) § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.
§-ide 64 ja 641 tulenevalt saab abielu nii perekonnaseisuasutuses kui notari juures lahutada üksnes poolte ühise avalduse alusel. Perekonnaseisuasutuses lahutamiseks peab lisaks olema mõlema abikaasa elukoht Eestis. Kostja elukoht on Soomes, hageja on esile toonud, et ka kostja soovib lahutust, kuid tal ei ole olnud raha vajalike kulude maksmiseks. Seetõttu ei ole pooltel võimalik abielu lahutada perekonnaseisuasutuses ning põhjendatud on abielu lahutamise hagi esitamine kohtule. 3. Kohus on hagi menetlusse võtmisel pooltele selgitanud, et Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, 27.november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 3 lõikes 1(a) sätestatu alusel on hagejal õigus esitada abielulahutuse hagi enda elukoha järgsele Eesti Vabariigi kohtule, kuna abielu sõlmiti Eesti Vabariigis, siin oli abikaasade ühine elukoht ja hageja elab siin. 4.
lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Esitatud tõendite kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses. Abielust lapsi sündinud ei ole. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et poolte abielulised suhtes lõppesid kolm aastat tagasi, praegu abikaasa elab teise naisega Soomes. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 2019.a maikuust registreeritud aadress Soome Vabariigis. 27.02.2017 – 01.01.2019 oli kostja elukoht registris kohaliku omavalitsuse täpsusega Pärnu linn. See kinnitab hageja väiteid, et kostja elab juba kolm aastat Soomes. Hageja leiab, et abielu on pöördumatult lõppenud, hageja abielulise kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda. Pooled on elanud lahus rohkem kui 2 aastat, kostja alaline elukoht on välisriigis, hageja väidetel on kostjal ka uus pere. Kuna kumbki pool ei ole avaldanud soovi leppida, hageja abielu taastamist võimalikuks ei pea, siis ei ole poolte lepitamine ei ole võimalik. Abielu taastamiseks
2 2-20-18409 5. Kõige eeltoodu alusel on kohus jõudnud veendumusele, et V. Z. ja V. R. abielu (mis on nendevaheline teine abielu) on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada.
p 2 järgi kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus 6. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks asjas on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.