KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-137411 Tsiviilasi Kohtla-Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu avaldus Maksim Khuttuninilt võla ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- veebruari 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtla-Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kohtla-Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu (rk: 80429875), esindaja Anne Talviste Vastustaja (puudutatud isik): Maksim Khuttunin (sünd X; elukoht X) RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
- veebruari 2021 määrus muutmata.
- Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kohtla-Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Kohtla-Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu (avaldaja) esitas 12.10.2020 Maksim Khuttunini (puudutatud isik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud puudutatud isikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 11.01.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude puudutatud isikult 4290,57 euro saamiseks üle Viru Maakohtule. Määruse kohaselt elab puudutatud isik avaldaja kinnitusel X, kontaktid puuduvad. Viru Maakohus kohustas 12.01.2021 määrusega avaldajat 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest esitama oma nõude ja põhjendama seda hagita avaldusele ettenähtud vormis, sh põhjendama kohtualluvust koos puudutatud isiku kirjaliku nõusolekuga asja lahendamiseks Eesti kohtus, ning esitama avalduse ja lisade vandetõlgi tehtud tõlked vene keelde kahes eksemplaris. Samuti tuli avalduses märkida puudutatud isiku tegelik elu- või viibimiskoht, mis võimaldaks talle menetlusdokumendid kätte toimetada, või mida on avaldaja teinud andmete teadasaamiseks. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus keeldus
- veebruari 2021 määrusega Kohtla-Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu avaldust menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 08.02.
- Avaldaja ei ole kõrvaldanud kõiki määruses märgitud puudusi. Rahvastikuregistris puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud isik oleks X elanud. 17.08.2017 sõlmitud korteriomandi müügilepingust nähtub, et puudutatud isikul on X kodakondusus ja ta elab X. Riigikohus on selgitanud, et Eesti-Vene õigusabileping kui Eesti Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Vene Föderatsioon) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek (art 21 p-d 1 ja 2). Kui kostja elab X, siis ei saa tema elukohaks lugeda X asuvat ja vaidluse esemeks olevat korteriomandit (RKTKm 2-16-19080). Tartu Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et artikli 21 viitest kostjale ei saa järeldada, et see sätestab üksnes hagimenetluse kohtualluvuse. Seega kehtib see ka hagita menetluses. Eesti kohus võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keelduma. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Kohtla-Järve linn, Uus tn 3 korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
- veebruari 2021 määruse tühistamist ja avalduse saatmist tagasi Viru Maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitati avaldus koos lisade ja tõlkega kohtule tähtaegselt 05.02.
- Nõue allub Eesti kohtule TsMS § 86 alusel, lähtudes vara asukohast, ennekõike seetõttu, et tegemist on korteriühistu, kellel on pandiõigus puudutatud isikule kuuluvale korteriomandile X, nõudega ning antud menetlus on puudutatud isiku tegelikku asukohta arvestades korteriühistu ainuke võimalus jõuda vara võõrandamiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 09.02.2021 määrus muutmata.
- Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 neid kõiki oma määruses korrata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
- Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna asi ei allu Eesti kohtule. Avaldaja leiab, et TsMS §-st § 86 tulenevalt allub nõue Eesti kohtule. TsMS § 75 lg-st 1 tuleneb kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust. Eesti kohus võib TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (seega ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi (avalduse) menetlusse võtmisest keelduma. Asjas ei ole vaidlust selles, et puudutatud isik on X kodanik ja elab X ning X asuvat korteriomandit ei saa pidada tema elukohaks. Kuivõrd puudutatud isik on X kodanik, siis on täidetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) kohaldamise tingimused ning kohtualluvust tuli maakohtul kontrollida õigusabilepingu alusel. Maakohus viitas õigesti õigusabilepingu artikli 21 lg-tele 1 ja 2, mille järgi saab Eesti Vabariigi kohus arutada tsiviilasju, kui kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et artikli 21 viitest kostjale ei saa järeldada, et see sätestab üksnes hagimenetluse kohtualluvuse. Seega kehtib see ka hagita menetluses. Maakohus selgitas eeltoodut ka 12.01.2021 määruses, millega määrati avaldajale muu hulgas tähtaeg esitamaks kohtule puudutatud isiku kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus. Puudutatud isiku vastavat nõusolekut avaldaja kohtule esitanud ei ole. Kuivõrd kohtualluvuse määramisel tuli juhinduda õigusabilepingust ja mitte tsiviilkohtumenetluse seadustikust, siis ei anna Eesti kohtule pädevust ka avaldaja viidatud TsMS §
- Eeltoodule tuginedes keeldus maakohus õigesti Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 21 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Riikide vahel sõlmitud õigusabilepingus sätestatu kohaldamata jätmine ei ole võimalik.
- Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 4