KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7981 Tsiviilasi H P M, R R M hag

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 5 Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 115 järgi on
3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
4. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et H P M (hageja I) on sündinud 27.10.2010 (saab lähiajal 10 a.) ja R R M (hageja II) on sündinud 10.12.2011 (vanus 8 a.). Laste emana on sünnitunnistusele kantud A M ja isana L M. Seega on A M ja L M laste hooldusõiguslikud vanemad.
5. Hagejate vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hageja I ülalpidamiseks 743,49 eurot ning hageja II ülalpidamiseks 722,39 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, so 292 eurot kuus. Kostja leiab, et õiglane kulu on 175 eurot kuus hageja kohta.
6. Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-123, p 17).
3. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele ning kohtuistungil antud poolte ütlusi, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised:
4. Hagejate kulud (kulud on arvestatud lapse kohta): 1) Eluasemekulud hagis 73,30 eurot. Kostjale teada olevalt elavad hagejad neljakesi koos oma emaga vanaema X T juures 4-toalises korteris x, mille eest tasutakse vaid kommunaalkulusid. Vaidlus puudub, et pere elab nimetatud korteris ja hagejad teenuseid kasutavad. Elamisega kaasnevad ilmselgelt elamispinnakulud, vee tarbimine, elektri kasutamine, kanalisatsioon ja prügiveokulud. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Hagejate seaduslik esindaja on eluasemekulusid tõendanud arvetega x ja Telia x ning pangakonto väljavõtetega. Esitatud arvetelt nähtub, et elektri tarbimise kulu on juuli kuu eest 20,91 eur (tlk 119), kommunaalide maksumus on mai kuu eest 238,73 eur 6 (tlk 111) ja teleteenuste kasutamise eest on septembri kuus laste ema tasunud summas 15,01 eur (tlk 106), seega kokku 273,
5. Jagades eluasemekulud kogusummas 273,92 eurot 4 pereliikmega on tõendatud eluasemekulu summas 68,48 eurot. 2) Toidukulud hagis 114,34 eurot. Kostja pakub põhjendatud toidukuluks 100 eurot kuus (vt istungiprotokoll). Mitme lapsega leibkondades võivad lapse ülalpidamiskulud olla väiksemad mastaabisäästu tõttu. Mõlemale hagejale ostetakse ning valmistatakse toitu korraga, mis teeb hagejate toidukulu väiksemaks (nn mastaabisääst). Kohus leiab, et toidukulu laste vanusega üldiselt kasvab ning arvestades hagejate vanust ja kehalist aktiivsust (korvpallitreeningud), samuti toidukaupade hindu jaekaubandusvõrgus ja ka seda, et lapsed vajavad mitmekesist toitu, sealhulgas puuvilju, mahlu ning aegajalt ka maiustusi, peab kohus põhjendatud toidukuluks kostja pakutud 100 eurot kuus. 3) Kulutused transpordile hagis 20 eurot. Arvestades, et laste elukoht on Tallinnas ja Tallinnas on ühiskondlik transport tasuta, siis Tallinnas sõidukulusid tekkida ei saa. Vaidlus puudub, et lapsed käivad tihti Harkus ja sinna sõidetakse autoga, mistõttu on nimetatud kuluna põhjendatud kostja pakutud 7 eurot kuus. 4) Sidekulud hagis H P (hageja I) 13 eurot, R E (hageja II) 5 eurot. Vaidlus puudub (vt istungiprotokoll), mistõttu kohus arvestab sidekuluna hagejale I 13 eurot ja hagejale II 5 eurot. 5) Kulutused tervishoiule hagis 77, 85 eurot. Kostjale ei ole teada, et lapsed põeks mõnda kroonilist haigust. Lastel on siiani esinenud vaid köha ja nohu. Ema väitel saavad lapsed psühholoogilist nõustamist. x OÜ arvelt nr 864/20 (tlk 123) selgub, et A V pereteraapias on käinud A ja 2 poega. Arve kinnitab, et A M on 03.09.2020 sularahas tasunud 110 eurot. Jagades pereteraapia 12 kuuga ja 3 inimese vahel teeb summaks 3,05 eurot (110 eurot:12 kuud =9,16 eur : 3 ga = 3,05 eur). Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Tasulise ortodondi külastuse kohta tõendid puuduvad. Kohus nõustub kostjaga, et kulud on ülepaisutatud. Kooskõlas kohtupraktikaga loeb kohus põhjendatud tervishoiukuluks 20 eurot kuus+3,05 eurot pereteraapia, kokku 23,05 eurot kuus. 6) Kulutused hügieenitarvetele hagis 20,75 eurot (elektrilised hambarajad, desovahendid). Kostja nimetatud kulu kohtuistungil ei vaidlustanud. Arvestades, et inimesed hoolitsevad reeglina ka oma hügieeni eest ja pesevad riideid ning käivad juuksuris, peab kohus põhjendatuks kuluks 20,75 eurot kuus. 7) Koolikohustuse kulud hagis 34,75 eurot. Vaidlus puudub, et mõlemad hagejad H P (
6. klass) ja R X (
7. klass) õpivad X gümnaasiumis. Hagejad on leidnud, et nende keskmiseks haridusega seotud kuludeks on 34,75 eurot kuus, viidates vajadusele soetada õppevahendeid (raamatud, töövihikud, pliiatsid, viltpliiatsid, pinalid jms), 7 samuti ühistegevuseks vajaminev raha (klassi fotod, näituste külastused jne). Hetkel koroona pärast ekskursioonidel ei käida. Kostja leiab, et põhjendatud on12 eurot kuus. Koolis käimisega kaasnevad ilmselgelt lisakulud, kuid hagejad ei ole kulutuste suurust tõendanud, mistõttu kohus hindab kooliga seotud kulusid tuginedes kohtupraktikale ja loeb põhjendatuks 20 euro ulatuses. 8) Kulutused riietele ja jalanõudele hagis 69,46 eurot. Kostja ei ole lastega arutanud riiete ja jalanõude teemat, kuid leiab, et põhjendatud on 20 eurot. Kohus leiab, et laste kulutustes esineb mastaabisääst (keskmised kulud lapse kohta vähenevad), kuna hagejad on samast soost ja sellises vanuses, kus laps kasvab kiiresti riietest ja jalanõudest välja, mistõttu vanemale lapsele väikseks jäänud riideid saab anda nooremale lapsele, eriti kui lapsed on samast soost. Tartu Ülikooli uuringus veebruaris 2020.a „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) on keskmine kulu riietele ja jalanõude kahe lapse puhul 39 eurot kuus. Eelmärgitud põhjendustel kohus hindab riiete ja jalanõudekulu väiksemaks, so 39 eurole kuus. Ortopeediliste jalatsite soetamist pole tõendatud. 9) Huvihariduse ja spordikulu hagis H P 95,8 eurot, R X 93,75 eurot. Mõlemad lapsed osalevad aktiivselt sporditreeningutel ja arendavad oma teadmisi huvikoolides. Hageja H P käib x ja x metsasarve õpingutel. Hageja R R treenib X korvpalliklubis, x jalgpalliklubis ja x x klaveriõppes. Kostja nimetatud kuluartiklit ei vaidlusta, seega kohus arvestab kuluga H P`le 95,8 eurot, R X`le 93,75 eurot (vt istungiprotokoll). 10) Taskuraha 20 eurot hagis. Kostja taskuraha ei vaidlusta (vt istungiprotokoll). Kohus arvestab taskurahaks 20 eurot. 11) Kooli ja huvitegevused (laagrid) hagis H P 41,80 eurot, R X 10,00 eurot. Kohtuistungil hagejate seaduslik esindaja täpsustab nõuet summale 10 eurot. Kostja hageja pakutud summat ei vaidlusta ja kuna spordikulud on juba elatisena arvestatud, siis on põhjendatud nimetatud kuluartiklile 10 eurot. 12) Muud pereüritustega seotud kulud hagis 67 eurot. Kohtuistungil selgitas laste ema, et lapsed käivad palju SPA-s. Kostja leiab, et nimetatud kulu tuleb jagada aasta keskmisega, sest lapsed nädala sees SPA-s ei käia. Kohus nõustub kostja märgituga ja kuna tegemist ei ole hädavajaliku kuluga, siis kohus hindab põhjendatud kuluks kostja pakutud 15 eurot. 13) Muud ettetulevad suuremad kulud aasta lõikes H P 95 eurot, R X 115,75 eurot. Notariaalses kokkuleppes (punkt 3.2.4.) on vanemad kokku leppinud, et muud lastega tekkivad kulud lepivad osapooled reeglina jooksvalt kokku ja vanemad leiavad koos igale lapsele parimad lahendused (tlk 9). Kohtuistungil hagejate esindaja loobus nimetatud kuluartiklist. 8
8. Kokku on hageja I põhjendatud kulud summas 432,08 eurot kuus: eluasemekulud 68,48 eur, toidukulu 100 eur, transport 7 eur, sidekulu 13 eur, tervishoiukulu 23,05 eur, hügieenitarbed 20,75 eur, koolikohustused 20 eur, riided/jalanõud 39 eur, huviharidus ja sport 95,80 eur, taskuraha 20 eur, kooli ja huvitegevus 10 eur, muud pereüritused 15 eur.
9. Kokku on hageja II põhjendatud kulud summas 422,03 eurot kuus: eluasemekulud 68,48 eur, toidukulu 100 eur, transport 7 eur, sidekulu 5 eur, tervishoiukulu 23,05 eur, hügieenitarbed 20,75 eur, koolikohustused 20 eur, riided/jalanõud 39 eur, huviharidus ja sport 93,75 eur, taskuraha 20 eur, kooli ja huvitegevus 10 eur, muud pereüritused 15 eur.
10. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
11. Hagejate ema töötab huvijuhina Tallinna X töötasuga 950 eurot (bruto) kuus (tlk 45 palgateatis), lisandub lastetoetus summas 120 eurot. Samuti saab laste ema sissetulekut tantsutreenerina A X summas 156,80 eurot netos (tlk 96 pangakonto väljavõte). A Mle kuulub kinnistu x, x vald ning ta kasutab liisinguautot. Hagejate isa L M töötab AS-s x teenindusnõuniku ametikohal, töötasu juuli kuus oli 1555, 36 eurot neto (tlk 36 palgatõend). Laste isa kinnisvara ega isiklikku sõidukit ei oma, kasutab liisinguautot kuumaksega 244 eurot kuus, elab üürrteris. Üüritasu oli 05.06.2020 seisuga 300 eurot kuus (tlk 25 kostja pangakonto väljavõte). Võrreldes kostjaga saab laste ema endale lubada Tallinnas elades ka maakodu ülalpidamist x vallas. Muus osas nähtub, et hagejate vanemate majanduslikud seisundid ei ole drastiliselt erinevad, mistõttu on vanemad kohustatud panustama laste ülalpidamisse võrdses ulatuses.
12. Vaidlus puudub, et lapsevanemad sõlmisid Tallinna notari Priidu Pärna juures 22.04.2015 lepingu “Ühisvara jagamise kokkulepe, kokkulepe lastele elatise maksmise ja kohesele sundtäitmisele allumise kohta, lastega suhtluskorra kokkuleppe“. Kokkuleppe p 3 kohaselt leppisid hagejate esindaja ja kostja kokku, et kostja maksab hagejatele elatist Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ½ miinimummäärast. Samuti puudub vaidlus, et Tallinna notari Priidu Pärna büroos koostati 18.03.2020 kostja tahtel kokkuleppe osaline ülesütlemise avaldus, milles kostja ütles lastele elatise maksmist reguleeriva punkti üles.
13. Kostja poolt notariaalse elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemise põhjuseks olid asjaolud, et
14. a, kui elatise maksmise kokkulepe notaris sõlmiti, oli kostjal vaid kaks alaealist ülalpeetavat ja kostja elas Raplas oma vanemate juures, kus elamiskulud puudusid ning tema kulud piirdusid ainult autoliisingu, sidekulude ja kindlustuse maksetega. Eelnevast tulenevalt oli kostjal võimalik hagejatele maksta nii miinimummääras elatist kui ka nendega palju aega veeta. Nüüdseks on aga kostja 9 elamiskulud suurenenud üürrteri kulude näol Tallinnas ning sündinud on ka uus laps ning peagi lisandumas järgmine laps, mistõttu on materiaalsed võimalused piiratud, kuid siiski on soov kõikidele lastele tagada võrdsed tingimused. Kostja leiab, et ta on võimeline elatist tasuma 175 eurot kuus lapse kohta.
15. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel (

§ 102lg 2).

Praeguses asjas on kostja tuginenud elatise vähendamisele põhjusel, et kostjal on uuest kooselust lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 23. Rahvastikuregistri andmetel on L M 4 alaealise lapse isa. Kaks nooremat last uuest kooselust on sündinud 29.03.2018 G M M ja 31.08.2020 J M.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102

lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 215-15909). 24. Seega tuleb kohtul hagejate ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka kostja teiste alaealiste lastega. Kohus selgitab, et elatise vähendamise aluseks alla seadusjärgse miinimumi ei ole mitte üksnes teiste laste olemasolu, vaid kostja majanduslikust olukorrast tulenev võimetus anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist (

§ 102lg 2).

1. Kostja on märkinud, et tema väljaminekud ühes kuus on autoliising 244 eurot, eluasemeüür 300 eurot, x M ülalpidamiskulud 375 eurot. Kuna noorim laps X sündis kohtumenetluse ajal, kes vajab samuti ülalpidamist, siis kohus tugineb tema ülalpidamiskulu hindamisel TÜ 2020.a uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mis sätestab kuni aastase lapse ülalpidamiskuluna 584 eurot. Kohtu hinnangul on kostja väljaminekud ühes kuus kokku 1023,50 eurot [244 eur liising+300 eur üür+laste ülalpidamine 187,50 eur (375:2)+292 eur (584:2)]. Eeltoodust tuleneb, et pärast igakuisest sissetulekust väljamineku mahaarvamist jääb kostjale rahalisi vahendeid 531,86 eurot (1555, 36 eurot - 1023,50 eurot). Kostja pere sissetulekule lisandub kostja elukaaslase saadav miinimum emapalk ja lastetoetus 120 eurot. 10
2. Kohus leiab, et kostja sissetulek võimaldab kostjal tasuda hageja I ülalpidamiseks 216 eurot ja hageja II ülalpidamiseks 211 eurot kuus. Väljamõistetavad elatised vastavad hagejate tegelikule ülalpidamisvajadusele ühes kalendrikuus. Samuti on väljamõistetud elatised kooskõlas TÜ 2020.a uuringuga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, milles on leitud, et Tallinnas elava lapse ülalpidamiskulud on keskmiselt 431 eurot kuus (uuringu lk 15). Kohus selgitab, et elatis on ajas muutuv, elatise vaidlust saab tulevikus uuesti algatada kui elatise summa pole piisav või muutuvad lapse vajadused ja vanema majanduslik olukord.
3. Kostja palub elatist vähendada põhjusel, et täidab hagejate vahetut ülalpidamist. Kostja tugineb notariaalselt tõestatud 22.04.15 suhtluskorra kokkuleppele „5.2.
4. Oma isaga L M´ga viibivad koos lapsed vähemalt kaks

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks.

1. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja I ülalpidamiseks summas 216 eurot ja hageja II ülalpidamiseks summas 211 eurot.
2. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevus aprilli kuu eest 284 eurot ja mai kuu eest summas 284 eurot. Elatise võlgnevus on tekkinud sellest, et kostja ei ole tasunud elatist miinimummääras.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlus puudub, et lapsevanemad sõlmisid Tallinna notari Priidu Pärna juures 22.04.2015 elatise maksmise kokkuleppe, mille p. 3.2.

1. kohaselt kostja maksab hagejatele elatist Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ½ miinimummäärast. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ütles Tallinna notari Priidu Pärna büroos elatise kokkuleppe üles alates 18.03.
2. Hageja leiab, et seoses elatiskokkuleppe ülesütlemisega tuleb kostjal tasuda laste ülalpidamiseks

§ 101lg 1 alusel miinimumelatist.

Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Elatise suurus tuleb kindlaks teha

§ 99järgi, st määrata lapse esmavajadused lähtudes lapse tavalisest elulaadist.

Hagejad on kostja tasutud elatised aprilli kuu eest 300 eur (2x150 eurot) ja mai kuu eest 300 eurot (2x150 eurot) vastu võtnud. Puuduvad tõendid, et hagejad oleks nimetatud perioodil elatist juurde küsinud, seega järeldab kohus, et hagejate ülalpidamisvajadused olid kostja tasutud elatistega kaetud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude summas 568 eurot. Menetluskulud 12 33. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud TRK lahendiga. 13