← Eesti

2-20-7214/26

Obsah (6)§ 428§ 661§ 150§ 430§ 173§ 168

2-20-7214 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7214 Tsiviilasi Hoiu-laenuühistu ERIAL hagi

) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-7214 menetlus kooskõlas

§ 428lg 1 p-s 4 sätestatuga.

1.

  1. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. 1.
  2. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 1.
  3. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 1.12.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse loobuda. 1.13. Käesolev kompromissileping on koostatud poolte tahte kohaselt, hageja ja kostja poolt allkirjastatud ning edastatud Harju Maakohtule kinnitamiseks. 1.14.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja tasus käesoleva menetluses riigilõivu summas 450 eurot. Ülaltoodu alusel palub HLÜ ERIAL tagastada ½ tasutud summast ehk 450 eurot tema arveldusarvele nr xxx (TBB Pank). 1.15. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-20-7214 menetlus. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada hagejale pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, st 450 eurot ning kanda see hageja HLÜ ERIAL pangakontole xxx TBB Pank. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 2

(4)2-20-7214
  1. Harju Maakohtu menetluses on Hoiu-laenuühistu ERIAL hagi solidaarselt DEK OÜ ja E Z’i vastu võla nõudes.
  2. 21.01.2021 kohtuistungil pooled esitasid kohtule ühiselt allkirjastatud kompromissilepingu, milles hageja ja kostjad taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. 3.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 4.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

  1. Kohus asub seisukohale, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
  2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab

§ 430

lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab

§ 430

lg 9 kohaselt pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 7.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud loobuda kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. 8.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses 3

(4)2-20-7214 asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas menetluses riigilõivu 900 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, so 450 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.