← Eesti

2-17-7795/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-17-7795 Kohtuasi Pecunia OÜ hagi X OÜ (endine Y OÜ) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. (menetluskulude kindlaksmääramine) Kaebuse esitaja ja liik X OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Pecunia OÜ (registrikood 11877841), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Margot Maksing a määrus Kostja X OÜ (endise nimega Y OÜ) (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-7795 muutmata.
  7. Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülal märgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 2-17-7795 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Pecunia OÜ (hageja) esitas
  9. mail 2017 Harju Maakohtule X OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 9000 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 9000 eurot. Harju Maakohus rahuldas
  10. mai
  11. a otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9000 eurot ja viivise 9000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  12. detsembri
  13. a otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus
  14. märtsil
  16. Hageja esitas
  17. mail 2017,
  18. jaanuaril 2019 ja
  19. aprillil 2019 (täpsustas
  20. aprillil 2019) maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku 9972 eurot (koos käibemaksuga), bürookulud kokku 216 eurot, riigilõivu 750 eurot ja eksperditasu 1680 eurot. Hageja esitas
  21. novembril 2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt end kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 2124 eurot ja bürookulud 63 eurot 72 senti. Hageja on palunud ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi esindaja tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 69,25 tunni ulatuses, sh: - - - nõupidamine kliendiga
  22. märtsil 2017 35 minutit (toiming nr 1); materjalidega ja täiendavate tõenditega tutvumine ja kogumine, e-kirjade saatmine kliendile, hagiavalduse koostamine, viimistlemine, kliendile esitlemine ja kohtule esitamine
  23. märtsil 2017,
  24. märtsil 2017,
  25. märtsil 2017,
  26. aprillil 2017,
  27. mail 2017,
  28. mail 2017 ja
  29. mail 2017 5,25 tundi (toiming nr 2); kohtumäärusega tutvumine
  30. mail 2017 5 minutit (toiming nr 3); menetluskulude nimekirja koostamine
  31. mail 2017 20 minutit (toiming nr 4); kostja
  32. juuni
  33. a vastusega tutvumine
  34. juunil 2017 0,5 tundi (toiming nr 5); nõupidamine kliendiga
  35. juunil 2017 35 minutit (toiming nr 6); hageja arvamuse koostamine kostja
  36. juuni
  37. a vastuse osas
  38. juulil 2017 3 tundi ja 40 minutit (toiming nr 7); kostja
  39. juuli
  40. a seisukohaga tutvumine
  41. juulil 2017 5 minutit (toiming nr 8); Harju Maakohtu
  42. augusti
  43. a kohtumäärusega tutvumine
  44. septembril 2017 20 minutit (toiming nr 9); kostja
  45. augusti
  46. a taotlusega tutvumine
  47. septembril 2017 25 minutit (toiming nr 10); tunnistaja kinnitusele kaaskirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule esitamine
  48. septembril 2017 0,25 tundi (toiming nr 11); hageja seisukoha koostamine vastavalt
  49. augusti
  50. a kohtumääruses esitatud selgitustele, selle viimistlemine ja kohtule esitamine
  51. septembril 2017 ja
  52. oktoobril 2017 2 tundi ja 20 minutit (toiming nr 12); nõupidamine kliendiga
  53. septembril 2017 0,25 tundi (toiming nr 13); hageja seisukoha koostamine kostja
  54. augusti
  55. a taotluse kohta
  56. septembril 2017 1 tund (toiming nr 14); kohtumäärusega tutvumine menetlustähtaja pikendamise kohta
  57. septembril 2017 5 minutit (toiming nr 15); Harju Maakohtu
  58. septembri
  59. a kohtumäärusega tutvumine
  60. septembril 2017 5 minutit (toiming nr 16); 2 2-17-7795 - - - - kostja
  61. oktoobri
  62. a seisukohaga tutvumine
  63. oktoobril 2017 20 minutit (toiming nr 17); hageja seisukoha koostamine
  64. oktoobril 2017 ja
  65. oktoobril 2017 2 tundi ja 20 minutit (toiming nr 18); nõupidamine kliendiga
  66. oktoobril 2017 20 minutit (toiming nr 19); hageja seisukoha koostamine
  67. märtsi
  68. a ekspertarvamuse kohta ja selle täiendamine vastavalt kliendi kommentaaridele
  69. märtsil 2018 2 tundi (toiming nr 20); kostja
  70. aprilli
  71. a seisukohaga tutvumine
  72. mail 2018 0,5 tundi (toiming nr 21); hageja seisukoha koostamine kostja
  73. aprilli
  74. a menetlusdokumendi kohta
  75. mail 2018 ja
  76. mail 2018 2,75 tundi (toiming nr 22); kliendiga nõupidamine
  77. mail 2018 0,75 tundi (toiming nr 23); kostja
  78. mai
  79. a seisukohaga tutvumine
  80. juunil 2018 0,5 tundi (toiming nr 24); seisukoha koostamine kostja
  81. mai
  82. a menetlusdokumendi kohta ja selle täiendamine ning kohtule esitamine
  83. septembril 2018 ja
  84. septembril 2018 1 tund (toiming nr 25); kohtumäärusega tutvumine ja kliendile info edastamine
  85. septembril 2018 0,25 tundi (toiming nr 26); toimiku ettevalmistamine istungiks, menetlusdokumentide läbitöötamine, tunnistajale ja eksperdile esitatavate küsimuste ettevalmistamine
  86. septembril 2018 1,25 tundi (toiming nr 27); hageja kohtukõne ja kirjalike teeside ettevalmistamine
  87. septembril 2018 2,25 tundi (toiming nr 28); hageja menetluskulude nimekirja koostamine
  88. septembril 2018 0,75 tundi (toiming nr 29); kostja vastuväidetega tutvumine
  89. septembril 2018 0,25 tundi (toiming nr 30); nõupidamine kliendiga
  90. septembril 2018 1,75 tundi (toiming nr 31); istungiks ettevalmistamine
  91. septembril 2018 0,75 tundi (toiming nr 32); osalemine kohtuistungil
  92. septembril 2018 1,25 tundi (toiming nr 33); kohtuistungi protokolliga tutvumine
  93. oktoobril 2018 0,5 tundi (toiming nr 34); analüüs, hageja täiendava seisukoha koostamine, nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine, seisukoha täiendamine ja kohtule esitamine
  94. oktoobril 2018,
  95. oktoobril 2018 ja
  96. oktoobril 2018 3,25 tundi (toiming nr 35); kostja taotlusega tutvumine, kostja täiendavate seisukohtade ja esitatud tõenditega tutvumine
  97. oktoobril 2018 1 tund (toiming nr 36); eksperdile esitatavate küsimuste kirjalikult vormistamine ja kohtule esitamine
  98. oktoobril 2018 0,5 tundi (toiming nr 37); hageja seisukoha koostamine kostja
  99. oktoobri
  100. a protokolli parandamise taotluse kohta
  101. oktoobril 2018 0,75 tundi (toiming nr 38); kostja esitatud tõenditest ärakirja taotlemine
  102. oktoobril 2018 0,25 tundi (toiming nr 39); kostja esitatud kaaskirja ja muude dokumentidega tutvumine
  103. oktoobril 2018 0,25 tundi (toiming nr 40); kostja esitatud tõendite ärakirja vastuvõtmine, tõenditega tutvumine
  104. oktoobril 2018 1,75 tundi (toiming nr 41); nõupidamine kliendiga
  105. oktoobril 2018 0,75 tundi (toiming nr 42); kostja
  106. novembri
  107. a seisukohaga tutvumine
  108. novembril 2018 0,5 tundi (toiming nr 43); hageja seisukoha koostamine kostja
  109. oktoobri
  110. a täiendavate tõendite (ehitusprojekt) ja
  111. novembri
  112. a menetlusdokumendi kohta ja kohtule esitamine
  113. novembril 2018 ja
  114. novembril 2018 4 tundi (toiming nr 44); hageja menetluskulude nimekirja koostamine
  115. detsembril 2018 0,5 tundi (toiming nr 45); 3 2-17-7795 - - - - - hageja kohtukõne ja kirjalike teeside ettevalmistamine
  116. detsembril 2018 1,25 tundi ja kohtukõne kirjalike teeside täiendamine
  117. jaanuaril 2019 1,5 tundi, kokku 2,75 tundi (toiming nr 46); kohtuistungiks ettevalmistamine
  118. detsembril 2018 1 tund (toiming nr 47); kohtuistungil esindamine
  119. detsembril 2018 4 tundi (toiming nr 48); kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine,
  120. detsembri
  121. a kohtuistungi protokolliga tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile
  122. detsembril 2018 0,5 tundi (toiming nr 49); kostja kohtukõne kirjalike teesidega tutvumine ja repliigi koostamine
  123. jaanuaril 2019 1 tund (toiming nr 50); kohtumäärusega tutvumine ja info edastamine kliendile
  124. märtsil 2019 0,25 tundi (toiming nr 51); õiguslik analüüs, täiendavate tõendite kogumine ja tutvumine, nõupidamine kliendiga, menetlusdokumendi koostamine
  125. märtsil 2019,
  126. aprillil 2019 ja
  127. aprillil 2019 8 tundi (toiming nr 52); kostja seisukohaga tutvumine
  128. aprillil 2019 0,5 tundi (toiming nr 53); õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine
  129. aprillil 2019 2 tundi (toiming nr 54); kostja seisukohaga tutvumine
  130. aprillil 2019 0,5 tundi (toiming nr 55); hageja täiendava seisukoha koostamine
  131. aprillil 2019 0,5 tundi (toiming nr 56); maakohtu otsusega tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile
  132. mail 2019 0,25 tundi (toiming nr 57); õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga
  133. juunil 2019 0,25 tundi (toiming nr 58); kostja apellatsioonkaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs
  134. juunil 2019 3,25 tundi (toiming nr 59); tõendite kogumine, järelpärimise koostamine
  135. juunil 2019 0,5 tundi (toiming nr 60); apellatsioonkaebusele vastuse koostamine
  136. juulil 2019,
  137. juulil 2019 ja
  138. juulil 2019 5 tundi (toiming nr 61); järelpärimise vastusega tutvumine, kaaskirja koostamine ja kohtule esitamine
  139. juulil 2019 0,5 tundi (toiming nr 62); kostja seisukohaga tutvumine
  140. augustil 2019 0,25 tundi (toiming nr 63); menetlusdokumendi koostamine
  141. novembril 2019 0,75 tundi (toiming nr 64); kohtumäärusega tutvumine, õiguslik analüüs, täiendavate tõendite kogumine, menetlusdokumendi koostamine
  142. novembril 2019 ja
  143. novembril 2019 2,25 tundi (toiming nr 65); kostja täiendava seisukohaga tutvumine 0,75 tundi (toiming nr 66).
  144. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja palus kulude kostja kanda jätmisel rahuldada hageja menetluskulude nõue üksnes osaliselt. Esimese astme kohtu määrus
  145. Harju Maakohus mõistis
  146. augusti
  147. a määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 12 665 eurot 99 senti, kohustades kostjat tasuma alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on riigilõiv ja eksperdikulu põhjendatud ja vajalikud kulud, aga bürookulude (sidekulud, paljundamine, kullerteenused jm) näol on vastavalt kohtupraktikale tegemist põhjendamatu kuluga. Maakohus leidis, et kõik hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldustes nimetatud lepingulise esindaja kulud ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 4 2-17-7795 tähenduses põhjendatud ja vajalikud, sh toimingutele nr 2, 24, 26, 30, 31, 43, 59, 65 ja 66 on põhjendatud ajakulu vastavalt 4 tundi, 0,25 tundi, 5 minutit, 5 minutit, 0,75 tundi, 0,25 tundi, 2 tundi, 1 tund ja 35 minutit ning 0,5 tundi; toimingute nr 4, 29 ja 45 kulu on põhjendamatu, sest menetluskulude nimekirja koostamine ei eelda õigusteadmisi; toimingute nr 28, 40 ja 64 kulu on põhjendamatu, sest kohtule ei ole esitatud nimetatud dokumente; toimingu nr 32 kulu on põhjendamatu, sest hageja esindaja on kulutanud istungiks ettevalmistamiseks juba teise toimingu juures aega; toimingute nr 33 ja 48 puhul luges kohus põhjendatud ajakuluks istungite tegeliku kestuse; toimingu nr 58 kulu on põhjendamatu, sest ei ole teada, milline õiguslik analüüs nimetatud kuupäeval tehti ja kliendiga nõupidamise põhjus ei ole jälgitav; toimingute nr 60 ja 62 kulu on põhjendamatu, sest ringkonnakohus on jätnud tõendid asja juurde võtmata ja tõendeid esitatakse eelduslikult maakohtus. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjades toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kokkuvõttes on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 61 tundi ja 30 minutit ning ringkonnakohtus 9 tundi ja 35 minutit. Samuti ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu (144 eurot koos käibemaksuga tunnis) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud ja vastab asja keerukusele. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 12 665 eurot 99 senti (riigilõiv 750 eurot + eksperditasu 1680 eurot + lepingulise esindaja kulu 10 235 eurot 99 senti koos käibemaksuga). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  148. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu
  149. augusti
  150. a määruse osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vaidlustatud osas rahuldamata. Toimingute nr 1–2 (nõupidamine kliendiga, materjalidega ja täiendavate tõenditega tutvumine ja kogumine, e-kirjade saatmine kliendile, hagiavalduse koostamine, viimistlemine, kliendile esitlemine ja kohtule esitamine) kulu kandmine ei ole tõendatud. Nõupidamine kliendiga toimus enne kohtumenetlust ning ei ole kontrollitav, kas see toimus, kui kaua kestis ja mida arutati. Toimingute nr 6, 13, 19, 23, 31, 35 ja 42 (nõupidamised kliendiga) kulu ei ole kontrollitav (toimingu nr 35 puhul osaliselt), sest puuduvad andmed nõupidamiste toimumise, kestuse ja sellel arutatu kohta. Toimingule nr 9 (maakohtu
  151. augusti
  152. a kohtumäärusega tutvumine) kulunud aeg ei ole põhjendatud. Selle määrusega, mis hagejat millekski ei kohustanud ja millele hageja ei pidanud vastama, tutvumisele ei saa kuluda aega. Sellele määrusele, millele hageja pidi vastama, vastuse koostamise ajakulu sisaldab määrusega tutvumise ajakulu. Toimingule nr 11 (tunnistaja kinnitusele kaaskirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule esitamine) ei saanud kuluda 0,25 tundi, sest selle sisulise osa pikkus on neli rida. Toimingu nr 34 (kohtuistungi protokolliga tutvumine) põhjendatud ajakuluks saab pidada 0,25 tundi. Toimingute nr 46–50 (kohtukõne ja kirjalike teeside ettevalmistamine ja täiendamine, istungiks ettevalmistamine, istungil esindamine, kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, istungi 5 2-17-7795 protokolliga tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile, kostja kohtukõne kirjalike teesidega tutvumine ja repliigi koostamine) kulu kandmine ei ole tõendatud. Toimingute nr 51–54 (kohtumäärusega tutvumine ja info edastamine kliendile, täiendavate tõendite kogumine ja tutvumine, nõupidamine kliendiga, õiguslik analüüs, menetlusdokumentide koostamine, kostja seisukohaga tutvumine) kulu peaks jääma hageja kanda, sest dokumendid on esitatud pärast mitu aastat kestnud menetlust ja korduvaid kohtu meeldetuletusi, kuigi olid juba menetluse alguses olemas ning nendega tõendatavaid väiteid ja asjaolusid oleks tulnud tõendada juba mitu aastat enne nende esitamist. Toimingute nr 55–57 (kostja seisukohaga tutvumine, hageja täiendava seisukoha koostamine, maakohtu otsusega tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile) kulu kandis hageja enne seda, kui ringkonnakohus asja menetlema hakkas, aga kulud ei sisaldu üheski maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas, vaid esmakordselt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas. Toimingu nr 65 (kohtumäärusega tutvumine, õiguslik analüüs, täiendavate tõendite kogumine, menetlusdokumendi koostamine) raames menetlusdokumendi koostamine ei olnud vajalik ega põhjendatud, sest
  153. novembri
  154. a menetlusdokument kujutab endast kaaskirja tõenditele, mille kogumiseks ja analüüsimiseks vajadus puudus ning mille vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldus. Toimingu nr 66 (kostja seisukohaga tutvumine ja menetlusdokumendi koostamine) osas märkis kostja, et ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse avaldusi ja seisukohti esitada kuni
  155. detsembrini 2019, mistõttu jääb arusaamatuks, milliseid menetlustoiminguid hageja pärast nimetatud kuupäeva veel teha kavatses või milliseid menetluskulusid ta kanda sai.
  156. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  157. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  158. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustas maakohtu määruse toimingutega nr 1–2, 6, 9, 11, 13, 19, 23, 31, 34, 35 (osaliselt), 42, 46–57, 65–66 seotud kulude osas, kuid ei teinud muus osas maakohtule etteheiteid. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nende toimingute osas.
  159. Esmalt märgib kolleegium, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. 6 2-17-7795 Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu
  160. mai
  161. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Toimingute puhul, mille osas maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus on konkreetset toimingut pidanud põhjendatuks ja vajalikuks, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni piiridest väljunud või mitte, ja kontrollib ise nende toimingute ning neile kuulunud aja põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
  162. Kostja on vaidlustanud hageja ja tema esindaja vaheliste nõupidamiste ja neile kulunud aja põhjendatuse (toimingud nr 1, 6, 13, 19, 23, 31, 35 ja 42). Kolleegiumi hinnangul on esindaja ja menetlusosalise suhtlus kohtumenetluses vältimatu, mistõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  163. juuni
  164. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on kontrollinud toimingute nr 6, 13, 19, 23, 31 ja 42 osas, kas kliendiga nõupidamise põhjus on jälgitav. Seejuures on maakohus olukorras, kus maakohus pidas kliendiga nõupidamise ajakulu (toiming nr 31) ülepaisutatuks, vähendanud menetluskulu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav toimingu nr 1 ja 35 raames toimunud hageja ja tema esindaja vahelise nõupidamise osas. Samas nähtub kolleegiumi hinnangul hageja menetluskulude nimekirjast, et kliendiga suhtlus toimingu nr 35 osas toimus hageja
  165. oktoobril 2018 esitatud seisukoha koostamise raames (kd II, tl 178), mistõttu oli see hageja õiguste ja huvide kaitseks vajalik. Toimingu nr 1 osas on kostja ette heitnud seda, et nõupidamine kliendiga toimus enne kohtumenetluse algust. Kolleegium selgitab, et enne kohtumenetlust kantud kulud õigusabile tuleb hüvitada, kui need on tekkinud seoses hagi ettevalmistamise ja hagiavalduse koostamisega. Kolleegiumi hinnangul on esindaja konsulteerimine kliendiga nõude maksmapaneku eesmärgil konkreetses tsiviilasjas põhjendatud ja vajalik. Seejuures eelneb tavapäraselt hageja ja esindaja suhtlus hagiavalduse koostamisele ning ka praeguses asjas on kliendiga nõupidamine ning hagiavalduse koostamine ja sellega seotud toimingute tegemine (toiming nr 2) omavahel ajaliselt piisavalt tihedalt seotud (kd I, tl 39), mistõttu saab kulu pidada praeguse tsiviilasjaga seonduvaks menetluskuluks. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul alust pidada nõupidamistele kulunud aega praegusel juhul ülemääraseks.
  166. Lisaks on kostja määruskaebuses leidnud, et toimingu nr 2 (materjalidega ja täiendavate tõenditega tutvumine ja kogumine, e-kirjade saatmine kliendile, hagiavalduse koostamine, viimistlemine, kliendile esitlemine ja kohtule esitamine) kulu kandmine ei ole tõendatud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on toimingu nr 2 kulu tõendanud, esitades arved, millelt nähtub iga konkreetse toimingu ajakulu ja maksumus (kd I, tl 38–39). Kolleegium märgib, et menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on talle tekkinud kulu osas esitatud arve tasunud, kuludokumendina on arve piisav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  167. juuni
  168. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Samuti asjaolu, et hageja kandis kulu osaliselt ettemaksu arvel, ei välista seaduse kohaselt selle vastaspoolelt välja mõistmist. Advokatuuriseaduse § 60 lg 5 kohaselt võib kliendilepingus ette näha, et klient tasub õigusabikulud ettemaksuna. Seega ei ole ettemaksu arvete esitamine vastavalt kliendi ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kokkuleppele välistatud. Küll aga peab sellisel juhul nähtuma hilisematest arvetest, esitatud menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja materjalist, milliseid 7 2-17-7795 konkreetseid õigusabiteenused ettemaksu arvel osutati. Praegusel juhul nähtub toimiku materjalidest, et ettemaksuga on tasaarvestatud hagi koostamiseks vajalike materjalide analüüsimise, kliendiga nõu pidamise, hagiavalduse koostamise ja tõendite kogumise kulu (kd I, tl 38–39).
  169. Kostja vaidlustas ka toimingu nr 9 (maakohtu
  170. augusti
  171. a kohtumäärustega tutvumine) ajakulu põhjendatuse. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud toimingu nr 9 kulule hinnangu andmisel diskretsioonipiire ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks selles osas. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et määrusega, mis hagejat millekski ei kohusta, tutvumisele ei saa kuluda aega ning määrusele, millele tuleb vastata, seisukoha koostamine sisaldab endast tutvumise ajakulu, märgib kolleegium järgmist. Esiteks tegi maakohus
  172. augustil
  173. a määruse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks (kd I, tl 138). Tutvumine menetluses tehtavate määrustega on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel. Lisaks tegi maakohus
  174. augustil
  175. a määruse, millega lahendas poolte taotlused, määras tähtajad ning selgitas kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (kd I, tl 139–141). Menetlusosalise esindaja peab tutvuma juhiseid andva määrusega. Samuti ei ole arvestades määruste sisu ja mahtu 20 minutit ülemäärane aeg toimingu nr 9 teostamiseks. Kolleegium ei nõustu kostja määruskaebuses esitatud väitega, et seisukoha koostamine sisaldab tingimata dokumendi, millele vastatakse, tutvumise ajakulu. Praeguses asjas esitas hageja seisukoha ja taotluse vastavalt maakohtu
  176. augusti
  177. a määruses esitatud selgitustele (toiming nr 12), aga menetluskulude nimekirja ja menetluskulu tõendava arve järgi ei sisalda seisukoha koostamine endas määrusega tutvumist (kd II, tl 177 pöördel ja 182 pöördel). Samuti toimingu nr 9 ajakulu (20 minutit) arvestades puudub alus arvata, et see oleks juba sisaldanud ka määruse analüüsi ja õigusliku seisukoha kujundamist. Eelnevast tulenevalt oli toiming nr 9 ning sellele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.
  178. Veel heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks toimingu nr 11 (tunnistaja kinnitusele kaaskirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule esitamine) ajakulu 0,25 tundi ning toimingu nr 34 (kohtuistungi protokolliga tutvumine) ajakulu 0,5 tundi, kuivõrd kostja hinnangul ei saanud need toimingud olla niivõrd ajamahukad. Esmalt selgitab kolleegium, et ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulu pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulub nendeks toiminguteks vähem aega. Samas ei nähtu praegusel juhul maakohtu määrusest, et maakohus oleks kõnealuste toimingute ajakulu põhjendatust sisuliselt põhjendanud, mistõttu teeb seda ringkonnakohus ise. Kolleegium leiab, et dokumentide mahtu ja sisu hinnates ei saa hageja lepingulise esindaja ajakulu toimingutele nr 11 ja 34 pidada ülepaisutatuks.
  179. Kolleegium ei nõustu ka kostja määruskaebuses esitatud väitega, et toimingute nr 46–50 kulu kandmine ei ole tõendatud. Hageja on tõendanud nimetatud kulude kandmist arvega nr 1945001 (kd II, tl 192 ja pöördel). Riigikohus on märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  180. novembri
  181. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 26). Seega ei pea hageja tõendama menetluskulude reaalset kandmist.
  182. Samuti on kostja määruskaebuses leidnud, et toimingute nr 51–54 (kohtumäärusega tutvumine ja info edastamine kliendile, täiendavate tõendite kogumine ja tutvumine, nõupidamine kliendiga, õiguslik analüüs, menetlusdokumentide koostamine, kostja 8 2-17-7795 seisukohaga tutvumine) kulu peaks jääma hageja kanda, sest dokumendid ja tõendid oleks tulnud esitada varem. Kolleegium selgitab, et iseenesest võimaldab TsMS § 169 jätta osa menetluskulusid selle poole kanda, kelle hilinemine, põhjendamatu taotlus või muu toiming põhjustas teistele osalistele asjatuid kulutusi. Samas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kostja vastuväiteid menetluskulude jaotuse osas enam esitada ei saa, sest menetluskulude jaotust on TsMS § 178 lg 1 kohaselt võimalik vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesoleval juhul määrati menetluskulude jaotus kindlaks Harju Maakohtu
  183. mai
  184. a ja Tallinna Ringkonnakohus
  185. detsembri
  186. a otsustega, mis jõustusid
  187. märtsil
  188. Samuti märgib kolleegium, et maakohus uuendas
  189. märtsi
  190. a määrusega asja arutamise, kuivõrd oli seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt järginud oma selgitamiskohustust ning määras seisukohtade ja tõendite esitamise tähtpäevaks
  191. aprill
  192. a (kd III, tl 10). Hageja esitas dokumendid ja tõendid kohtu määratud tähtaja jooksul (kd III, tl 16–77, 95–98). Eelnevast tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul alust asuda seisukohale, et tegemist on kuluga, mida ei saa vastaspoolelt välja mõista.
  193. Määruskaebuse väite kohaselt kandis hageja toimingute nr 55–57 (kostja seisukohaga tutvumine, hageja täiendava seisukoha koostamine, maakohtu otsusega tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile) kulu enne seda, kui ringkonnakohus asja menetlema hakkas, aga kulud ei sisaldu üheski maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas, vaid esmakordselt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas. Mis puudutab toimingut nr 57, siis märgib kolleegium, et maakohtu otsusega tutvumise ja selles osas kliendile teabe edastamine ei saagi sisalduda üheski maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas, sest kulu tekkis pärast maakohtus menetluse lõppemist. Samuti on põhjendatud ja vajalik aeg asjas tehtud lõpplahendiga tutvumiseks. Toimingute nr 55–56 (kostja seisukohaga tutvumine, hageja täiendava seisukoha koostamine) osas selgitab kolleegium, et üldjuhul kõrgema astme kohtumenetluses madalama astme kohtumenetluse kulunimekirja tagantjärele esitada ei saa (TsMS § 176 lg 4). Samas on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus maakohus on rikkunud TsMS § 176 lg-t 2 ega ole andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuleb selline võimalus anda pärast asjas menetluse lõppemist menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  194. novembri
  195. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 18). Maakohus andis
  196. märtsi
  197. a määrusega võimaluse esitada menetluskulude nimekiri
  198. aprill
  199. a ning seisukohad vastaspoole esitatule hiljemalt
  200. aprill
  201. a (kd III, tl 10). Kostja esitas
  202. aprillil 2019 seisukoha hageja seisukohale ja täiendavad tõendid, mille kohus ka vastu võttis (kd III, tl 103). Hageja esitas
  203. aprilli
  204. a menetlusdokumendis seisukoha kostja
  205. aprilli
  206. a menetlusdokumendis esitatud väidete ja sellele lisatud tõendite kohta, leides, et tal on õigus kostja esitatud uutele väidetele ja tõenditele vastata ning viivitamatult esitatud seisukoht ei põhjusta menetluse venimist (kd III, tl 100–101). Kolleegium selgitab, et kuigi hageja esitas
  207. aprilli
  208. a seisukoha maakohtu nõudmiseta, ei muuda see asjaolu tingimata menetlusdokumendiga tutvumise ja sellele seisukoha koostamise kulu ebavajalikuks. Menetlusosalise esindajal on õigus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis tehakse talle nähtavaks. Samuti olukorras, kus kostja on esitanud uue menetlusdokumendi, mis sisaldab hageja hinnangul uusi väiteid ja tõendeid, on arusaadav, et oma menetlusõiguste kaitsmiseks soovib hageja arvamust avaldada kostja uute dokumentide osas. Hagejal ei olnud võimalik seda seisukohta kohtule tähtaegselt edastada, sest kostja esitas täiendavad seisukohad ja tõendid kohtu määratud tähtaja viimasel päeval, s.o
  209. aprillil
  210. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kohus oleks keeldunud hageja
  211. aprilli
  212. a menetlusdokumendi vastu võtmisest. Vastupidi, vaidlustatud määruses pidas maakohus
  213. aprilli
  214. a seisukohaga tutvumise ja
  215. aprilli
  216. a vastuse koostamise kulu põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohus ei andnud 9 2-17-7795 tähtaega täiendavate maakohtu menetluse toimingute osas menetluskulude nimekirja esitamiseks, mistõttu oli kolleegiumi hinnangul hagejal õigus esitada pärast
  217. aprilli
  218. a tehtud toimingute osas menetluskulude nimekiri ringkonnakohtus.
  219. Kolleegium ei nõustu ka kostja etteheitega, et toimingu nr 65 (kohtumäärusega tutvumine, õiguslik analüüs, täiendavate tõendite kogumine, menetlusdokumendi koostamine) raames
  220. novembri
  221. a menetlusdokumendi koostamine kujutab endast vaid kaaskirja tõenditele, mille kogumiseks ja analüüsimiseks vajadus puudus ning mille vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldus. Kolleegiumi hinnangul ei ole dokument üksnes kaaskirjaks täiendavatele tõenditele, vaid hageja on kõnealuses menetlusdokumendis esitanud ka vastuväited kostja väidetele ja juhtinud tähelepanu juba asjas esitatud tõenditele (kd III, tl 160–162). Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on arvestanud asjaoluga, et hageja esindajal puudus vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ja nende analüüsimiseks ning sellest tulenevalt on maakohus vähendanud toimingu nr 65 ajakulu. Lisaks märgib kolleegium, et hageja esindaja koostas ja esitas
  222. november
  223. a ka menetluskulude nimekirja (kd III, tl 157–159), mille koostamise ja esitamise kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  224. mai
  225. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550/22, p 15). Eelnevast tulenevalt ei sisalda määruskaebus põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada toiminguga nr 65 seotud kulu põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
  226. Kostja on määruskaebuses pidanud ka toimingu nr 66 (kostja seisukohaga tutvumine) kulu arusaamatuks, kuivõrd ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse avaldusi ja seisukohti esitada kuni
  227. detsembrini
  228. Kolleegium selgitab, et kostja esitas
  229. detsembril
  230. a uue menetlusdokumendi (kd III, tl 167–172). Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus arvestas asjaoluga, et hagejal ei tulnud kostja
  231. detsembril 2019 esitatud seisukohale omapoolset seisukohta esitada ning vähendas kokkuvõttes kõnealuse toimingu ajakulu. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei ole kõnealusele menetlusdokumendile vastanud, ei muuda dokumendiga tutvumist ebavajalikuks. Kliendi õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on menetlusosalise esindajal õigus tutvuda seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse ka juhul, kui kohus ei ole palunud sellele menetlusdokumendile vastata. Samuti on maakohus ajakulu põhjendatuse hindamisel arvestanud kostja menetlusdokumendi sisuga. Seega diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa.
  232. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja nõustub maakohtu lõppjäreldusega menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas.
  233. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
  234. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.