) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ja alates 06.01.2020 igakuise elatise miinimummääras. 8.
Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. 9.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Hageja 18.03.2020 menetlusdokumendis (kd I, tl 20, pöördel) nimetatud igakuised kulud on summas 595 eurot. Hageja on taotlenud igakuise elatise väljamõistmist kostjalt miinimumsummas. Hageja on välja toonud, et hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid kokku, et alates nende lahkuminekust
lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus
lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.
lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.
lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui 5 esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). 12. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et tema majanduslik olukord (nii vara kui ka sissetuleku teenimise võimalused) ei võimalda kostjale elatist tasuda. Kostja ei ole kohtule esitanud ammendavat ja täielikku ülevaadet oma sissetulekutest ja vajalikest kulutustest. Kostja ei ole tõendanud, et puuduva töövõime ja raske liikumispuude määramine oleksid mõjutanud kostja sissetulekuid negatiivselt. Kohus selgitab, et töövõimetusest olenemata ei ole välistatud, et kostja teenib sissetulekut, seega peab kohus sellega arvestama. Lisaks sissetulekule hindab kohus ka muu vara olemasolu ja selle pealt tulu teenimise võimalusi. Samuti selgitab kohus, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt, nt kui sissetulek on 400 eurot kuus, lapse vajadused 584 eurot ja vanemal samas suurusjärgus, tuleks 400 eurot jagada samas proportsioonis (Riigikohus lahendites 3-2-1-35-17, p-d 21.4; 3-2-1-119-15, p 11). Olenemata puuduvast töövõimest, tuli kostjal aga ka
lg 1 alusel elatise vähendamiseks alla
lg-s 1 sätestatud määra tõendada, et puuduva töövõime tõttu on kostja võimalused maksta elatist vähenenud (st kostja sissetulekud on vähenenud). Kostja on esitanud enda arvelduskonto nr X väljavõtte Swedbank AS-is perioodil 01.01.202018.06.2020 (kd I, tl 133-138), millest nähtuvalt on kostja väljaminekud antud perioodil olnud 9649,92 eurot, kostjale on laekunud 3119,48 eurot. Seisuga 18.06.2020 oli lõppsaldo 59,22 eurot. Kohus on teinud 10.07.2020 kirjaga päringud Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale ja krediidiasutustele. Kostjale kuulub arvelduskonto Swedbank AS-is nr X, millest nähtuvalt on kostja väljaminekud perioodil 13.03.2020-13.07.2020 olnud 7300,23 eurot, kostjale on laekunud 3648,02 eurot. Seisuga 13.07.2020 oli lõppsaldo 447,09 eurot (kd I, tl 165-169, pöördel). Maksu- ja Tolliameti vastusest (kd I, tl 177) nähtub, et kostja oli FIE-na registreeritud alates 05.05.2020, kuid tema ettevõtlustegevus on peatatud alates 10.06.2020 kuni 10.06.2022. Kostja konto nr X väljavõttest selgub, et kostja on tasunud 21.05.2020 taksoveo loa eest 64 eurot. Sõidki rendi eest on kostja tasunud AS-ile x 11.06.2020 145 eurot, 20.06.2020 145 eurot, 28.06.2020 145 eurot, 05.07.2020 145 eurot, 11.07.2020 145 eurot. Kostjale on laekunud x OÜ-lt 15.06.2020 74,96 eurot, 22.06.2020 30,34 eurot, 29.06.2020 42,75 eurot ja 06.07.2020 8,14 eurot. x OÜ-lt on kostjale laekunud 22.06.2020 167,40 eurot, 29.06.2020 167,10 eurot, 06.07.2020 274,76 eurot ja 13.07.2020 257,30 eurot. 03.04.2020 on kostja sularahas välja võtnud 2300 eurot (700 + 700 + 700 + 200) ning 06.04.2020 550 eurot. Lisaks on kostjale laekumine toimunud ka x OÜ-lt 07.07.2020 126,67 eurot. Kostjale on Eesti Töötukassa poolt makstud toetust alates 01.01.2020 järgmiselt: 05.01.2020 427,49 eurot, 05.02.2020 427,49 eurot, 05.03.2020 399,91 eurot, 05.04.2020 427,49 eurot, 05.05.2020 446,70 eurot, 05.06.2020 461,59 eurot ja 05.07.2020 446,70 eurot (kd I, tl 182). Sotsiaalkindlusameti vastuskirja (kd I, tl 193) kohaselt on kostjale määratud perioodil 31.03.2020-30.03.2022 puudega täiskasvanu toetus summas 49,09 eurot kuus. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korter asukohaga O x (kd I, tl 197-210) ja sõiduauto KIA M1 Sportage (registreerimismärk x) (kd I, tl 211). Arvestades, et Töötukassa otsustest (kd I, tl 31, 182-183) lähtuvalt on antud kostjale ka õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduses sätestatud tingimustel, kostjal on täiendavad sissetulekud ning kostja ei ole tõendanud sissetulekute vähenemist määras, mis ei võimaldaks tal tasuda elatist
lg-s 1 sätestatud ulatuses, ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest johtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja sissetulekud ei võimalda hagejale elatise maksmist ning puuduvast töövõimest olenemata ei ole võimalik kostjal teha tööd, mis arvestab tema terviseseisundist tulenevate eripäradega (sh dialüüsivajadus). Samuti ei ole kostja selgitanud, miks on tal vajalik üksinda elamiseks kasutada 4-toalist korterit olukorras, kus eluaseme vahetamine suuruselt sobivama 6 vastu võimaldaks tal täita hageja ees ülalpidamiskohustust. Kostja väide müügitakistuse kohta seonduvalt tasumata eluasemelaenuga pole kohane. 13. Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatisesummat tuleb vähendada riikliku lapsetoetuse võrra. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Vaidlust ei ole, et hageja emale laekub lapsetoetus ning igal perel on õigus saada lapsetoetust kuni lapse 16aastaseks saamiseni ja lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19aastaseks jooksval õppeaastal, makstakse lapsetoetust õppeaasta lõpuni. Puudub vaidlus, et alates 01.01.2019 on lapsetoetus 60 eurot kuus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-16 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui
lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla
Samuti ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad.
Kohus ei hinda ka asjas esitatud pangakonto väljavõtet, sest hagi kuulub rahuldamisele ka eeldades nende asjaolude õigsust, millele kostja on soovinud konto väljavõtte põhjal tugineda. Samuti ei hinda kohus kostja poolt esitatud meditsiinilisi dokumente (kd I, tl 34-39), kuivõrd kostja puuduv töövõime on tõendatud Eesti Töötukassa otsusega (kd I, tl 182-183). 16. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2019 kuni 05.01.2020 eest.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks 7 kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Kuivõrd tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on välja toonud, et alates 2014 vanemate lahkuminekust lepiti kokku, et kostja maksab lapsele elatist miinimummääras, mida kostja ka täitis kuni 2019. Alates 2019 ei suurendanud kostja elatist alampalga tõusuga ning alates 2019. aasta septembrist tasus kostja üksnes 150 eurot. Hageja ema on ka uurinud 2019. aasta jaanuaris, miks kostja ei maksa elatist miinimummääras. Samuti on hageja ema kirjutanud kostjale sõnumi võlgnetavate summade osas iga kahe kuu tagant, sh ka 05.11.2019. Kostja sõnumitele ei vastanud. Kostja ei vaielnud eeltoodule vastu, seega saab nimetatud asjaolud lugeda kostja poolt omaks võetuks ja neid pole hagejal tõendada vaja. Kostja selgitas, et teatas 28.08.2019 puuduvast töövõimest ja sellest tulenevalt võimetusest elatist tasuda. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et alates 2019. aasta algusest ei täida kostja hageja seadusliku esindajaga sõlmitud kokkulepet elatise tasumiseks
lg-1 sätestatud miinimummääras ning hageja on miinimummääras elatise nõudmist tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on ise väitnud, et tal on rahalisi vahendeid täiendavalt pangaarvel kajastatutele (nt 03.04.2020 sularahas kontolt väljavõetud 2300 eurot) (kd I, tl 46, pöördel, tl 165, pöördel), millest lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei pane kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku seisukorda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.201905.01.2020 eest summas 667 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.