← Eesti

1-20-3517/47

Obsah (11)§ 118§ 68§ 73§ 78§ 121§ 21§ 16§ 19§ 28§ 56§ 57

1-20-3517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märtsil 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-3517 (kohtueelses menetluses 192

§ 118

lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav DANIIL KUDIJEV, isikukood: 39705300814, EV kodanik, x, Kaitsja Süüdistatav Kaitsja emakeel vene keel, elukoht x, töökoht x, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend- elukohast lahkumise keeld (valitud alates 01.11.2019) kustus 01.11.2020 Jurist A Vesterinen (lepinguline kaitsja) ANDRII LISCHUK, isikukood: 39709125211, Ukraina kodanik, x, emakeel vene keel, elukoht x, töökoht x AS, x, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend- elukohast lahkumise keeld (valitud alates 01.11.2019) kustus 01.11.2020 Jurist Olga Väina (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON 1. Tunnistada DANIIL KUDIJEV

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Daniil Kudijev’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata Daniil Kudijev’i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 31.10-01.11.2020, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Daniil Kudijev´i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja 1-20-3517 jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 03.03.2021. a. 5. Kr

MS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Daniil Kudijev’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:  ½ isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PÕI0201) teostamise kuludest summas 42 eurot ja  sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460 eurot, s.t kokku 1502 eurot.

  1. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Daniil Kudijev’il tasuda menetluskulud kokku summas 1502 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.t esimesel üheteistkümnel kuul tuleb maksta 125,17 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 125,13 eurot.
  2. Tunnistada ANDRII LISCHUK

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. 8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Andrii Lischuk’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvata Andrii Lischuk’i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 31.10-01.11.2020, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 10.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Andrii Lischuk´i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 5 (viis) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 03.03.2021. a. 11. Kr

MS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Andrii Lischuk’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:  ½ isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 19E-PÕI0201) teostamise kuludest summas 42 eurot ja  sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460 eurot, s.t kokku 1502 eurot.

  1. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Andrii Lischuk’il tasuda menetluskulud kokku summas 1502 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.t esimesel üheteistkümnel kuul tuleb maksta 125,17 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 125,13 eurot. Daniil Kudijev´i menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  2. Andrii Lischuk´i menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  3. 2

(14)1-20-3517 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.
  1. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu R T Re (R) tsiviilhagi täielikult ja mõista Daniil Kudijev´ilt ja Andrii Lischuk´ilt solidaarselt R T Re kasuks välja 728 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda R T Re arveldusarvele nr X (SEB pank).
  2. Asitõendid:       Üks CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnede salvestustega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; CD-plaat A. S mobiiltelefoni vaatluse juurde – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; CD-plaat turvakaamera videosalvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; Kaks CD-plaati videokaamerate salvestustega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; Üks CD-plaat A. S ülekuulamise lisaga – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; R. T. Re kapuutsiga dressipluus, T-särk – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanule. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS Daniil Kudijev´it süüdistatakse selles, et tema ründas grupis koos Andrii Lischukiga tahtlikult 21.10.2019 kella 22.25 ajal Tallinnas x asuva pubi A S juures R T Rt selliselt, et Daniil Kudijev lõi esmalt kahel korral jalaga R T Rt jalgadesse, samal ajal teda kätega tõugates ning Andrii Lischuk lõi kaks korda parema käega R T Rt näo piirkonda, mille tagajärjel R T R kukkus selili maha. Seejärel istus Andrii Lischuk maha kukkunud R T Re peale ning lõi rusikaga vähemalt neli korda R T Rt näo piirkonda. Samal ajal lõi Daniil Kudijev jalaga ühe korra maas lamavat R T Rt keha piirkonda. Andrii Lischukiga koos rusika- ja jalalöökidega R T Rt pea ja keha piirkonda pekstes möönis Daniil Kudijev mistahes raskusega tervisekahjustuste, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, saabumist. Sellise tahtliku tegevusega põhjustasid Daniil Kudijev ja Andrii Lischuk grupis tegutsedes R T Rele järgmised rasked tervisekahjustused: traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum/peaaju põrutuskolle vasakus kiirusagaras, parema sarnaluu oimuluumise jätke 3
(14)1-20-3517 olulise nihketa murd, haav ja nahaalune verevalum vasakul pool kukla piirkonnas, mis on eluohtlikud tervisekahjustused. Lisaks põhjustasid nad R T Rele mitteeluohtlikud tervisekahjustused: nahamarrastused parema küünarvarre ja parema puusa piirkonnas, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel ja küünarvarrel. Oma tahtliku tegevusega pani Daniil Kudijev toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andrii Lischuk´i süüdistatakse selles, et tema ründas grupis koos Daniil Kudijeviga tahtlikult 21.10.2019 kella 22.25 ajal Tallinnas x tn 1 asuva pubi A S juures R T Rt selliselt, et Daniil Kudijev lõi esmalt kahel korral jalaga R T Rt jalgadesse, samal ajal teda kätega tõugates ning Andrii Lischuk lõi kaks korda parema käega R T Rt näo piirkonda, mille tagajärjel R T R kukkus selili maha. Seejärel istus Andrii Lischuk maha kukkunud R T Re peale ning lõi rusikaga vähemalt neli korda R T Rt näo piirkonda. Samal ajal lõi Daniil Kudijev jalaga ühe korra maas lamavat R T Rt keha piirkonda. Daniil Kudijeviga koos rusika- ja jalalöökidega R T Rt pea ja keha piirkonda pekstes möönis Andrii Lischuk mistahes raskusega tervisekahjustuste, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, saabumist. Sellise tahtliku tegevusega põhjustasid Andrii Lischuk ja Daniil Kudijev grupis tegutsedes R T Rele järgmised rasked tervisekahjustused: traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum/peaaju põrutuskolle vasakus kiirusagaras, parema sarnaluu oimuluumise jätke olulise nihketa murd, haav ja nahaalune verevalum vasakul pool kukla piirkonnas, mis on eluohtlikud tervisekahjustused. Lisaks põhjustasid nad R T Rele mitteeluohtlikud tervisekahjustused: nahamarrastused parema küünarvarre ja parema puusa piirkonnas, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel ja küünarvarrel. Oma tahtliku tegevusega pani Andrii Lischuk toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

  1. Kohtuistungil süüdistatav Daniil Kudijev kinnitas, et saab süüdistusest aru ning tunnistas end süüdi osaliselt, on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse korras, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.
  2. Daniil Kudijev´i kaitsja märkis, et tõendid on lubatavad, kuid Daniil Kudijev ei põhjustanud kannatanule eluohtlike kehavigastusi mistõttu tuleb tegu ümber kvalifitseerida

§ 121

lg 1 või

§ 121lg 2 p 1 järgi.

Alternatiivselt palus kaitsja mõista süüdistatavale miinumimkaristus arvestades juhtunu asjaolusi, Daniil Kudijev´i kahetsust ning soovi kahju hüvitada.

  1. Kohtuistungil süüdistatav Andrii Lischuk kinnitas, et saab süüdistusest aru ning tunnistas end süüdi osaliselt, on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse korras, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.
  2. Andrii Lischuk´i kaitsja leidis, et kriminaalasjas kogutud tõendid on lubatavad, kuid tegu on valesti kvalifitseeritud. Õige kvalikatsioon on

§ 121

lg 2 p 1 kuna ei ole tuvastatud süüdistatava tahtlus kannatanule tervisekahjustuse tekitamiseks ja seepärast tuleb Andrii Lischuk õigeks mõista. Aletrnatiivselt palus kaitsja mõista süüdistatavale miinimumkaristus arvestades süüdistatava iskut, kahetust ja kannatanu käitumist. 5. Prokurör leidis, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja kvalifikatsioon õige. Prokurör leidis, 4

(14)1-20-3517 et Daniil Kudijev tuleb

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda 5 aastase vangistusega, millest tuleb maha arvata lühimenetluse kohaselt 1/3 ja eelvangistuses viibitud 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva, mis jätta

§ 73aluselt tingimisi täitmisele pööramata 5 aastase katseajaga.

Andrii Lischuk tuleb

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda 5 aastase vangistusega, millest tuleb maha arvata lühimenetluse kohaselt 1/3 ja eelvangistuses viibitud 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva, mis jätta

§ 73aluselt tingimisi täitmisele pööramata 5 aastase katseajaga.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Objektiivne koosseis

  1. Häirekeskusele tehtud kõnede salvestisest ( tl 43) ja sellele lisatud õiendist (tl 42) nähtub, et 21.10.2019.a kell 22:30:01 teatati hädaabinumbril 112 Tallinnas Viru tänaval toimunud peksmisest. E T teatas, et Viru tänaval Demini kaubamaja ees on noormees peksa saanud, on pikali maas ning ei liiguta. Meesterahvast löödi jalgadega. Sama meesterahvas helistab uuesti hädaabinumbrile kell 22:37:18, et veenduda politsei ja kiirabi tulekus. Kell 22:30:17 helistas hädaabinumbrile J P ning teavitas, et x A Si ees on meesterahvas teadvuseta pikali maas, ei reageeri, on verine, pähe saanud korralikult lööke, pea on katki. Peksjad jooksid ära.
  2. Sündmuse aega, kohta ja kulgu tõendab x restoran x esisele jalakäijate teele suunatud kaamerasalvestis (tl 81) 21.10.2019.a ajavahemikus 22:00-23:00 ning sellele lisatud 05.11.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 78-80). Videofailist nimega x Hotell_39_201910222209558650.mp4 nähtub kuidas A pubist väljub meesterahvas kellel on jalas sinised teksad, valged kolme musta triibuga jalanõud, rohelist värvi eest lukuga ja kapuutsiga dressipluus, millel on ees valged kirjad. Dressipluusi alt on näha musta värvi pildiga T-särki. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fotodega 13.11.2019.a (tl 14-17) on tõendatud, et nimetatud riideesemed kuuluvad R T Rele ja videofailis isik on tuvastatav kui kannatanu R T R. Kannatanul on peas musta värvi lai peapael ning mustad pikemad juuksed. Kõnnak on taaruv. Videofailist nähtub, et kannatanu kõnnib mitmeid kordi kaamera vaateväljas edasitagasi otsides kontakti möödujatega. Videofailis nähtub kannatanu ja tunnistaja A Ti vaheline konflikt ja pärast seda aset leidnud peksmine. Salvestise 32:18 minutil on näha, et A T, A S, A T ja süüdistatavad liiguvad kannatanu juurest ära Raekoja platsi suunas. R T R suundub neile järgi ning videosalvestise 32:26 minutil haarab Andrii Lischuk´il seljatagant seljakotist kinni (videofaili üleval vasakus nurgas) ning tõmbab süüdistatava maha. Kannatanu hakkab seejärel eemalduma, kuid Daniil Kudijev järgneb talle, lööb jalaga kannatanut kaks korda, samal ajal kätega kannatanut tõugates. Andrii Lischuk jookseb samuti kannatanu juurde ja lööb parema käega kannatanut kaks korda näkku, mille tagajärjel kannatanu kukub selili maha. Andrii Lischuk istub kannatanu peale ja lööb veel vähemalt neli korda kannatanut rusikaga näkku. Samal ajal Daniil Kudijev lööb jalaga kannatanut kehapiirkonda. Süüdistatavate tegevuse katkestab A T, kes lükkab Daniil Kudijev´i eemale, tirib Andrii Lischuk´i kannatanu pealt ära. Seejärel A T kontrollib kannatanu seisundit ja süüdistatavate seltskond lahkub sündmuskohalt.
  3. Kannatanu R T R (tl 2-4, 5-7) andis kohtueelses menetluses ütlusi, et 21.10.2019.a pärast tööpäeva lõppu tarvitas linnas alkoholi. Täpselt õhtu sündmuseid ei mäleta, mäletab, et käis x tänaval x, ei oska öelda, kui kaua seal viibis. Arvatavasti liikus sealt edasi A pubisse, kus tõenäoliselt tarvitas samuti alkoholi. Pidi edasi minema Linnahalli stuudiosse, kuhu tõenäoliselt 5

(14)1-20-3517 ei jõudnud. Kannatanu ei mäleta, et oleks pubis klientidega tüli norinud või et teda oleks pubist välja visatud. Pärast A pubis olemist on järgmine moment, mida mäletab, haiglas.
  1. Süüdistatav Andrii Lischuk kohtuistungil täiendavaid ütlusi anda ei soovinud. Kohtueelses menetluses 01.11.2019.a antud ütluste kohaselt (tl 105-108) sai ta 21.10.2019.a pärast tööpäeva lõppu kokku A D´iga. Koos käidi T Selveris, kus mõlemad ostsid kaks õlut. Sealt suunduti linna. Andrii Lischuk helistas Daniil Kudijev´ile ning kutsus ta Kalve Spa juures asuvasse parki. Tema jõudis parki umbes 17:00 paiku, pool tundi hiljem tuli Daniil Kudijev ja umbes kaks tundi hiljem A T. Pargis jõid Captain Morgan rummi ( 2 l) Coca Colaga. Pargist lahkuti kella 21:00 paiku. Plaan oli minna karaoke baari, kuid kuna A D oli laulmiseks liiga joobes, otsustati minna vanalinna jalutama. McDonaldsi juurest Raekoja platsi poole suundudes kohtasid tee peal Rit koos kahe tütarlapsega, keda ta varasemalt ei tundnud. Ri ja A D´i vahel oli konflikt, mõlemad lahkusid. Süüdistatavad, A T ja kaks tütarlast liikusid edasi Raekoja platsi suunas. Viru tänaval oli meesterahvas, kes kasutas nende suhtes ebatsensuurseid väljendeid. A Ti ja meesterahva vahel oli sõnavahetus ja tõuklemist. Süüdistatavad seisid A Ti ja kanntanu vahel ning süüdistatav ütles kannatanule, et ta võiks ära minna. Kui meesterahvas keeras ringi ja hakkas justkui ära minema, hakkasid ka A T, süüdistatavad ja kaks tütarlast edasi liikuma. Tütarlapsed ja A T kõndisid umbes 10 meetrit eespool. Süüdistatav jõudis teha mõned sammud, kui ootamatult tõmbas kannatanu teda seljakotist ja seejärel justkui tõukas. Daniil Kudijev pööras ringi lõi kannatanule parema jalaga kõhu piirkonda. Andrii Lischuk ei mäleta täpselt, mida edasi tegi. Mäletab, et kannatanu oli pikali maas ja tema hoidis põlvedega kannatanut kinni ning lõi parema käe ruskiga kannatanut kolm korda näo piirkonda. Vahepeal kuulis seljatagant, et keegi ütles, et aitab küll. Süüdistatav sai ka ise aru, et edasi ei tohiks lüüa ning tõusis püsti. Nad lahkusid sündmuskohalt, kiirabi ei kutsunud kuna olid ehmunud ja kartsid tagajärgi. Nemad ei soovinud meesterahvaga midagi teha, tema käitus provotseerivalt. Kaklus toimus kuna nad ei teadnud kas meesterahvas hakkab neid veel lööma või mitte. Koolis tegeles ta kickpoksinguga. Pärast kaklust suunduti Vabaduse väljaku suunas ja A T lasi alkotaksol tuua 0,75 l pudeli rummi. Hiljem suunduti sündmukskohale tagasi kuna nad soovisid teada saada, mis seisundis meesterahvas on. Sündmuskohal enam kedagi polnud, maas oli veidi verd. Kuna nad nägid politseisõidukit ja said aru, et tõenäoliselt neid otsitakse, hakkas hirm ja ta läks koju. Löömise tagajärjel oli tal käsi paistes, 22.10.2019.a käis Sütiste teel erakorralise meditsiini osakonnas.
  2. Süüdistatav Daniil Kudijev 27.01.2021.a toimunud kohtuistungil täiendavalt ütlusi anda ei soovinud. Kohtueelses menetluses 01.11.2019.a antud ütluste kohaselt (tl 124-127), läks ta 21.10.2019.a Tallinna vanalinna, kohtus Kalev Spa kõrval olevas pargis oma sõpradega. Kohtuti umbes kella 18:00 paiku. Kohtumise leppis eelnevalt telefoniteel kokku A T´i ja Andrii Lischuk´iga. Pargis tarvitati koos alkoholi, joodi rummi (2 liitrit) Coca Colaga. Mingi aeg liitus nendega A D. Pargist lahkuti umbes kella 20:00-20:30 paiku. Neljakesi liiguti linnas ringi ja hiljem suunduti vanalinna. Kella 21:30-21:40 paiku ütlesid A D´ile, et tal tuleks koju minna kuna ta on liialt purjus. Ta ütles, et läheb koju, kuid hiljem telefoniteel andis teada, et on McDonaldsis. Kolmekesi suunduti edasi mööda Viru tänavat. Nad seisid Viru tänaval tellingutega maja ees, kui ta kuulis, et A T´il on ühe meesterahvaga sõnavahetus. Räägiti nii eesti kui vene keeles. Nende vahelist vestlust ei kuulnud, ühel hetkel nägi, et meesterahvas on pikali maas. A T ja meesterahvas maadlesid, seejärel tõusid püsti ja hakkasid lihtsalt sõimlema. A T rahunes, süüdistatavad olid kannatanu ja A Ti vahel ning ütlesid, kannatanule, et ta võiks ära minna. Meesterahvas oli agressiivselt meelestatud. Koos Andrii Lischukiga võisid nad natuke meesterahvast tõugata kuna ta ei soovinud lahkuda ja tahtis endiselt Aiga kakelda. Daniil Kudijev selgitas, et ta ei olnud enam kaine ja seepärast ei mäleta millal A T ja A S nendega 6
(14)1-20-3517 liitusid. Kohtumine oli juhuslik. Pärast meesterahva tõukamist ta läks ära. Seltskond hakkas liikuma Raekoja platsi suunas, A T ja tüdrukud liikusid umbes 4-5 meetrit ees pool. Sel momendil eesti keelt kõnelenud meesterahvas jooksis nende juurde, haaras Andrii Lischuki seljakotist kinni ja hakkas teda maha paiskama. Süüdistatav hüüdis vene keeles „mis asja, kas sa ründad Lischuki?“ Ta lõi meesterahvast parema jalaga kõhu piirkonda. Seejärel sai süüdistatav hoobi vastu nina, ei oska öelda, kes lõi. Meesterahvas oli võtnud sisse võitluspoosi. Andrii Lischuk pööras ennast meesterahva poole, jooksis tema juurde ning lõi arvatavasti parema käega näo piirkonda. Meesterahvas kukkus maha, tema lõi lamavat meesterahvast 2-3 korda jalaga nimme piirkonda. Andrii Lischuk lõi meesterahvast 3-4 korda parema käega näo piirkonda. Seejärel tõmbas A T Andrii Lischuk´i eemale. Tema enam meesterahvast ei löönud. Meesterahval olid silmad pärast kaklust lahti, tema arvates oli meesterahvas teadvusel. A T ütles, et eestlasel oli näha verd, aga ei täpsustanud kus kohas. Nad lahkusid sündmuskohalt, kiirabi ei kutsunud. Hiljem läksid sündmuskohale tagasi, meesterahvast enam polnud, millest nad järeldasid, et kiirabi on ta ära viinud.
  1. Tunnistajate A Ti, J Pi, O Mi, A T ja A S ütlustega on samuti tõendatud, et kannatanu suhtes vägivalda kasutasid Andrii Lischuk ja Daniil Kudijev. Tunnistajate ütlused tõendavad ka teo toimepanemise aega, kohta ja kannatanu käitumist.
  2. Tunnistaja A Ti 31.10.2019.a antud ütlused (tl 64-76) tõendavad nii kuriteo toimepanemisele eelnenud sündmusi kui ka kuriteo toimumist ja sellele järgnenud tegevust. Tunnistaja ütluste kohaselt tarvitas ta süüdistatavatega eelnevalt koos alkoholi Kalev Spa kõrval asuvas pargis. Suunduti linna, et minna karaoke baari. Viru tänaval kohtuti juhuslikult kannatanuga ning tunnistajal oli kannatanuga konflikt. Kui hakati ära minema Raekoja platsi suunas liikus tunnistaja koos A T ja A Sga eespool, süüdistatavad liikusid nende taga. Ühel hetkel kuulis, et Daniil hüüdis vene keeles „lolliks oled läinud või?“. Ta pööras end ringi ja nägi, et süüdistatavad jooskevad kannatanu suunas. Nägi, et Daniil lõi meesterahvast jalaga keha piirkonda. Kui meesterahvas maha kukkus, lõi Andrii meesterahvale parema rusikaga kolm korda näkku. Ta läks kannatanu juurde, kannatanul olid silmad lahti, kuid ta ei reageerinud. Verd oli pea taga kuklal. Pärast kaklust nad lahkusid Raekoja platsi suunas.
  3. Tunnistaja A T 31.10.2019.a antud ütlused (tl 68-70) tõendavad kuriteo toimepanemise aega ja kohta, samuti varasemat konflikti R T Re, süüdistatavate ja A Ti vahel. Tunnistaja ütluste kohaselt ei näinud ta toimunud kakluse algust kuna kõndis süüdistatavatest eespool. Ühel hetkel käis mütsakas, ta nägi, et Daniil ja seljakotiga poiss seisid eesti keelt kõneleva mehe juures, kes lamas pikali maas. Löömist ei näinud. A jooksis lamava mehe juurde ja kontrollis kas ta on elus. Tunnistaja soovis kutsuda kiirabi, kuid baari töötajad ütlesid, et kutsuvad ise, mingu nemad ära.
  4. Tunnistaja A S 31.10.2019.a antud ütluste (tl 71-73) kohaselt mäletab ta kaklusest vaid üksikuid fragmente. Teab, et meesterahvas tahtis Jit (Andrii Lischuk´i) rünnata. Tunnistaja filmis telefoniga sündmustele eelnenud konflikti A Ti ja R T Re vahel. Tunnistaja filmitud videofail CD plaadil (tl 76) ja sellele lisatud vaatlusprtokoll 08.11.2019.a (tl 74-75) tõendab kuriteo toimepanemisele eelnenud sündmuseid, sündmuste arengut ning isikute käitumist sündmuskohal.
  5. Tunnistaja J P (tl 44-46) andis 24.10.2019.a ütlusi kannatanu käitumise kohta sündmustele eelnenud ajal A Sis. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu agressiivselt meelestatud, oli teiste külastajate suhtes pealetükkiv ja ähvardav. Tunnistaja saatis R T Re pubist välja. 7
(14)1-20-3517 Tunnistaja nägi ka konflikti tänaval ning tema ütluste kohaselt hakkas süüdistatavate seltskond liikuma Raekoja platsi suunas, kui kannatanu jooksis neile järgi, haaras väiksemat kasvu meesterahva seljakotist kinni ja lõi jalaga. Seepeale seljakotiga väiksem meesterahvas tegi midagi ja kannatanu kukkus maha selili. Väiksem meesterahvas hakkas pikkade juustega lamavat meesterahvast peksma näo piirkonda. Ühel hetkel võtsid väiksema meesterahva tuutavad ta lamava meesterahva pealt ära. J P helistas kiirabisse O Mile kuuluva telefoniga.
  1. Tunnistaja O Mi 29.10.2019.a antud ütlused (tl 47-49) tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi, konflikti osapoolte kirjeldust ning igaühe teopanust. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu eelnevalt A Sis lärmakas, karjus ja ajas pubis olevatele tüdrukutele ligi. Meesterahvas rääkis soome keeles. Kuna meesterahvas lärmas, palus tunnistaja poolõde meesterahval pubist lahkuda. Tunnistaja nägi tänaval kannatanu ja A Ti vahelist konflikti. Soomlane hakkas ära minema, kui tundus, et seljakotiga meesterahvas hõikas midagi järele, mille peale soomlane vihastas, pöördus tagasi ja lõi jalaga vastu meesterahva seljakotti. Selle peale seljakotiga meesterahva tuttavad lõid soomlast ja ka seljakotiga meesterahvas lõi mitu korda. Ei oska öelda kuhu löödi kuna tänavale kogunes rahvast. Peale löömist suundusid meesterahvad Raekoja platsi suunas. Kaklus kestis umbes 10-15 sekundit. J P kasutas tema telefoni, et kiirabisse helistada. Äratundmiseks esitamise protokolli 29.10.2019.a (tl 50-53) kohaselt tundis tunnistaja O M ära süüdistatavate seltskonnaga liikunud A Ti.
  2. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 31.10.2019.a (tl 85-93) tõendab Andrii Lischuki kinnipidamise aega, kohta, tema välimust kinnipidamise ajal ning seljas olnud riideid ja kaasas olnud esemeid. Samuti on fotodelt näha Andrii Lichuk´i osaliselt paranenud käe vigastused.
  3. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 31.10.2019.a (tl 115-116) tõendab Daniil Kudijevi kinnipidamise aega, kohta, tema välimust kinnipidamise ajal ning seljas olnud riideid ja kaasas olnud esemeid.
  4. Väljavõte haigusloost nr 454530623 (tl 113) tõendab Andrii Lischuki erakorralise meditsiiniosakonda pöördumise aega, põhjust ning temal tuvastatud vigastusi, samuti nähtuvad haigusloo väljavõttest teostatud uuringud ja ravialased soovitused. Süüdistatav pöördus SA PERH erakorralise meditsiini osakonda 22.10.2019.a ehk sündmusele järgneval päeval. Diagnoositi randme ja käe muude osade kontusioon.
  5. Kannatanule tekitatud vigastused ja nende ulatus on fikseeritud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi isiku ekspertiisiaktiga nr 19E-PÕI0201 17.03.2020 (tl 37-39). Eksperdiarvamuse kohaselt esineb R T Rel traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum/peaaju põrutuskolle vasakus kiirusagaras, parema sarnaluu oimuluumise jätke olulise nihketa murd, haav ja nahaalune verevalum vasakul pool kukla piirkonnas ning nahamarrastused parema küünarvarre ja parema puusa piirkonnas. Kannatanul peapiirkonnas sedastatud vigastused on elukohtlikud. Tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 nädalat, kuid ei ületa tüsistusteta kulu korral 4 kuud. Tervisekahjustused võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel, s.o 21.10.2019.a löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, näiteks rusikate või jalgadega, haav ja nahaalune verevalum vasakul pool kukla piirkonnas võivad olla tekitatud ka kukkumisest/hooga paiskumisest kuklaga vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Kannatanu vigastused on fikseeritud ka isiku läbivaatusprotokolli 22.10.2019 ja sellele lisatud fototabeliga (tl 18-20). Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna teatise (tl 27) kohaselt saabus R T R haiglasse 21.10.2019 kell 22:
  6. SA PERH hagusloo 8
(14)1-20-3517 väljavõtte nr 1957724 (tl 31-34) kohaselt on kannatanul tuvastatud subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia. Haiglasse saabudes oli isik koomas. 21. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ning tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega on leidnud tõendamist, et 21.10.2019.a kella 22.25 ajal Tallinnas Viru tänaval asuva A S juures toimus konflikt kannatanu R T Re ning süüdistatavate Daniil Kudijev´i ja Andrii Lischuk´i vahel, mille tulemusena süüdistatavad lõid korduvalt kannatanut pea ja keha piirkonda. Süüdistatavate poolt tehtud löökide tagajärjel tekkis kannatanul raske tervisekahjustus, mis on eluohtlik. Seega on tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Süüdistatavad Andrii Lischuk ja Daniil Kudijev on teo toimepanemist tunnistanud ja kahetsevad tehtut. Vaidlust ei ole teo toimpeanemise asjaolude üle, kuid kaitsjad vaidlustavad kvalifikatsiooni. Daniil Kudijevi kaitsja leidis, et Daniil Kudijev ei põhjustanud kannatanule eluohtlike kehavigastusi mistõttu tuleb tegu ümber kvalifitseerida

§ 121

lg 1 või

§ 121lg 2 p 1 järgi.

Samuti leidis Andrii Lischuk´i kaitsja, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud süüdistatava tahtlus kannatanule tervisekahjustuse tekitamiseks, mistõttu õige kvalifikatsioon on

§ 121lg 2 p 1.

Kohus kaitsjatega ei nõustu. Kannatanu vigastuste raskus on tõendatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi isiku ekspertiisiaktiga nr 19E-PÕI0201 ja teiste meditsiinidokumenditega. Eksperdiarvamuse kohaselt esineb R T Rel traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum/peaaju põrutuskolle vasakus kiirusagaras, parema sarnaluu oimuluumise jätke olulise nihketa murd, haav ja nahaalune verevalum vasakul pool kukla piirkonnas, ning nahamarrastused parema küünarvarre ja parema puusa piirkonnas. Kannatanul peapiirkonnas sedastatud vigastused on elukohtlikud. Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 1 kohaselt on eluohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 118

lg 1 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg (viimati RK lahend 1-17-5883/77).

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavad lõid kannatanut korduvalt jalgadega ja rusikaga keha ja pea piirkonda. Andrii Lischuk lõi kannatanut rusikga pea piirkonda vähemalt kuuel korral, seejuures esimesed kaks lööki, kui kannatanu seisis, jätkates kannatanu vastu suunatud rünnet pärast kannatanu kukkumist ning ründe lõpetas A Ti sekkumine. Daniil Kudijev lõi kannatanut esimesena jalaga vastu R T Re keha piirkonda ja jätkas kannatanu löömist, kui kannatanu oli pikali maas. Lüües kannatanut korduvalt elutähtsasse piirkonda pidid süüdistatavad aru saama, et nende tegevusega võib saabuda mistahes tagajärg, sealhulgas eluohtlik tervisekahjustus. 22. Kohus leiab, et tunnistajate ja süüdistatavate ütlustega ning videosalvestisega on tõendatud, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning mõlemad valitsesid sündmuste käiku ning on seega käsitatavad kaastäideviijatena

§ 21

lg 2 mõttes.

§ 21

lg 2 järgi on isikud kaastäideviijateks juhul, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Riigikohus on asunud seisukohale, et oluline on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel ehk funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul ( RK otsus 3-1-1-57-10). Kohus nõustub prokuröriga, et kogutud tõenditest nähtuvalt tegutsesid Daniil Kudijev ja Andrii Lischuk kannatanut pekstes ühiselt ja oma tegevusega kiitsid nad teise isiku tegevuse heaks. Daniil Kudijev lõi kannatanut esimesena, kuid temaga ühines Andrii Lischuk, kelle löögid olid 9

(14)1-20-3517 intensiivsemad ja suunatud elutähtsasse piirkonda. Vaatamata sellele, et Daniil Kudijevi teopanust võib pidada väiksemaks, vastutab ta kaastäideviijana võrdselt Andrii Lischuk´iga. Ühiselt rünnati ka kannatanut pärast seda, kui kannatanu oli maha kukkunud. Süüdistatavate poolse ühise ründe lõpetas A Ti sekkumine. Subjektiivne koosseis 23. Kohus leiab, et Daniil Kudijev ja Andrii Lischuk panid etteheidetava teo toime kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatavatel oli tahe tekitada kannatanule tervisekahjustusi ja nad möönsid mistahes raskusega tervisekahjustuse tekkimist. Riigikohus on sedastanud, et eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel võib tahtlusele viidata muuhulgas asjaolu, et tegu ei olnud ainult mõne üksiku löögi, vaid peksmisega. Ainuüksi löökide korduvus pole küll raske tervisekahjustuse tekitamise tahtluse jaatamiseks piisav, aga peksmise puhul on sellise tahtluse olemasolu võimalus siiski suurem kui ühe-kahe löögi puhul (RK lahend 3-1-1-46-15). 24. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 118lg 1 p 1 koosseis vähemalt tahtlust kõigi asjaolude suhtes.

Riigikohus on asunud seisukohale, et tulenevalt

§ 19

piisab

§ 118

lg 1 koosseisu realiseerumiseks juba sellest, kui tahtliku tervisekahjustuse tekitaja on raske tagajärje suhtes toiminud ettevaatamatult (RK lahend 1-16-5213/61). Seega peab

§ 118

lg 1 p 1 kooseisu realiseerumiseks olema tuvastatud tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks ja tagajärje suhtes vähemalt ettevatamatus. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et Andrii Lischuk lõi kannatanut korduvalt rusikaga pea piirkonda. Seega esines tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus. Daniil Kudijev lõi kannatanut korduvalt jalaga keha piirkonda, kusjuures ta jätkas löömist ka pärast kannatanu kukkumist. Seega esines tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus. Õigusvastasus ja süü 25. Daniil Kudijev´i ja Andrii Lischuk´i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Mõlemad oli teo toimepanemise ajal süüdivad ning vähemalt 14-aastased (kuriteo toimepanemise ajal 22-aastased ).

§-s 34 sätestatud asjaolusid toimikust ei nähtu ning samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kuigi kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kannatanu käitumisel oli oluline roll konflikti eskaleerumisel, ei tegutsenud süüdistatavad siiski hädakaitse seisundis.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Käesoleval juhul käitus kannatanu enne rünnet provotseerivalt ja oli agresiivselt meelestatud. Videosalvestuselt nähtuvat oli kannatanu see, kes juba lõppenud konflikti järel läks uuesti Andrii Lischuk´ile järgi ja tiris teda seljakotist. Siiski tõendavad tunnistaja O Mi ütlused, et sellele eelnes süüdistatava poolne verbaalne rünnak, mis kannatanut uuesti ärritas. Samuti nähtub videofailist, et pärast kannatanu seljakotist tirimist liigub R T R süüdistatavatest eemale, ehk sellega kannatanupoolne rünne lõppes. Seega puudus süüdistatavatel hädakaitse vajadus. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kaitsetahtest ei saa rääkida olukorras, kus kannatanu juba taganes ja mõni hetk hiljem peale esimesi lööke oli juba pikali maas – siin ei saanud süüdistatavate põhimotiiviks olla enam enda kaitsmine, vaid süüdistatavate põhimotiiviks oli kannatanule tervisekahjustuste tekitamine. 10

(14)1-20-3517 KARISTUS 26.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 27.

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse neljakuni kaheteist aastase vangistusega. Seega on sanktsiooni keskmine karistusmäär kaheksa aastat vangistust.

  1. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
  2. Riigikohus on sedastanud, et süü suuruse hindamisel tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võib süü suurust mõjutada ka näiteks kannatanu isik ja tema käitumine (RK 119-4150/132 p 26). Kohtu hinnangul tuleb käesolevas kriminaalasjas arvestada kannatanu provotseerivat käitumist, kui süüdistatavate süüd kergendavat asjaolu. Tunnistajate J Pi ja O Mi ütlustega on tõendatud, et kannatanu käitus konfliktile eelnenud ajal A Sis agressiivselt ja teda tuli korduvalt korrale kutsuda. R T R häiris baari külastajaid ja muutus pealetükkivaks mistõttu tunnistaja J P saatis kannatanu baarist välja. Kannatanu jätkas tänaval agressiivset käitumist. Tunnistajate A Ti, A T ja A S ning süüdistatavate ütlused ühtivad osas, mis tõendab, et kannatanu oli provotseeriv ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Tunnistajate ja süüdistatavate ültusi kinnitab ka sündmuskoha videosalvestis. Samas pole vaidlust selles, et kuigi kannatanu ise nii verbaalselt kui väheintensiivse füüsilise kontakti läbi provotseeris ise ründe algust, siis süüdistatavate poolsel vasturündel enam kaitse-eesmärki ei olnud ja nende poolseks eesmärgiks oli kannatanule nö kätte maksta ja tekitada talle tervisekahjustusi. Andrii Lischuk tegutses grupis koos Daniil Kudijeviga, kuid tema teopanus oli oluliselt suurem Daniil Kudijevi omast. Andrii Lischuki süü suuruse hindamisel omab esmalt tähtsust kannatanu suhtes toimepandud ründe intensiivsus ning rusikalöökide piirkond, milleks oli videosalvestisest nähtuvalt sihitult just kannatanu elutähtsasse piirkonda, ehk pähe. Võrreldes süüdistatavate süü suurust, siis Andrii Lischuk lõi kannatanut rohkem kui Daniil Kudijev ja ta tegi korduvaid lööke (videolt on tuvastatav vähemalt 6 lööki) rusikatega. Ründe intensiivsus väljendub ka tema rusikalöökide jõus ning löökide korduvuses. Andrii Lischuki löökide intensiivsust ja jõudu kannatanu pihta iseloomustab ka tema käele tekkinud vigastus, mis hiljem vajas arstiabi. Daniil Kudijevi süüd peab kohus Andrii Lischuki süüst mõnevõrra väiksemaks. Andrii Lischuki löögid kannatanu pihta olid vähemintensiivsemad ning ei olnud kannatanu suhtes niivõrd ohtlikud. Kuigi tema lõi kannatanut jalaga vähemalt kolm korda, siis löögid tabasid põhiliselt kannatanu kehatüve, mitte peapiirkonda.
  3. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, sest nii Daniil Kudijev kui ka Andrii Lischuk on avaldanud kahetsust nii eeluurimisel antud ütlustes kui ka 27.01.2021.a toimunud kohtuistungil. Samuti võtab kohus arvesse seda, et mõlemad süüdistatavad võtsid omaks kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi avalduse ja on nõus 11

(14)1-20-3517 talle tekitatud kahjude hüvitamisega. Ka see iseloomustab nende suhtumist toimunusse ja kohtul puudub alus arvata, et nende poolt korduvalt väljendatud kahetsus toimunu kohta ei oleks siiras. Seega hindab kohus süüdistatavate süü pigem keskmisest väiksemaks ning leiab, et neile võib mõista karistuse sanktsiooni miinimummmäärades.
  1. Eripreventsiooni arvestades lähtub kohus sellest, et süüdistatavate näol on tegemist varasemalt karistamata isikutega: karistusregistri väljavõtte kohaselt on nii Daniil Kudijev kui ka Andrii Lischuk kriminaalkorras varasemalt karistamata (tl 132, tl 129) ja kehtivad väärteokaristused puuduvad. Seega on süüdistatavate näol tegemist isikutega, kelle puhul võib järeldada, et tegemist oli ühekordse eksimusega, mille suhtes süüdistatavad on enda jaoks vajalikud järeldused teinud. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et igal ühiskonnas osaleval isikul peaks olema õigus end avalikus kohas tunda turvaliselt ning üleüldine kartus, et väljas veedetud õhtu võiks lõppeda raske tervisekahjustusega ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav. Siiski ei pea kohus õigustatuks eeltoodust tulenevalt karistada kedagi üksnes seetõttu karmimalt kui seda võimaldab tema süü suurus.
  2. Kohus leiab, et Daniil Kudijev´it tuleb

§ 118lg 1 p 1 järgi karistada sanktsiooni miinimummääras, ehk vangistusega 4 aastat, mida kohus Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendab 1/3 võrra ning arvestades eelvangistuses viibitud aega 2 päeva jääb lõplikuks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt jätab kohus mõistetud karistuse Daniil Kudijev´i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4. aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, milleks on 03.03.

  2. Kuna Andrii Lischuk´i süü on suurem kui Daniil Kudijevi süü, siis tuleb teda

§ 118lg 1 p 1 järgi karistada vangistusega 5 aastat, mida kohus Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendab 1/3 võrra ning arvestades eelvangistuses viibitud aega 2 päeva jääb lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt jätab kohus mõistetud karistuse Andrii Lischuk´i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 5. aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, milleks on 03.03.

  2. Arvestades süüdistatavate isikuid leiab kohus, et süüdistatavatele mõistetav karistus tuleb jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata

§ 73lg 1, 3 järgi.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et

§-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes (RK lahend 3-1-1-99-06). Katseaja pikkus aga ei tohi olla lühem, kui mõistetav karistus (viimati RK lahend 1-20-1301/35). ASITÕENDID 35. Kriminaalasja toimikus asuvad CD salvestised- üks CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnede salvestustega (tl 43); üks CD-plaat A S ülekuulamise lisana ( tl 73); üks CD plaat A S mobiiltelefoni vaatluse juures (tl 76); CD-plaat turvakaamera videosalvestisega (tl 81); kaks CD-plaati videokaamerate salvestustega (tl 162); - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 12

(14)1-20-3517
  1. Kannatanu R T Re kapuutsiga dressipluus ja T-särk, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule.
  2. Sõiduki Renault Megan reg.nr x võtmed on tagastatud V Aele (tl 137); kannatanu R T Re teksapüksid koos vööga, aluspüksid, sokid ja jalatsid Adidas on tagastatud kannatanule (tl 141); kannatanu R T Re mobiiltelefon Sony, kaks hõbedavärvi kõrvarõngast, rahakott, praamid.ee tšekk, Lyoness Cashback kaart, ühiskaart, ClubOne kaart, Partnerkaart, Maxima Aitäh kaart, Rimi kliendikaart, Säästukaart, Espak kaart, Viking Club kliendikaart, BandHouse visiitkaart, juhiluba, SEB pangakaart, LHV pangakaart, sularaha kokku 17 eurot ja 7 senti on tagastatud R T Rele (tl 138); süüdistatavale Daniil Kudijev´ile kuuluv mobiiltelefon iPhone XsMax koos ümbrisega on tagastatud süüdistatavale (tl 139); süüdistatava Andrii Lischuk´i mobiiltelefon Samsung S8 on tagastatud süüdistatavale (tl 140). TSIVIILHAGI
  3. Kannatanu R T R on esitanud tsiviilhagi temale kuriteo toimepanemise tagajärjel tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas kokku 728,00 eurot. Kahju tekkis seoses tema kasutuses olnud ja kahjustada saanud mobiiltelefoni Sony Experia purunenud ekraani vahetusega summas 168 eurot; saamata jäänud tulu summas 530 eurot ja kahjustatud riideesemete T-särgi ja dressipluusi maksumus summas 30 eurot.
  4. 27.01.2021 toimunud kohtuistungil tunnistasid nii Daniil Kudijev kui ka Andrii Lischuk tsiviilhagi täies ulatuses ja on nõus kannatanule tekitatud kahju hüvitama. KrMS § 381 lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuste lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna mõlemad süüdistatavad tunnistasid 27.01.2021 toimunud kohtuistungil kannatanu R T Re poolt esitatud tsiviilhagi, tuleb hagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt. MENETUSKULUD
  5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on ekspertiisiasutusel tekkinud kulud menetluskulu, mis tuleb süüdistatavatel hüvitada. Käesolevas asjas on ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot (tl 40), mis tuleb süüdistatavatel hüvitada täies ulatuses.
  6. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi tuleb süüdistatavatel tasuda sundraha, mis on I astme kuriteo toimepanemise korral 2,5 miinimumpalka, ehk 1460 eurot.
  7. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, samuti väljamõistetud tsiviilhagi suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. 13
(14)1-20-3517 /allkirjastatud digitaalselt/ 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.