Obsah (7)

§ 223§ 127§ 16§ 169§ 50§ 39§ 2

4-20-4888 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruaril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-20-4888 Kohtukoosseis Kohtunik Mar

§ 223

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Andrei Hobotov (isikukood: 37612200246) xxxx kodakondsus; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; karistatus: karistusregistri kohaselt kehtivaid karistusi ei ole jurist Andrei Urbanik kokkuleppel Kaitsja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 28.01.2021 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Andrei Hobotov menetlusaluse isiku kaitsja Andrei Urbanik kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas: 1. Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 03.11.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,017177, millega Andrei Hobotov tunnistati süüdi

§ 223

lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, see on 600 eurot ning

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise aja ja lisakaristuse määra osas. 4-20-4199 3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et

§ 223lg 1 järgi mõistetud rahatrahv 600 eurot tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 120 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 102200205112563. 4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Andrei Hobotovi

§ 223

lg 1 järgi toimepandud väärteo eest

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üks) kuu. 5. Vastavalt

§ 127

sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. 03.11.2020 koostatud otsusega väärteoasjas nr 2302,20,017177 karistati Andrei Hobotov´i selle eest, et tema 08.10.2020 kella 13:05 ajal Tallinnas Järvevana tee 7b juures suunaga Tammsaare tee poolt Tartu mnt poole juhtides mootorsõidukit xxxx reg märgiga xxxx oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teiste vara, ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis tagant otsa neljandal sõidurajal ohutuledega seisnud sõiduautole xxxx reg märgiga xxxx, mis saadud löögist paiskus vastu liiklusmärki. Oma tegevusega põhjustas Andrei Hobotov varalist kahju L AS-le, V. H.ile ja AS-le S. Sellise käitumisega rikkus ta

§ 16

lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja pani toime

§ § 223 lg 1 kirjeldatud väärteo. Teda karistati väärteo eest rahatrahviga 150 trahviühikut, see on 600 eurot ja

§ 223lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

2. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, milles palub kohtuvälise menetleja tehtud otsus tühistada. Menetlusalune isik leiab, et tema ei ole seadust rikkunud, tema poolt valitud sõidukiirus oli õige, seega pole väärtegu toime pannud. Seadust rikkus teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht, kes seisis keset teed ja keda polnud näha. Teise sõidukijuhi käitumine põhjustas avarii. Mõistetud karistus on liiga range ja lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. 28.01.2021.a toimunud kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses ja selles väljendatud seisukohtade juurde. Kohtuistungil Andrei Hobotov selgitas, et sõitis 08.10.2020.a Järvevana teel Mustamäelt Silberautoni olles vasakus reas. Kiirusepiirang 50 km/h lõppes ja algas lõik, kus on lubatud kiirus 70 km/h. Rivistudes paremasse ritta nägi tahavaatepeeglist tumedat värvi xxxx, mis liikus kiirusega umbes 100 km/h ja asus kaebaja autost umbes 4 meetri kaugusel. Xxxx vilgutas tuledega, jätkas kaebaja taga sõitu ja tulede vilgutamist. Sõidukiirus oli kõikidel liiklejatel umbes 70 km/h. Kokkupõrkehetkel oli tema kiirus 70 km/h. Pidurdada ei olnud võimalik, eessõitva auto ja tema auto vahel pikkivahe oli minimaalselt 30 meetrit. Kaitsja toetas kohtuistungil oma kaitsealuse seisukohta. Tema kaitsealust on karistatud ebaõigesti ja ebaõiglaselt. Tegemist on isikuga, kes oli kannatanu, mitte liiklusõnnetuse põhjustaja. Riigikohtu praktikast tuleneb selge põhimõtet, et mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõikide osapoolte käitumist. Karistusõigusliku tagajärje omistamine võib 2 4-20-4199 välistada kaasliikleja, ehk teise liiklusõnnetuses osalenud isiku ebakorrektne käitumine või kui kahju kannatanu asetas ise mõne enda õigushüve ohtu. Liiklusõnnetuse puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest näiteks juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (RK lahend 3-1-1-87-15). Leiab, et lisaks tema kaitsealuse süü uurimisele tuleb keskenduda ka xxxx juhi käitumise uurimisele. Kohtuväline menetleja ei ole seda teinud.

§ 169lg 1 sätestab kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral.

Muuhulgas peab isik tegema kõik võimaliku selleks, et liiklus oleks liiklusõnnetuse kohal ohutu. Xxxx juht seda ei teinud, kohtuistungil rääkis, et hakkas lahendama hoopis muid materiaalseid küsimusi, st suhtlema kindlustusandjaga. On tuvastatud, et tegemist oli ohtliku kohaga, xxxx seisis ca 1,5 tundi piiratud nähtavusega kohas ja selle juht ei teinud midagi ohu vältimiseks. Ei palunud kohale tulnud politsei ega tuletõrje abi selleks, et sõiduk teelt kõrvaldada, samuti ei proovinud sõidukit käivitada. Xxxx juht asetas ohukolmnurga, kuid see sõideti kiiresti maha. Seega sisuliselt juhtus ka siis liiklusõnnetus. Tegemist oli teise liiklusõnnetusega, milles xxxx juht osales. Kaitsja leiab, et xxxx juht oleks pidanud seisma vähemalt 100 meetrit autost eespool, et anda liiklejatele märku, et tegemist on ohtliku kohaga. Leiab, et xxxx juht valetas kui rääkis kohtus, et kandis sündmuskohal ohu korral kollast vesti. Kaebaja mäletab, et ohutusvesti ei kasutatud, sama nähtub kohtus uuritud fotodelt. Kõik asjaolud kogumis, xxxx juhi käitumine, politsei ja päästeameti tegevusetus ja liiklustihedus viisid kogumis liiklusõnnetuse juhtumiseni. Tema kaitsealune tegi kõik endast oleneva, et liiklusõnnetust vältida. Kaitsja leiab, et karistusõiguslik sekkumine ei ole proportsionaalne, tegemist on varakahjuga, õnneks keegi viga ei saanud. Pooltele tuleb jätta võimalus lahendada kahjuhüvitised kokkuleppel. Arusaamatuks jääb miks lisakohustus määrati maksimummääras. Isikul ei ole stabiilset töökohta, tal on kolm last. Lastega suhtlemiseks on vaja käia Xxxxs. Kaitsja palub tühistada kohtvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 alusel lõpetada. Liiklusõnnetuse tagajärjel kaebaja sattus haiglasse, tema auto on kasutuskõlbmatu, sellest piisab, et isik teeks endale vajalike järeldusi ja teeks liikluskäitumises korrektuure, sellega on eripreventsiooni eesmärk täidetud. 3. Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu ja leidis, et määratud karistuse liik ja määr on põhjendatud ning vastab isiku süü suurusele. Andrei Hobotov´i karistati selle eest, et ta ei arvestanud teiste liiklejatega ja ei valinud sõidukiirust, mis arvestaks liiklustihedust ning selle tagajärjel sõitis otsa teel seisma jäänud sõidukile xxxx. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteootsuse tegemisel on arvestatud mõlema osapoole käitumist. Xxxx seisis antud kohas, kuna oli toimunud liiklusõnnetus, isikud said omavahel sündmuskohal kokkuleppele. Kohal käis politseipatrull, kes fikseeris, et sündmuskohal oli välja pandud ohukolmnurk, fotodelt nähtub, et liiklus ei olnud sel ajal tihe. Tõenäoliselt seepärast ei asutud sündmuskohta turvama. Välja oli kutsutud puksiir, mis üldjuhul tuleb keskmiselt 20 minutiga. Xxxx juht tegi kõik endast oleneva, et tagada sündmuskoha ohutus. Pole põhjendatud kaitsja seisukoht, et tunnistaja valetab ohutusvesti kandmise kohta. Kolm tunnistajat andsid ütlusi selle kohta, et ohutusvest oli seljas, seda seisukohta ümberlükkavaid tõendeid ei ole. Xxxx juht ei oleks saanud muud teha peale ohukolmnurga väljapaneku ja ohutusvesti kandmise. Sõidukil põlesid ka ohutuled. Liikluse reguleerimiseks xxxx juhil õigus puudub, seda oleks saanud teha ainult politsei. Tegemist ei ole piiratud nähtavusega kohaga, normaalset pikkivahet hoides on nähtavus väga hea ka veoauto taga sõites. Liiklusõnnesutse põhjustas see, et Andrei Hobotov käitus liikluses teistega mittearvestavalt ja riskeerivalt. Tunnistaja ütluste kohaselt Andrei Hobotov nõelus teiste sõidukite vahel, reastus pikkivahet mittehoides suure veoauto taha. Kui pikkivahe on nii väike, on isik endale ise tekitanud sellise olukorra, kus ei saa enam liiklusolukorrast aru. Kaebaja seadis ennast ise sellisesse olukorda. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahend kohaldub seega Andrei Hobotovi suhtes, mitte xxxx juhi suhtes. Tunnistajate ütluste kohaselt võttis liiklusvoog sündmuskohal hoogu maha, kuid Andrei Hobotov vastupidiselt hoopis lisas kiirust. Xxxx juhil polnud midagi võimalik teha, et liiklusõnnetust ära hoida. Ta oli teinud kõik endast oleneva, et sõiduk oleks nähtav. Teised juhid nägid seivat xxxx, Andrei Hobotov kahjuks 3 4-20-4199 mitte. Karistuse mõistmisel ei esinenud kergendavaid asjaolusid, ta ei tunnistanud oma süüd ega kahetsenud tehtut. Karistuse mõistmisel tuleb mõjutada nii süüdlast ennast kui ka kõiki teisi isikuid liikluses teisi arvestavalt ja ohutult käituma. Kuigi antud teelõigul on maksimaalne lubatud kiirus 70 km/h, ei tähenda see, et see on õige sõidukiirus, arvestades nähtavust ja liiklustihetust peab kiirust vähendama. Riskeeriva, ohtliku ja teistega mittearvestava liikluskäitumise tõttu on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks kohaldada lisakaristust. Kokkuvõttes palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjutus. Kohtuväline menetleja on Andrei Hobotov´ile ette heitnud

§ 16

lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 sätestatud nõuete rikkumist, mille tõttu sõitis ta tagant otsa paremal sõidureal seisnud sõiduautole xxxx ning põhjustas varalise kahju AS-ile S, AS-le L ja V. H.ile.

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
2. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tema kaitsja selgitused, kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ja tunnistajad ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse põhjustas kaebaja, kes oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teiste vara, ei kohandanud oma sõidukiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ja mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu teepeal seisvale sõidukile xxxx.
3. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja juhtis 08.10.2020.a kella 13:05 paiku mootorsõidukit xxxx reg märgiga xxxx Tallinnas, Järvevana teel 7b maja juures ning sõitis tagant otsa neljandas sõidureas seisnud, varasemalt toimunud avarii tagajärjel kahjustada saanud sõidukile xxxx reg märgiga xxxx, mis saadud löögist paiskus üle sõiduridade vastu liiklusmärki. Andrei Hobotov´i poolt liiklusõnnetuse põhjustamine ja varalise kahju tekitamine on tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusprtokolli, selle juurde koostatud liiklusõnnetuse akti ( lk 1) ja sellele lisatud skeemi ja fototabeliga (lk 3-18), millest nähtub, et 08.10.2020.a kell 13:05 paiku toimunud avariis Järvevana tee 7b juures osalesid sõidukid xxxx reg märgiga xxxx ja xxxx reg märgiga xxxx. Sõiduki vaatlusprokollis (lk 19) on fikseeritud sõiduki xxxx reg nr xxxx kahjustused, deformeerunud esiosa, kahjustatud parempoolne küljepeegel, vasakpoolse esiukse avamine takistatud. Sõiduki xxxx reg märgiga xxxx vaatlusprokollis (lk 20) on fikseeritud sõiduki kahjustused, deformeerunud taga- ja esiosa, vaskpoolne peegel kahjustatud, purunenud esi- ja tagatuled. Õiendi ( lk 23) ja PERH haigla teatisest (lk 25) nähtub, et kaebaja toimetati sündmuskohalt haiglasse. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (lk 24) nähtub, et sõiduk xxxx reg märgiga xxxx teisaldati sündmuskohalt xxxx juurest.
4. Tunnistaja L. K. selgitas kohtuistungil, et tema liikus 08.10.2020.a Järvevana teel, Tammsaare tee poolt suunaga Tartu mnt poole. Liiklus venis kuna 700-900 meetrit pärast raudteeülesõitu paremal tee ääres oli toimunud avarii. Kui liiklus vabanes märkas, et tema taga sõitis sinine xxxx „pirukas“, mis ei hoidnud piisavat pikkivahet. Nimetatud sõiduk reastus, sõitis tunnistaja ette ja seejärel jällegi vasakpoolsesse ritta. Sõiduk jäi silma kuna reastus mitu korda ümber. Tunnistajale jäi mulje, et xxxx soovib enda eesolevast suuremast autost mööda saada. Oli ebameeldiv, kui xxxx ta tema ette reastus, ta võis vilgutada täistulesid, ei mäleta kas tegi seda, kuid tahtis teha. Xxxx ümbereastumisel oli eesoleva suure autoga vahe mitte rohkem kui üks autopikkus. Sinise xxxx ees olev suur auto reastus tunnistaja ette. Avarii juhtus 4 4-20-4199 praktiliselt kohe pärast seda, kui suur auto ümber reastus, xxxx polnud füüsiliselt võimalik xxxx näha, ei oska hinnata, kas ümberreastuda oleks olnud võimalik. Tunnistaja seisukohtalt põhjustas liiklusõnnetuse mitmed asjaolud, nt pikkivahe polnud piisav, vaateväli polnud tagatud. Xxxx ja rekka vahel oli pikkivahe väga väike. Käänakul olles nägi tema ohutuledega sõidukit seismas neljandas reas juba enne seisva auto juurde jõudmist, keegi oli seisvast sõidukist vasakul teepeenral helkurvesti või värvilise jopega, auto juures oli vähemalt üks inimene, võis olla kaks. Tunnistaja sõitis musta värvi sõiduautoga xxxx, sõiduki kiirus oli umbes 70 km/h, liiklus oli tihe, igal sõidureal oli autosid. Ohukolmnurka teel ei mäleta.
5. Tunnistaja P. S. selgitas kohtuistungil, et ta oli töökaaslastega, sh K. V.giga teel lõunale, kui juhus nö esimene avarii. Sündmuskohale tuli patrull, kes tõi kindlustuse täitmiseks paberid. Autojuht K. V.g pani välja ohukolmnurga 50-100 meetrit enne avariilist autot, ise oli ta koos K. V.giga tee ääres. Ohukolmnurk sõideti puruks 10-15 minutit peale selle väljapanekut. Kuigi nad küsisid teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhilt teist ohukolmnurka, siis neil ei õnnestunud seda saada, tõenäoliselt keelebarjääri tõttu. Xxxx omal jõul teepealt eemaldada polnud võimalik, auto radiaator oli katki, vedelik oli väljas. Autot kävitada ei proovinud kuna pärast esimest liiklusõnnetust oli auto veel remontitavas seisus ja käivitamine oleks võinud tekitada autole suuremat kahju. Arvestades liiklustihedust ei oleks saanud autot omal jõul teepealt ära lükata. Auto seisis neljandas reas. Puksiiri oodates seisid nad tee ääres, oli olukordi kus mõned autojuhid neid ei märganud. Proovisid liiklejaid kätega juhatada, et anda märku teel seisvast autost. Tunnistaja ja K. V.g seisid tee ääres, kurvis oli näha kuidas autod reastuvad ümber, neljandas reas sõitnud veok reastus ümber, terve liiklusvoog oli aeglustunud. Veoki taga sõitnud auto xxxx kiirendas pärast veoki ümberreastumist, ei märganud tunnistajat ega seisvat autot. Kuna ülejäänud liiklusvoog oli aeglne, oli xxxx kiirendus silmnähtav. Ajaliselt veoki ümberreastumisest kuni avariini läks umber 6-7 sekundit. Ohutusvesti kandis K. V.g kohe pärast esimest õnnetust. Esimese liiklusõnnetuse põhjustasid nemad sõites eesseivale autole otsa. Kahe õnnetuse vahel oli umbes poolteist tundi.
6. Tunnistaja K. V.g selgitas kohtuistungil, et 08.10.2020.a hakkas koos töökaaslastega sõitma lõunasöögile Mustamäelt. Järvevana tee 7b maja juures sõitis vasakpoolses reas, valmistus reastuma paremale, vaatas tahavaatepeeglisse, sel momendil oli tunnistaja ees sõitnud auto äkkpidurdanud, tunnistajal kokkupõrget vältida ei õnnestunud ja ta sõitis eesliikunud autole tagant sisse. Peatudes pani tööle ohutuled, helistas hädaabinumbrile. Pani välja ohukolmnurga, täitis kindlustuspaberid. Jäid puksiiri ootama kuna auto polnud sõidukõlbulik. Ise peatumiskohta ei valinud, auto oli avariilises seisus ja seda polnud võimalik omal jõul ära viia. Seisid tee ääres vasakul haljasalal. Ohukolmnurk sõideti mingi hetk maha, tunnistaja võttis katkise ohukolmnurga tee pealt ära. Nägi eemal vasakpoolses reas veokit, kes oli aeglustunud, et ümber reastuda. Veoauto tagant tuli xxxx, kes hoopis kiirendas. Proovis saada juhi tähelepanu haljasalal kätega vehkides, kuid xxxx juht seda ei märganud. Xxxx sõitis seisvale xxxx tagant sisse, mille tagaajärjel xxxx paiskus vasakpoolsest reast paremale poole teed vastu ohutussaare märki. Helkurvesti pani selga ilmselt enne ohukolmnurga panekut. Xxxx läks kindlustuse poolt mahakandmisele, hüvitis on välja makstud.
7. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Kaebaja ja tema kaitsja üritasid kohtuistungil väita, et ülekuulatud tunnistjad on kaebaja vastu ja sisuliselt kõik koos annavad valeütlusi. Kohus sellega ei nõustu. Isegi kui jaatada võimalust, et sõidukis xxxx viibinud K. V.g ja P. S., kes on antud liiklusõnnetuse puhul on antud asjas nö huvitatud isikuteks, täpselt samamoodi nagu huvitatud isikuks on ka kaebaja ise, siis tunnistaja L. K.i kohta seda öelda ei saa. Tegemist on täiesti juhusliku ning kogemata sündmuskohal õnnetuse eelsel ja õnnetuse toimumise hetkel viibinud tunnistajaga, kellel puudub igasugune huvi ühe või teise poole kasuks olla. Tunnistajat hoiatati kohtus enne ütluste andmist teadvalt valeütluste andmise eest ning ei ole eluliselt usutav, et ka peale seda võiks ta siiski teadvalt anda valeütlusi. Seda märkimisväärsem on kaebaja käitumine kui ta enda ülekuulamise ajal koheselt hakkas rääkima tunnistaja K. juhtitud xxxx sõidukist, kes vahetult enne õnnetust tema suhtes agressiivselt liikles ning samuti tuledega 5 4-20-4199 vilgutas. Samuti küsisi kaebaja tunnistaja K. kohtuistungil, et miks ta tema vastu ütlusi annab? Kohus võttis selle küsimuse küll maha ja selgitas, et see ei ole tunnistaja valik sattuda mõnda süüteomenetlusse tunnistama. Kokkuvõttes saab aga kaebaja sellisest käitumisest järeldada, et kaebaja teadlikult üritas tunnistaja K. ja tema käitumist xxxx roolis kohtu silmis põjendamatult halvustada. Tunnistaja K. küll selgitas, et ta võis xxxx tulesid küll vilgutada, aga seda just xxxx juhi (so kaebaja) eelneva agressiivse ja nõeluva sõidustiili tõttu Järvevana teel. Tunnistaja K.i ütlusi xxxx (so kaebaja) agressiivse sõdustiili kohta omakorda aga kinnitavad tunnistajate V.i ja S.u ütlused selle kohta, et vahetult enne liiklusõnnestust xxxx „tunduvalt kiirendas“ võrreldes ülejäänud liiklusvooga.
8. Tunnistaja K.i ütlustega on kohtu jaoks seega tõendatud, et Andrei Hobotov reastus enne liiklusõnnetust pidevalt ümber, ei hoidnud eessõitva veokiga piisavat pikkivahet ja käitus liikluses hooletult. Nii tunnistajad V.g kui ka S. andsid kohtus ütlusi selle kohta, et pärast veoki ümberreastumist neljandast sõidureast kolmandasse ritta, veoki taga sõitnud xxxx kiirendas ja ei näinud tunnistajate märguandeid. Samas sõiduki juht peab arvestama liiklusoludega, selahulgas hoidma piisavat pikkivahet, kohandama kiirust vastavalt liiklusoludele ja arvestama võimaliku ohuga, kui juhi vaateväli ei võimalda näha eestoimuvat. Kohus leiab, et Andrei Hobotov ei järginud

§ 50

lg 3 p 1 tulenevat nõuet kohandada sõiduki kiirus oludele vastavaks arvestades seejuures liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

1. Kohus leiab samuti, et kaebaja ja tema kaitsja seisukoht, et liiklusõnnetuse põhjustas xxxx juhi käitumine ei ole põhjendatud. Tunnistajad V.g ja S. selgitasid kohtus, et varasemalt toimunud liiklusõnnetuse tagajärel oli sõiduk xxxx kahjustatud ning sõidukiga ei olnud võimalik edasi liikuda. Selles on võimalik veenduda ka kohtuistungil uuritud sündmuskoha fotodelt. Kohus nõustub kohtuvälise menelteja seisukohaga, et K. V.g ja P. S. tegid kõik endast oleneva - ohukolmnurga paigaldamine (mis küll teise sõidki poolt katki sõideti varsti), helkurvesti kandmine, ohtutulede pealepanek-, et anda teistele liiklejatele eesseisvast ohust märku. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, et K. V. siiski kandis helkurvesti. Küsimus taandub pigem sellele, millal ta selle vesti selga pani. Tunnisataja L. K. kirjeldas, et vahetult enne xxxx ja xxxx kokkupõrget märkas ta vasakul pool haljasalal kollases vestis isikut, järelikult pidi see olema K. V.g. Tõsi, varasema liiklusõnnetuse (xxxx ja xxxx) hetkel, kui politsei oli sündmuskohale tulnud ning aitas kindlustuspabereid vormistada, siis K. V.gi ega ka P. S. seljas helkurvesti ei olnud (tl 12-14). Oma ütlustes nad küll kinnitasid, et ilmselt oli helkurvest juba siis seljas, aga järelikult selles osas nad eksisid. Kohus ei pea seda eksimust ilmtingimata pahatahtlikuks ja ekslikuks, sest tegemist võis olla nende jaoks asjaoluga, mida nad koheselt kogu toimuvat arvesse võttes ei pidanud sedavõrd meeldejäävaks sündmuseks. Samas nähtub esimese liiklusõnnetuse fotodelt, et tee peal on ohukolmnurk (tl 14), seega oli nende poolt ohtusmeetmed tarvidusele võetud. Kuna peale esimese liiklusõnnetuse (xxxx ja xxxx) ja seal politsei poolt tehtud fotode tegemist ja teise liiklusõnnetuse (xxxx ja xxxx) vahele jäi teatud aeg, mil katki sõideti ka teel olnud ohukolmnurk, siis järelikult pidi tunnistaja K. ohtusvesti selga panema millalgi nende kahe sündmuse vahel. Seega ei saa esimese liiklusõnnetuse fotode pinnalt tõsikindlalt väita, et tunnistajad V.g ja S. andsid ohutusvesti kandmise kohta nn teise liiklusõnnestuse ajal teadvalt valeütlusi.
2. Muuhulgas leidis kaebaja, et liiklusõnnetuse põhjustas xxxx juhi hoolimatus kuna sündmuskohal puudus ohukolmnurk. Seoses sellega on üheselt tuvastatud, et ohukolmnurk siiski oli algselt tee peal (tl 14), aga see sõideti teiste sõidukite poolt enne xxxx saabumist ja liiklusõnnetust katki. Lisaks peab kohus aga vajalikuks märkida veel järgmist. Ohukolmnurga kasutamine on kohustuslik

§ 39

lg 8 p 3 kohaselt kui hädapeatatud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas. Kohus nõustub kohuvälise menetleja seisukohaga, et vaidlusalune liiklusõnnetus ei toimunud halva või piiratud 6 4-20-4199 nähtavusega kohas.

§ 2

p 53 kohaselt on piiratud nähtavus olukord, kui tee kurvid, tõusuharjad, teeäärsed, rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad nähtavust teel niivõrd, et sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks. Seega ei ole piiratud nähtavusega kohaks liiklusoludest või liiklustihedusest tingitud asukoht. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et Järvevana tee 7b juures asuv lõik on neljarealine, sirge ja ilma tõusudeta. Ilmastikuolud olid liiklusõnnetuse päeval selged ja ilm oli kuiv. Tunnistaja L. K. kirjeldas, et märkas oma sõiduauto roolis olles eespool neljandas reas seisvaid autosid ja aeglustas seetõttu kiirust, järelikult oli varasem liiklusõnnestuse sündmuskoht teistele sõidukijihtidele ka hoolikama suhtumise korral ettnähtav. Valides õige sõidukiiruse ja hoides piisavat pikivahet, oleks Andrei Hobotov saanud reageerida eesolevale ohule piisavalt kiiresti, et toimunud otsasõitu ära hoida. 15.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt sõitis Andrei Hobotov oma juhitud sõidukiga otsa seisvale sõidukile xxxx reg märgiga xxxx. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud

§ 16

lg 1 ja

§ 50

lg 3 p 1 sätestatud kohustusi, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteotsuses sedastatud viisil. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 3 p 1 ja § 16 lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 sätestatud väärteo.

16. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, leiab kohus, et kuna menetlusalune isik ei täitnud

§ 16

lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõuet, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ega hoolas, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik, võib ta sõiduki ees olevat võõrast vara kahjustada või inimesele tekitada tervisekahjustuse. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega pani Andrei Hobotov toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. KARISTUS 17. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-77-11). 18.

§ 223

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

§ 223

lg 2 sätestab lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitajat

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 150 trahviühikut, see on 600 eurot ja

§ 223lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

19. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja Andrei Hobotov´i karistanud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leidis, et isik pani teo toime kaudse tahtlusega, seega võib süü suurust pidada natuke alla keskmiseks. Samas leiab kohus, et Andrei Hobotov´ile kohtuvälise menetleja poolt

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistus sanktsiooni keskmises määras vastab siiski tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud 7 4-20-4199 rikkumisega, sh põhjustatud varalise kahju ulatusega erinevatele isikutele. Antud asjas puuduvad kergendavad või raskendavad asjaolud, Andrei Hobotov ei avaldanud kahetust kohtueelses menetluses ega kohtus ja ei tunnistanud oma süüd. Seetõttu on karistus sanktsiooni keskmises määras so rahatrahv 600 eurot põhjendatud. Kohus leiab, et kuna kaebaja jaoks võib olla tegemist siiski märkimisväärse kuluga, tal on alaealised lapsed ja enda sõnul mitteregulaarne teenistus, siis on põhjendatud võimaldada tal seda tasuda ajatatuna 5 kuu jooksul, so igakuiselt vähemalt 120 eurot kuus. 20. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Ka lisakaristuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatust ja see peab vastama karistuse eesmärkidele (RKKKo 3-1-1-122-13). Kohtuväline menetleja on käesolevas asjas määranud

§ 223

lg 2 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol sanktsiooni ülemmääras, mis menetlusaluse isiku süü suurusest ja eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes on kohtu arvates mõnevõrra range ning ebaproportsionaalne. Menetlusaluse isiku süü on keskmine või natuke alla selle, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuigi kohus nõustub väärteootsuses kohtuvälise menetleja seisukohtaga, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara, kaasinimeste elu ja tervis ja seepärast on antud väärteo eest ettenähtud ranged karistusmäärad nii põhi- kui ka lisakaristuse osas, tuleb lisakaristuse kohaldamisel arvestada ka isiku varasemat liikluskäitumist. Andrei Hobotov´il ei ole kehtivaid väärteokaristusi, varasemalt ei ole isikut karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Siiski leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud eripreventiivsel eesmärgil, kuna Andrei Hobotov ei ole oma süüd tunnistanud, süüdistab liiklusõnnetuse põhjustes teisi isikuid ja seega pole ta aru saanud toimepandud teo ohtlikkusest. Kohus märgib täiendavalt, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Seetõttu kohus leiab, et lisakaristuse mõistmine on põhjendatud, kuid kohtuvälise menetleja poolt mõistetud lisakaristuse määra tuleb vähendada, mõistes

§ 223lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Andrei Hobotov´i kaebuse osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse põhikaristuse tasumise aja ja lisakaristuse määra osas ja teeb nendes osades uue otsuse. 21. Samuti selgitab kohus, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. /allkirjastatud digitaalselt/ 8