KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-691 Tsiviilasi

§ 14

lg 1 järgi sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul ja vastava keelumärke kande tegemine KRS § 341 lg 2 p-de 5 ja 7 alusel on lubatav ainuüksi teise abikaasa nõusolekul. Maksuhalduri poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-82-12 ei ole asjasse puutuv, kuivõrd antud asjas toimus käsutamise keelumärke seadmine esialgse õiguskaitse korras. Maksuhalduri algatatud täitemenetlus on üks täitemenetluse tervikprotsess, mis võib haldurilt üle minna kohtutäituri menetlusse. Maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid jäävad kehtima (MKS § 130 lg 2), mis peab võimaldama kohtutäituril takistusteta kinnisasja sundmüügi läbiviimise. Maksuhalduri poolt sõnastatud kujul keelumärke kande tegemine piiraks küll võlgnikul vara käsutamise, kuid kinnisasja realiseerimine ei ole järgnevate täitetoimingute käigus siiski võimalik. Kuivõrd võlgniku võlga

§ 140

lg 1 ja § 138 lg 2 alusel kinnisasja sundmüügi teel täita ei saa, siis ei ole võimalik ka keelumärke kande tegemine maksuhalduri poolt avaldatud sõnastuses. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on

§ 14

lg 1 järgi lubatav üksnes võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või kui on olemas mõlemat abikaasat kohustav täitedokument. 2 Sellist seiskohta on avaldanud Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-113-15 p-s

1. Kuna lubatav ei ole keelumärke kande tegemine ilma teise abikaasa nõusolekuta ja avaldaja ei ole tähtaegselt puudust kõrvaldanud, tuleb avaldus jätta KRS § 46 lg 5 alusel rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kanda kinnistusraamatusse kinnisasjale registriosa nr-ga X avaldaja kasuks käsutamise keelumärge, millega keelatakse võlgnikul käsutada ühisomandisse kuuluvat kinnisasja. Vastavalt MKS § 130 lg 1 p-le 1 ei ole sellise toimingu tegemiseks vajalik puudutatud isiku nõusolekut. Riigikohus on
3. detsembri 2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16 leidnud, et tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise määruse alusel keelumärke sissekandmisel on võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelatakse kinnisasja käsutamine vaid kostjaks oleval abikaasal. Sellise keelumärke sissekandmiseks ei ole vajalik teise abikaasa nõusolek. Praegusel juhul ei ole võlgnikuks mitteolev abikaasa puudutatud isik KRS § 341 lg 2 p-de 5 ja 7 mõttes, mistõttu ei ole vaja tema nõusolekut keelumärke seadmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja kohtunikuabi määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).
5. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse kanda avaldaja kasuks kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelatakse võlgnikul käsutada ühisomandisse kuuluvat kinnistut. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelamine on võimalik ka nii, et käsutamine keelatakse vaid ühel abikaasal. Ringkonnakohus ei nõustu, et sellise käsutamiskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kinnistusraamatusse kandmist saab avaldaja taotleda olukorras, kus võlgniku suhtes on juba tehtud sundtäidetav otsus ja see on täitmisel.
6. Avaldaja esitas koos kinnistamisavaldusega viis võlgniku suhtes tehtud täitedokumenti (dtl 65-83), mis on avaldaja poolt sundtäitmisel MKS § 128 lg 1 alusel. Sama sätte alusel toimub maksuvõla sundtäitmine maksukorralduse seaduse
7. peatüki ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Eelnevat arvestades jõudis kohtunikuabi õigele järeldusele, et maksuhalduri poolt sundtäitmise läbiviimisel kohaldub

§ 14

lg 1.

§ 14

lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Säte reguleerib olukorda, kus täitedokumendis märgitud nõude täitmiseks osutub vajalikuks pöörata sissenõue abikaasade ühisvarale. Asjakohased on kohtunikuabi viited Riigikohtu 4. novembri 2015 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-113-15 ning selles toodud selgitustele

§ 14

lg 1 kohaldamiseks, mille kohaselt on abikaasa nõusolek käsutamise keelumärke kandmisel registrisse vajalik (p 11). See, et praegusel juhul taotleb avaldaja keelumärke seadmist viisil, et keelumärkega keelatakse ainult 3 võlgnikuks oleval abikaasal ühisomandis oleva kinnisasja käsutamist, ei ole aluseks viidatud Riigikohtu seisukohast kõrvale kalduda. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et avaldaja taotletud kande tegemine on tulenevalt Riigikohtu 7. detsembri 2016 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16 võimalik. Viidatud lahendis märkis Riigikohus, et tsiviilasjade nr 3-2-1-113-15 ja nr 3-2-1-62-16 erinevus seisneb selles, et tsiviilasjas nr 3-2-1-113-15 oli tegemist juba olemasoleva nõude kohta tehtud n-ö lõpliku täitedokumendiga, mille sundtäitmiseks oli alustatud täitemenetlust. Tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16 oli otsustamisel tsiviilhagi tagamine. Avaldaja viidatud haldusasjas nr 3-3-1-82-12 oli tegemist MKS § 1361 alusel täitmise tagamisega enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Riigikohtu seisukohti tsiviilasjades nr 3-2-1-62-16 ja 3-3-1-82-12 tuleb hinnata nende koosmõjus: võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku vajalikkuse üle otsustamisel omab tähtsust asjaolu, kas võlgniku suhtes on tehtud n-ö lõplik täitedokument. Praegusel juhul on sellisteks täitedokumentideks maksuhalduri otsused, asjas kohaldub

§ 14

lg 1 ning kande tegemiseks on vajalik abikaasa nõusolek (KRS § 341 lg 2 p-d 5 ja 7). 8. Avaldaja väitel on taotletava keelumärke eesmärgiks tagada, et kinnisasi ei muutuks võlgniku käsutamise tõttu väärtusetuks, samuti vältida tulevikus tehingu tagasivõitmise kohtuvaidlust. Avaldaja nõustub, et võlgniku osa kindlaksmääramiseks ühisvaras, tuleb sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi (

§ 14lg 2, PKS § 33 lg 3).

Avaldaja leiab, et

§ 14

lg 2 kohaldub alles siis, kui kohtutäitur hakkab kinnisasja (ühisvara) tervikuna müüma. Hetkel ei ole avaldaja täiturile täitmisavaldust esitanud. Ringkonnakohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. Kui avaldaja eesmärk ei ole abikaasade ühisvara müümine ning makseotsuste täitmine võlgniku suhtes tema osa arvelt ühisvarast, on kinnisasjale käsutuskeelu seadmise vajalikkus arusaamatu. Kui avaldaja soovib maksuotsuste täitmist võlgniku osa arvelt ühisvarast, tuleb avaldajal esitada hagi mõlema abikaasa vastu ühisvara jagamiseks. Sellist hagi on võimalik kohtul TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel tagada, seades abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke. 9. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja kohtunikuabi kandemääruse muutmata. Määruskaebuse ja avalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 4