede. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega J. Vukkert tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
- J. Vukkert kinnitas, et on vanglas läbitud programmidest kasu saanud, mh saanud aru, et tuleb vähem alkoholi tarbida. Lisaks on ta omandanud arusaama, et teistega tuleb rääkida ja neid kuulata, mitte oma tahtmist peale suruda. J. Vukkert märgib, et viimane konflikt jäänuks olemata, kui ta oleks välja või teise tuppa läinud ja alles hiljem rääkinud. Vangla iseloomustuse kohaselt on pere ja paarisuhte vägivalla programmi eesmärgiks anda oskus paarisuhtes tekkivaid probleeme vägivallata lahendada ning teiste inimeste seisukohti mõista. Kinnipeetava vastustest nähtub, et vastavad oskused ta omandas ning programmi eesmärk on täidetud. J. Vukkert märkis, et sellist programmi oleks talle varem vaja olnud. Korduvalt on J. Vukkert läbinud ka „Eluviisitreeningu“, mille tagasiside oli positiivne. J. Vukkert on sügavalt veendunud, et ei pöördu tagasi sõltuvusteele. Tal on uus tutvusringkond. Määruse tegemisel tuleb anda hinnang ka kinnipeetava selgitustele, mida maakohus aga ei teinud.
- Vangla ei välista J. Vukkerti puhul töö leidmise võimalust. Arusaamatuks jääb väide, et J. Vukkertil on olnud probleeme rahaasjade korras hoidmisega. Viimase varavastase teo eest karistati teda
- a ja narkokuriteo eest
- a. Seos ammuste karistuste ja vangla järelduste vahel jääb ebaselgeks, põhjendusi aga ei ole esitatud.
- Vangla hinnangul elab J. Vukkert riskivat ja hoolimatut eluviisi, kuna ta on varasemalt vahendanud narkootikume. Märkimisväärsena tõi kaitsja välja, et narkootikumidega seoses risk ja ohtlikkus puudub. Viimane narkosüütegu sai lahenduse
- a. Seega on vangla väide meelevaldne ning järjekordne näide rohmakalt, läbimõtlematult ja põhjendamatult koostatud iseloomustusest.
- Vangla sedastab, et viimane kuritegu on toime pandud puuduliku probleemilahendamisoskuse tõttu. Kui selline probleem esines, siis tuli kinnipeetava ITK-s näha ette abinõud selle oskuse omandamiseks. Seda eesmärki pidi täitma programm „Pereja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Kinnipeetava seletusest istungil ilmneb, et see oskus on nüüdseks omandatud. Iseloomustuses tuleks lähtuda sellest, mis on praegu, mitte minevikus. Vangla iseloomustusest ei ole võimalik aru saada, kas vastavad eesmärgid on täietud või mitte. Vangla argumentatsioon on segane ja vastuoluline. 3
(7)- Iseloomustuses öeldakse, et J. Vukkert pole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid. Mida on aga vangla selleks teinud, et J. Vukkert neid reegleid väärtustaks. Räägitakse sotsiaalprogrammidest, ent lugedes vangla seisukohti, ei ole need oma eesmärki saavutanud. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks ei näe ITK ette vastavaid meetmeid, et J. Vukkert ühiskonnas kehtivaid reegleid väärtustaks ja tuua inimene ühiskonda tagasi. Iseloomustusest järeldub, et vangistuse eesmärki pole saavutatud, miks, seda peaks vangla põhjendama. Iseloomustus keskendub valdavalt sellele, milline J. Vukkert oli, mitte sellele, milline ta on. Sama saab täheldada ka määruse kohta.
- Kokkuvõtvalt on vangla iseloomustus vastuoluline, ega sisalda vastuseid olulistele küsimustele. Maakohus on määruse üles ehitanud iseloomustusele, mistõttu ei ole määrus põhjendatud.
- Kinnipeetavale ei saa ette heita ametnike töös puudujääkide väljatoomist, sest põhiseadusest tuleneb õigus kritiseerida mistahes ametnikke.
- J. Vukkert on end süüdi tunnistanud ning tegu kahetsenud. Inimest ei saa karistada selle eest, millises mahus ta end süüdi tunnistab ning see asjaolu ei saa olla aluseks vangistusest vabastamata jätmisel.
- Uue kuriteo ohtu ei saa järeldada ka kuriteo asjaoludest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on läbitud programm „Pere- ja lähisuhte vägivalla vähendamine“, mille käigus omandas J. Vukkert mitmeid oskusi. Maakohus ei ole sellele tähendust omistanud. Määrusest võib aru saada, et J. Vukkert ei ole kuriteo toimepanemise aja seisuga võrreldes muutunud. Kui programmid kasutegurit ei oma, jääb arusaamatuks, miks selline ITK koostati ja mida tuleks ette võtta eesmärkide saavutamiseks. Kuna programmi tulemus on märgitud, on eesmärk saavutatud, ent määruses eeltoodud asjaolu ega kinnipeetava selgitusi arvestatud ei ole.
- Maakohtu määrusest nähtub, et J. Vukkertit on varem korduvalt karistatud. Sellest ei piisa tema vabastamata jätmiseks, sest ära tuleb märkida põhjendused, miks kinnipeetav pärast viimast kuritegu ja kantud karistust endiselt ühiskonnale ohtlik on. Sellised põhjendused puuduvad.
- Negatiivse asjaoluna on kohus välja toonud, et varasemalt on J. Vukkert programme läbinud, mistõttu viimati läbitud programmid tema suhtes tähendust ei oma. See on põhjendamatu. Pole teada, kas varasemad ja hilisemad programmid on sarnased. Pigem on need erinevad (vt iseloomustuse „Eluviisitreening“ puudutavat lõiku). Teiseks pole teada, milline oli J. Vukkerti varasem osavõtt programmidest ja milline tagasiside. Viimase programmi tagasiside aga oli positiivne. J. Vukkert on sügavalt veendunud, et sõltuvusteele ta tagasi ei pöördu. Kolmandaks süvendab programmi korduv läbimine teadmisi ja arusaamu. Pole tõendeid, mis kinnitaksid, et programmid ei ole süüdlase suhtumist ja hoiakuid muutnud. Selliseks tõendiks ei ole vangla iseloomustus.
- Määruses heidetakse ette dokumendi puudumist töökoha kohta. Kinnipeetav esitab kohtule „Kinnipeetava olukordade ja seisundite lühianalüüs“, millest nähtuvalt on J. Vukkertil võimalik vabanedes tööle asuda. Dokument jäi vangla poolt esitamata, ent seda ei saa J. Vukkertile ette heita. Kaitsja esitab ka kinnituse OÜ-lt Build Ehitus, et äriühing on nõus J. Vukkerti vabanemisel tööle võtma. Samast dokumendist nähtuvalt oli J. Vukkert ema hooldaja. J. Vukkert asub elama ema juurde, kellega läbisaamine on hea. Endise 4
(7)elukaaslasega ta kokku ei puutu ning edasised riskid analoogsete tegude toimepanemiseks on maandatud.
- Kaitsja rõhutab, et käes on J. Vukkerti viimane võimalus ennetähtaegseks vabastamiseks. Tema karistusaeg lõpeb 4 kuu pärast. Jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab see aeg vangistuse eesmärgi täitmisel.
- J. Vukkert palus täiendava tõendina vastu võtta kinnipeetava olukordade ja seisundi lühianalüüsi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Kaitsja on päris suure osa määruskaebusest pühendanud vangla iseloomustusele. Ta ei ole rahul vangla järeldustega selles, et kinnipeetaval on probleeme rahaasjade korrashoidmisega. Kaitsja arvates on vangla väited J. Vukkerti riskivast ja hoolimatust eluviisist, kuna on varem vahendanud narkootikume, valed, sest narkootikumidega seoses risk ja ohtlikkus puudub. Lisaks ei ole kaitsja rahul sellega, et vangla lähtub isiku minevikust, mitte praegusest ajast ning heidab vanglale ette tegematajätmisi seoses J. Vukkerti karistuse eesmärgiga, küsides, mida on vangla selleks teinud, et J. Vukkert ühiskonnas kehtivaid reegleid väärtustaks. Kuna vangla iseloomustus on vastuoluline ega sisalda vastuseid olulistele küsimustele, maakohtu määrus aga on üles ehitatud iseloomustusele, ei ole kaitsja arvates määrus põhjendatud.
- Kohtukolleegiumi arvates ei ole määruskaebemenetluse esemeks vangla iseloomustuses toodud väidete ümberlükkamine, sest ringkonnakohus kontrollib maakohtu lahendi seaduslikkust. Kinnipeetava iseloomustus koostatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra kohaselt kinnipeetava kriminogeensetele riskidele antud hinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel. Selle eesmärgiks tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses on anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta; hinnata individuaalse täitmiskava täitmist ja esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist vangistuse jooksul, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste spetsialistidega, andmekogudest saadud informatsiooni, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Eeltoodust nähtub, et iseloomustuse koostaja peabki riskihinnangu koostamisel arvestama isiku varasemat elukäiku, sh varasemaid kuritegusid, samuti kinnipeetavaga vestlustel ilmnenud teavet jm olulist informatsiooni. Kinnipeetaval on õigus pöörduda vangla poole selgitustaotlusega, kui ta ei nõustu iseloomustuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega või tekkinud küsimused jäävad vastuseta. Samuti saab süüdlane kohtuistungil või määruskaebemenetluses juhtida tähelepanu asjassepuutuvatele ning kohus saab neid väiteid arvestada. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et J. Vukkert oleks tõstatanud küsimuse vangla iseloomustuse kohta. Ka kaitsja viitas üksnes asjaolule, et majandusliku toimetuleku juures osutatakse riskidele viitega 10 aasta tagusele röövimisele. Lisaks aga juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, 5
(7)et kohus ei rajanud oma siseveendumust üksnes iseloomustusele, vaid tutvus ka vanglatoimikuga ning kuulas ära süüdlase ja tema kaitsja selgitused.
- Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et J. Vukkert ei kuulu vabastamisele ja seda vaatamata viimasele võimalusele vabaneda ennetähtaegselt. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes. Praegusel juhul hindas maakohus eeltoodud tingimusi ning pidas positiivseks nii J. Vukkerti puuduvaid distsiplinaarkaristusi, kui ka töötamist ja mitme sotsiaalprogrammi läbimist. Sellele vaatamata ei tekkinud maakohtul veendumust, et vangistus on täitnud oma eesmärgi. Maakohus osutas sellele, et kinnipeetav on varemgi programme läbinud, ent tulemuseta. Ehkki programmid võivad tõepoolest olla mõneti erinevad ning ka J. Vukkerti osavõtt varasematest koolitustest ei pruukinud olla motiveeritud, ei tähenda, et viimase programmi positiivne tagasiside teeks maakohtu järeldused valeks. Nimelt on I astme kohus osutanud sellele, et J. Vukkert on varasemaski menetluses erinevaid lubadusi andnud, ent siiski neid murdnud. Ja ehkki kordamine on tarkuse ema, ei saa ka praegusel juhul olla kindel, et programmi korduv läbimine on see võluvits, mis paneb J. Vukkerti seaduskuulekalt käituma. Nimelt on iseloomustuses kirjas küll programmi maksimumeesmärk („Oskab lahendada paarisuhtes tekkinud probleeme ilma vägivallata“), ent mil viisil hakkab J. Vukkert programmides saadud teadmisi vabanedes kasutama, on raske prognoosida. Nagu teadmistega üleüldiselt, tuleb saadud tarkusi ka rakendada. Tegemist on siiski peatselt 43-aastaseks saava isikuga, kelle väärtushinnangud ja iseloom on välja kujunenud.
- Antud juhul nõustub ringkonnakohus I astme kohtuga selles, et J. Vukkerti vangistust iseloomustavad mõningad positiivsed asjaolud ei võimalda teha järeldust, et uute kuritegude oht on möödas.
- Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et J. Vukkerti vabastamata jätmise peamisteks põhjusteks on tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, kuritegude asjaolud ning alkohol, mis on kuritegude riskifaktoriks. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et J. Vukkertit on korduvalt karistatud ning ta kannab neljandat reaalset vangistust. Kuritegusid pani J. Vukkert mh toime ajal, mil talle oli kohaldatud lähenemiskeeldu. Seetõttu ei veena ringkonnakohut kaitsja kinnitus, et J. Vukkert ei puutu endise elukaaslasega kokku ning edasised riskid analoogsete tegude toimepanemiseks on maandatud.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et isiku varasemast elukäigust lähtub ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks. Juba ainuüksi asjaolust, et korduvad karistused ja vabadusekaotused ning kriminaalhooldus ei ole pannud J. Vukkertit oma elus korrektuure tegema, näitab tema ohtlikkust. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvalt karistatud isikute suuremat retsidiivsust. Sellised J. Vukkerti iseloomustusest läbikäivad asjaolud nagu impulsiivsus, hoolimatus oma tegude ja nende tagajärgede suhtes ning etteplaneeritus, osutavad samuti uute kuritegude toimepanemise ohule. 6
(7)- Siinjuures peabki kohtukolleegium paslikuks hinnata kaitsja neid argumente, mis seonduvad J. Vukkerti süü tunnistamise ja kahetsemisega. Nimelt leiab kaitsja, et inimest ei saa karistada selle eest, millises mahus ta end süüdi tunnistab ja tegu kahetseb, liiati jätta ta selle tõttu ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab siiski, et sellel, kuidas isik hindab oma tegu, võib olla tähendus. Kuigi isik tunnistab süüd, kuid ei arva, et on midagi valesti teinud (iseloomustuse lk 3), saab järeldada, et tegelikult ta oma tegude tagajärgi pole mõistnud. Kuna J. Vukkert on ka varasemalt kasutanud vägivalda elukaaslase suhtes ning tema kuritegude dünaamika on jäänud samaks (kuritegude sarnane joon on vägivaldne käitumine), siis on jätkuvalt oht uue vägivaldse kuriteo toimepanemiseks. Maakohus on süü pisendamiseks pidanud sedagi, et süüdlase väitel ei pea ta viimast süütegu kuriteoks, sest ta vaid raputas naist paar korda. Viimase kokkuleppemenetluses tehtud otsuse süüdistusest nähtub, et J. Vukkert mõisteti mh süüdi kolmes lähisuhtevägivalla episoodis, kus kannatanu vastu suunatud vägivald hõlmas nii kannatanu kägistamist kui ka tema käte ja jalgadega peksmist, millega kannatanule tekitati füüsilist valu ja vigastused. J. Vukkerti selgitused näitavad seega taas, et ta ei adu oma tegude tagajärgi. Samuti ei evi J. Vukkert ilmselt mingitki ohvriempaatiat.
- Töökoha olemasolu vabaduses on iseenesest positiivne asjaolu, mis toetab J. Vukkerti vabastamist. Arvestades aga eeltoodud vabastamata jätmise vastu rääkivaid argumente, ei oma kaitsja poolt esitatud tõend, mille kohaselt on J. Vukkertil võimalus asuda tööle OÜsse Build Ehitus sellist kaalu, et tühistada maakohtu igati argumenteeritud ja veenev lahend. Ka asjaolust, et J. Vukkert on ema hooldaja, saab temaga hästi läbi ning hakkab koos elama, ei saa teha järeldust, et tema edasine elukäik saab olema õiguskuulekas.
- Kokkuvõtvalt ei nõustu kohtukolleegium kaitsja taotlusega vabastada J. Vukkert tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu arvates ei ole J. Vukkerti retsidiivsusrisk taandunud isegi enne vangistustähtaja lõpukuusid. J. Vukkerti edasise vangistuse eesmärk on õiguskorra kaitsmine ning ta tuleb vabastada vangistustähtaja lõppedes, kui ammendub süü.
- Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 7
(7)