Obsah (6)

§ 110§ 111§ 112§ 249§ 251§ 252

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Roby Koik Määruse tegemise aeg 25.02.2021 Haldusasja number 3-21-300 X esialgse õiguskaitse taotlus lõpetada Tartu Vangla direktori 05.02.2021. a käskkirja

) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

1. Kohtule on esitatud koos EÕK taotlusega taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tartu Vangla esitas kohtule 25.02.2021 väljavõtte X vanglasisesest vabakasutuskontost taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta, st 10.10.2020-09.02.
2. 9.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest.

§ 111

lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

1. Kinnipeetava vabakasutuskontost nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu summas 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda. Taotleja sissetulekutena saab arvesse võtta kokku 304,37 eurot, millest mahaarvamisele kuuluvad kulutused elektrile ja kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi, mis on kokku 213,82 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.
2. a määruse nr 115 §-le 1 on
3. aastal töötasu alammääraks 584 eurot.
4. aastal töötasu alammäär ei 2 muutunud ning kehtib edasi
5. aasta töötasu alammäär. Seega kuulub kinnipeetava puhul
6. aastal kuusissetulekust mahaarvamisele vältimatud kulutused summas 29,20 eurot (s.o 5% 584 eurost). Menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu eest võib seega kokku arvestada maha kinnipeetava puhul kuni 116,80 eurot vältimatuteks kulutusteks. Seega ületab kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ega pea taotlust ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus X

§ 110

lg 1 p 1 alusel, tuginedes

§ 112

lg 1 p-le 1, täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

1. Kohus jätab EÕK taotluse rahuldamata järgmistel põhjendustel.
2. Kohus leiab, et esitatud taotlus on lubatav

§ 249

lg 2 ja 5 kohaselt, kuna Tartu Vangla on vastusele kohtunõudele lisanud tõendina koopia X vaidest (10.02.2021 reg nr 1-11/56-1). Vaide esitaja taotleb õigusvastaste piirangute lõpetamist ja Tartu Vangla direktori 05.02.2021 käskkirja nr 1-1/15 tühistamist. Vangla kinnitusel ei ole vaidemenetlus käesolevaks ajaks lõppenud.

§ 249

lg-st 2 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal, seega on taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud. Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid. 13. Kuna taotlus on lubatav ja kohus vabastas taotleja riigilõivu tasumisest EÕK taotluse esitamisel, siis võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve. 14.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 15. Kohus tõlgendab esitatud taotlust selliselt, et X soovib esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajaks vaidlusaluse haldusakti (käskkiri nr 1-1/15) kehtivuse peatamist tervikuna tema suhtes. X leiab, et vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirangud on õigusvastased ja põhjendamatud. Ilmselt soovib taotluse esitaja, et Tartu Vanglas ei oleks kehtestatud ühtegi vanglasisesest liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangut, kuna taotluse esitaja ei ole välja toonud konkreetset käskkirja punkti, mis tema õigusi rikub. 16.

§ 251

lg 1 p 1 annab aluse peatada EÕK määrusega vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohus leiab aga, et EÕK kohaldamine ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna see oleks vastuolus avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega.

1. Kohus möönab, et kaebajal võib esineda EÕK vajadus, kuna Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad on olnud lukustatud alates 10.11.2020 – Tartu Vangla direktori 10.11.
2. a käskkirjaga nr 1-1/139 otsustati piirata kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust. Seega üle kolme kuu on kinnipeetavad, sh taotluse esitaja pidanud taluma tavapärasest vanglarežiimist rangemaid piiranguid, mis vaieldamatult avaldavad mõju kinnipeetavate elukorraldusele ja võivad olla nii füüsiliselt kui vaimselt koormavad. Taotluse kohaselt on ahistavad piirangud viinud taotleja psüühilise krahhi äärele.
3. Tartu Vangla on vastuses kohtunõudele selgitanud, et ajavahemikus 07.11.2020-10.02.2021 on kinnipeetav ühel korral (05.02.
4. a) pöördunud meditsiiniosakonda seoses kehtestatud 3 piirangutega. Psühhiaatri vastuvõtul väitis kinnipeetav, et karantiin ja norskav kambrikaaslane teevad närviliseks. Sel põhjusel kirjutati kinnipeetavale 10-päevaks unerohtu. Rohkem ei ole kinnipeetav pöördunud vangla poole seoses vaimse tervisega. Vangla leiab oma vastuses, et sellest tulenevalt saab järeldada, et siiamaani ei ole kehtestatud piirangud omanud kinnipeetavale tervisele sellist mõju, et tema tervisliku seisundi parandamiseks/hoidmiseks oleks vaja osutada tõsist meditsiinilist ravi.
5. Kohus leiab, et vangla ei või ära oodata, millal kehtestatud piirangud hakkavad kinnipeetava tervisele avaldama mõju sellisel määral, et tema tervisliku seisundi parandamiseks/hoidmiseks oleks vaja osutada tõsist meditsiinilist ravi, vaid vangla peab vältima oma tegevusega kinnipeetava tervise kahjustamist ja võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et tervisekahju ennetada. Kuigi võib eeldada, et tavapäraselt kinnipeetav pöördub ise ravi saamiseks meditsiiniosakonna poole, siis ei tähenda see, et arstil poleks VangS § 52 lg-st 2 tulenevat kohustust ka ise jälgida kinnipeetava terviseseisundit. Kohus leiab, et taotluse esitaja seni esinenud psüühilisi vaevusi ei saa lõputult ravida unerohuga, mistõttu peab vanglateenistus ja vangla arstid edaspidi tähelepanelikult jälgima X tervislikku seisundit.
6. Taotluse esitaja hinnangul peaks Tartu Vangla nakkushaigust hõlmava meditsiinilise probleemiga tegelema VangS § 53 alusel ja VangS § 8 kasutamine ei ole tema suhtes õiguspärane ega põhjendatud. Praegusel juhul on Tartu Vangla 05.02.
7. a käskkirja õiguslikuks aluseks VangS § 41 lg-e 2 koostoimes § 8 lg-ga 2 ja § 69 lg-ga 4, mida on seni kohtupraktikas õiguspäraseks peetud, et tagada vangla julgeolek. Tõsi, kevadise eriolukorra ajal kohaldatud piirangutega seotud kohtuvaidlused on veel pooleli (nt kohtuasjad nr 3-20-766, nr 3-20-1367, nr 3-20-1067), kuid kohus ei pea võimalikuks EÕK taotlust lahendades, asuda praegusel hetkel teistsugusele seisukohale. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla kohaldatud piirangutel käesoleval hetkel legitiimine eesmärk ning piirangud ei ole ebaproportsionaalsed.
8. Arvestades olukorda praegu Eesti Vabariigis ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ning selle ohtlikkust, on kohtu hinnangul põhjendatud kinnipidamisasutuses täiendavate piirangute kehtestamine. Viimase 14 päeva haigestumus 25.02.
9. a seisuga 100 000 inimese kohta on 850,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 14,3%;
10. veebruari hommikuse seisuga viibib haiglas 504 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 41 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 26 inimest.1 Ka Tartumaal kasvab nakatunute arv. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus kaaluma ka kolmandate isikute ja avalikku huvi. Lisaks sellele, et vanglal on kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida neid õigusi võimalikult paremini kaitsvad abinõud, on praegusel juhul ka väga suur avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste haigestumist vältida.
11. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kohus mõistab vangla vaidlusaluses käskkirjas toodud selgitusi, et kui varasemalt peeti viiruse levimist õhu kaudu vähem tõenäolisemaks levikuviisiks, siis järjest enam leitakse, õhu kaudu nakatumiste arv võib olla seni arvatust oluliselt kõrgem.
12. a juulis juhtisid teadlased tähelepanu vajadusele tegeleda senisest enam just viiruse õhu kaudu leviku aspektidega ning vajadusele võtta sellest tulenevalt kasutusele ennetavaid meetmeid viiruse leviku tõkestamiseks. Viiruseosakesed võivad levida õhus koguni kümneid meetreid. Viiruse kiire levik on eriti suur oht just asutustes, kus isikud viibivad pikka aega siseruumides, kus ei ole võimalik hoida kõikide isikutega viiruse leviku tõkestamiseks vajalikku distantsi. Seetõttu on õigustatud siseruumides kontaktide piiramine. 1 https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-25-veebruar-oopaevaga-lisandus-1154-positiivset-testi 4
13. Vangla tõi oma seisukohas EÕK taotlusele välja, et taotluse esitaja ei osale taasühiskonnastavates tegevustes ning tal ei toimu ka kokkusaamisi, välja arvatud 14.01.
14. a lisati X eestikeelsesse jumalateenistusse (toimub üks kord nädalas). Hajutatuse nõude tõttu jälgivad kaplanid, et kabel ei oleks liiga täis ja seetõttu sai kinnipeetav osaleda jumalateenistuses 17.01.
15. a ja 31.01.
16. a. Seega on Tartu Vangla püüdnud leida kinnipeetavale leevendusi. Xl on võimalik igapäevaselt käia jalutuskäigul värskes õhus. Kambris on raadio, kaabeltelevisioon ja elekter ööpäevaringselt jäetud sisselülitatuks kogu piirangute kohaldamise ajal. Lisaks alates 10.02.
17. a lisandus kinnipeetavate telekanalite valiku hulka täiendavalt kolm lisa telekanalite (Viasat History, Viasat Nature, Viasat Explore).
18. Vangla esitas oma seisukohas ka vastuväited taotluse esitaja väitele, et enamus vanglatöötajaid on vaktsineeritud. Tartu Vangla 17.02.
19. a vastuse kohaselt moodustab vaktsineeritud teenistujate arv (keskmiselt 20 teenistujat ja umbes 40 meditsiinitöötajat, kes on saanud kaks vaktsiini) vangla teenistujate hulgast marginaalse suhtarvu, mistõttu ei saa rääkida sellest, et vanglateenistujad ei ole nakkusohtlikud kinnipeetavate jaoks. 17.02.2021 seisuga on nelja Tartu Vangla teenistuja proov osutunud viiruse suhtes positiivseks ja neil on ilmnenud ka haigussümptomid. Lisaks on kahe kinnipeetava proov osutunud viiruse suhtes positiivseks. Seetõttu ei saa vangla järeldada, et piirangute seadmise tinginud oht on möödunud ning piirangude kohaldamine on jätkuvalt vajalik. Eeltoodust tulenevalt kaalub avalik huvi üles taotluse esitaja ebamugavused ning kohus ei pea võimalik EÕK kohaldamist.
20. Kohus selgitab, et küsimus, kas vangla kehtestas piirangud õiguspäraselt, lahendatakse käskkirjade üle peetava vaidluse tulemusena. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (RKHKm 22.09.2014, 33-1-59-14, p 19). Käesolevas menetluses ei saa kohus võtta seisukohta, et piirangute kehtestamine oli õigusvastane. Kui hilisema võimaliku kohtumenetluse tulemusena peaks selguma, et piirangud olid ebaproportsionaalsed ja neid kohaldati põhjendamatult, on taotluse esitajal võimalik taotleda vangla õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitamist.
21. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
22. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) 5