Obsah (4)

§ 310§ 181§ 7§183

1-20-8797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8797 (20233000640) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtui

§ 310

lg 2 alusel jätta kannatanu D L (ik XXX ) tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot läbi vaatamata. 1 1-20-8797

§ 181

lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud – kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kohtuistungil õigusabi osutamise eest 704 (seitsesada neli) eurot 40 senti - riigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. jaanuarist
2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. jaanuarist
4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Jelena Valašast süüdistatakse selles, et 19.05.2020 kella 15.30 paiku viibides XXX asuva hoone juures, võttis J. Valašas oma tuttava D L taskutest telefoni Samsung GT 6275 ning sularaha summas 265 eurot. D L pidas seda „mänguks“ ja ei teinud selleks takistusi. Saades asjad enda valdusesse kiirendas Jelena Valašas sammu ja lahkus. Jättes D L saadud sularaha summas 265 eurot ja mobiiltelefoni Samsung GT 6275 tagastamata, pööras J. Valašas nimetatud asjad ebaseaduslikult enda kasuks ja tekitas D L varalist kahju summas 265 eurot. Oma sellise teoga, mis seisnes valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramises pani Jelena Valašas toime KarS § 201 lg 1 sätestatud kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Jelena Valašas vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Prokuröri hinnangul Jelena Valašasi käitumine vastab süüdistuses KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisule. Prokurör taotles kohtult Jelena Valašasi süüditunnistamist KarS § 201 lg 1 järgi ning nõudis karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Jelena Valašase suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Rahuldada D L hagi 250 euro suuruses summas. Kaitsja leidis, et Jelena Valašasi süü talle inkrimineeritud kuriteos ei ole tõendatud. Kaitsja palub mõista Jelena Valašase süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi õigeks. Kohus kuulas kohtuistungil üle süüdistatava Jelena Valašasi, kannatanu D L ning tunnistaja G Š. Süüdistatava J. Valašasi ütluste kohaselt D L tuli
5. mail 2020.aastal kohtumisele tugevas alkoholijoobes. Nad kohtusid Regati restorani juures umbes kell kolm. D läks kauplusse džinni järele. Jelena ei läinud koos temaga kauplusse sisse. Pärast D küsis, miks ta käib internetis 2 1-20-8797 SmartTV kaudu. J. Valašas näitas talle telefoni, et tal ei ole nutitelefon. D pakkus talle oma vana telefoni Samsung. Selleks, et Jelena saaks internetti välja. See ei olnud uus Samsung, ekraan oli katki. D oli ise oma telefonist SIMkaardi välja võtnud ja peale seda andnud telefoni üle. Jelena oli nõus ja D juuresolekul vahetas SIM-kaardi. Pärast seda Jelenale helistati ning ta läks ära. Raha võtmist J. Valašas ei tunnista. Süüdistatav helistas D paari päeva pärast ja ütles, et telefon töötab halvasti, ka internet, aku on nõrk ning seda jätkub kaheks kolmeks kõneks. D oli napsitanud, aga pretensioone selle kohta, et Jelena tagastaks telefoni ei olnud. Kannatanu D L andis ütlusi, et
6. mail 2020.aastal Jelena Valašas helistas talle ja pakkus minna jalutama. Nad kohtusid Regati restorani juures umbes kell üks, pool kaks. Läksid koos Jelenaga kauplusesse. Kannatanu ostis 1,5 liitrit džinni. Viibides XXX asuva hoone juures, võttis J. Valašas tema taskutest telefoni Samsung ning sularaha summas 265 eurot. D L ei vaielnud vastu, kuna mõtles, et see on mäng. Mõtles, et Jelena Valašas teeb nalja. Jelena läks temast mööda. Kannatanu hüüdis talle järele, Jelena Valašas pööras end, kiirendas sammu ning lahkus. Mõne aja pärast kannatanu kohtas tuttavat noormeest ja palus tal helistada tema telefoninumbrile. Noormees valis tema telefoninumbri, kuid telefon oli välja lülitatud. Samal päeval ta läks politseisse, aga seal oli uks kinni, sest oli koroona pandeemia. Ta mõtles, kas esitada avaldust politseisse või mitte, aga G Š ütles esitada avaldus. Mõne päeva möödudes kannatanu pöördus politsei poole ja esitas avalduse. Tunnistaja G Š ütles kohtuistungil, et ta kutsus hommikul
7. mail 2020.aastal D L , et ta abistaks mööblit teisaldada. Pärast tööd nad tarvitasid alkoholi, 50 grammi kaupa. G S laenas kannatanule 250 eurot. Õhtul D L helistas fonolukule ning palus abi, oli midagi seotud politsei ja röövimisega. D L suhtles fonoluku teel G S abikaasaga ja oli purjus, sest tema jutt oli segane. Kaks nädalat hiljem D L selgitas, et tuttav naine võttis temalt raha ja mobiiltelefoni ära. G S ei uskunud sellesse, sest D L on probleeme alkoholiga, ta kuritarvitab alkoholi ja mõnikord valetab. G S sõnul ta ei soovinud pöörduda politseisse. G S on kindel, et D kaotas raha ja telefoni. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid ja dokumendid: - Hagiavaldus, et kannatanu D L poolt on esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 265 eurot. - Karistusregisti teatis, et Jelena Valašas on varem kohtulikult karistamata, mis annab aluse arvata, et Jelena Valašase näol on tegu õiguskuuleka inimesega. III Kohtu seisukoht Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kõigepealt võtab kohus seisukoha tõendite usaldusväärsuse kohta. Seejärel annab õigusliku 3 1-20-8797 hinnangu sellele, kas on tõendatud see, et 19.05.2020 kella 15.30 paiku viibides XXX asuva hoone juures, võttis J. Valašas oma tuttava D L taskutest telefoni Samsung GT 6275 ning sularaha summas 265 eurot selleks, et oleks võimalik võtta seisukoht, kas on vajalik anda õiguslik hinnang J. Valašasi poolt KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele. J. Valašas oma süüd ei tunnista, tema ütlused tõendavad, et tal oli kontakt kannatanuga ja viimane ise andis talle oma telefoni. Jelena Valašas eitab mängulist läbiotsimist ja seda, et ta võttis D. L raha. Telefoni osas märgib Jelena Valašas, et selle kinkis talle D. L . Kohtus antud ütlustest selgub, et D. L küsis, miks Jelena käib internetis SmartTV kaudu. J. Valašas näitas talle telefoni, et tal ei ole nutitelefon. D pakkus talle oma vana telefoni Samsungi. Selleks, et Jelena saaks internetti välja. Jelena Valašas kinnitas kohtuistungil, et ta ei näinud kannatanul raha, ei otsinud tema taskuid läbi, ei võtnud temalt raha, st raha võtmist J. Valašas järjepidevalt ja kategooriliselt ei tunnista. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna neid ei lükka ümber ükski kohtule esitatud tõend. J. Valašasi ja G. S ütlused ei ole teineteisega vastuolus. Kohus usaldab J. Valašasi ja G. S ütlusi. Kohus leiab, et süüdistav ja tunnistaja on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Süüdistatava ütlustes pole vasturääkivust ei kohtueelses, ei kohtulikus uurimises, mis puudutavad seda, et Jelena Valašas sai kannatanult telefoni kingituseks. Samas olid vasturääkivused kannatanu ütlustes. Kannatanu D L ütluste analüüsil ilmnevad järgmised vasturääkivused:

1. D L andis eeluurimisel ütlusi, et
2. mail 2020 peale seda kui ta ei saanud kirjutada avaldust politseisse, et Jelena omastas raha, hakkas tarvitama alkoholi, aga kohtuistungil ütles, et õhtul
3. mail 2020 pärast kohtumist Jelena Valašasiga ta ei tarvitanud alkoholi.
4. Kannatanu esialgsetel kinnitas, et hüüdis Jelena Valašasile järele, Jelena pööras end ning kiirendas sammu. Hiljem kannatanu ütles kohtuistungil, et kui ta hüüdis Jelena Valašasile järele, Jelena ei reageerinud üldse.
5. D L ütles, et
6. mail 2020 õhtul ta suhtles G S fonoluku kaudu ja sel ajal ta oli kaine. Kuid G S on kindel, et D L suhtles fonoluku teel tema abikaasaga ja oli purjus, sest tema jutt oli segane. G S kuulis kõnet, kus naine rääkis D ja ütles naisele, et ära ust ava.
7. Kannatanu seletas, miks ta ei pöördunud politseisse järgmisel päeval, sest ta mõtles, kas esitada avaldust politseisse või mitte, aga G S veenis teda minna avaldust politseisse esitama. Kuid G S sõnul ta ei soovitanud pöörduda politseisse, sest D on probleeme alkoholiga ja G S arvamusel D kaotas raha ja telefoni.
8. Kannatanu sõnul ta suhtles G S kohe pärast sündmust ja just sel momendil G S soovitas pöörduda politseisse. G S väidete kohaselt ta kohtas D kahe nädala möödudes peale sündmust.
9. Kannatanu ütlused on vastuolulised selles osas mis põhjusel ta ei pöördunud politseisse 20.05.
10. Kannatanu tunnistas kohtueelsel uurimisel, et seoses tervisliku seisundiga. Kohtus andis ütlusi, et tegelikult jõi alkoholi.
11. Kannatanu ütlused on vastuolulised samuti ka osas, kus ta viitab süüdistatavaga kohtumise ajale ja ajale, millal ta püüdis politseisse pöörduda. Tema sõnade kohaselt toimus kohtumine Jelenaga umbes kell üks päeval. Ja peale juhtunut läks kohe politseisse, politseiosakonnas oli ta kella poole neljast kella neljani. Kuid kohtueelse uurimisega on kindlaks tehtud, et süüdistatav ja kannatanu ei jõudnud jalutada linnas, nende kohtumine kestis ajaliselt vaid 20 minutit, see tähendab, et kannatanu ütlused ei ühti ajaliselt. Kus viibis kannatanu ajaperioodil alates kella 14:00 kuni kella 15:30, ta kohtule ei selgitanud. Süüdistatava ütluste 4 1-20-8797 kohaselt toimus nende kohtumine kella 15:00 paiku ja kohtumisele tuli too tugevas alkoholijoobes, tuikus. Tunnistaja ütluste kohaselt läks D tema juurest ära kella 12.00 paiku ja oli kergelt joobes. Kohus leiab, et kannatanu D L ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tema ütlused on segased, vastuolulised, ei ole kooskõlas tunnistaja G S ütlustega ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Kohtulikul uurimisel ei olnud vaidlust kas kannatanu L raha oli olemas. Kohtulikul uurimisel oli kindlaks tehtud tunnistaja G S ütlustega, et tunnistaja oli kokku saanud kannatanuga 19.05.2020 ning laenanud talle raha. Vaidlus oli selles, kas oli üldse süüdistatava poolt toime pandud omastamine. See fakt, et tunnistaja G S andis
12. mail 2020 raha kannatanule, ei tõenda veel omastamise fakti. Tunnistaja G. S ütlused tõendavad ainult asjaolu, et D. L oli sularaha. Riigikohus on märkinud oma lahendis 3-1-1-109-15 p 110, et kohtupraktikas on välja kujunenud nõue, mille kohaselt on ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. septembri
14. a otsus asjas nr 3-1-1-74-05, p 15 ja
15. detsembri
16. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.6). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. veebruari
18. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14). Süüdistatava J. Valašasi ütluste kohaselt D L tuli
19. mail 2020.aastal kohtumisele ja küsis, miks ta käib internetis SmartTV kaudu. J. Valašas näitas talle telefoni, et tal ei ole nutitelefon. D pakkus talle oma vana telefoni Samsungi. Selleks, et Jelena saaks internetti välja. Eluliselt usutav see, et kaks inimest, kes on kohtunud, selleks, et ühiselt aega veeta hakkavad esmalt rääkima võimalikust interneti ühendusest. Eluliselt usutav, et inimene, kes hoolib tütarlapsest, kingib talle telefoni selleks, et oleks mugav temaga interneti kaudu ühendust võtta. Ja see asjaolu ei tundu kohtule imelik või ebatavaline olema. Seda enam, et telefon oli vana ja ei olnud kannatanule väärtuslik, millest ta ka kohtule teatas. Enamgi veel, nagu on kohtuistungil kindlaks tehtud, süüdistatava ja kannatanu vahel juba oli juttu interneti kasutamisest ja interneti teel suhtlemisest. Kannatanu selgitas kohtulikul uurimisel, et pärast Jelena Valašasiga kohtumist ja väidetavalt omastamist oli ta pöördunud politseisse. Politsei osakonnas oli ta kella poole neljast kella neljani. Nagu kannatanu oli selgitanud sinna ta siseneda ei saanud, kuna uks oli kinni. Narva politseiosakonna töögraafik 19.05.2020 oli kella üheksast kella viieni /lk 17/. Kannatanu väide, et tal ei tulnud pähe helistada politseiosakonna uksekella ei ole eluliselt usutav. Lisaks sellele samal päeval kannatanu küsis telefoni tundmatult inimeselt, aga talle ei tulnud pähe helistada numbrile
20. See kannatanu väide ka ei ole eluliselt usutav. Kohtuistungil on tõedatud, et kannatanu jätkas alkoholi tarvitamist nii
21. kui
22. mail. Tunnistaja G S ütlustest järgneb, et
23. mai õhtul käis L tunnistaja maja juures, aga teda ei lastud sisse, kuna ta oli purjus. Hinnates kannatanu ütlusi on vaja hinnata ka tunnistaja ütlusi, kes isikuliselt iseloomustas kannatanut. Tunnistaja märkis, et kannatanu D L on talle hästi teada ning alkoholi liialdamise tõttu võib ta ka valetada. Ning vastates kohtu küsimusele tunnistajal ei olnud kindlust selles, kas kannatanu oli rääkinud tõtt või valetanud. Kohus arvab, et kohtulikus uurimises pole ühtegi tõendit, mis võimaldaks tunnistada Jelena 5 1-20-8797 Valašast kuriteos süüdi. Nagu selgitas Jelena Valašas
24. mail ta ei ole kannatanul mingit raha näinud ega seda võtnud. Asja materjalid ei lükka ümber seda, mis puudutab asjaolu, et Jelena Valašas oli helistanud kannatanule ja öelnud, et tal töötab halvasti telefon ja aku. Kohtulikul uurimisel Jelena Valašas näitas, et kannatanu oli ise telefonist SIMkaardi välja võtnud ja peale seda andnud telefoni üle. Jelena Valašas oli öelnud, et ta paar päeva hiljem oli helistanud kannatanule samal numbril, mille kaudu nad olid suhelnud. Uurimisel oli piisavalt aega selleks, et esitada tõendeid selle kohta, et kannatanu oli vahetanud oma SIMkaardi /kus ja millise operaatori juures/. Tõendamiskohustus selles osas, kas kannatanu oli vahetanud SIM-kaarti, asus süüdistajal. Asja materjalid ei lükka ümber seda, et Jelena Valašas oli helistanud kannatanule paar päeva hiljem ning et kannatanu võttis SIM-kaardi ise välja. Käesoleval juhul ei kinnita kohtule esitatud tõendid, mis võimaldaksid tõsikindlalt asuda seisukohale, et Jelena Valašas pani toime KarS § 201 lg 1 sätestatud kuriteo. Kohus leiab, et Jelena Valašasi tegevusele õigusliku hinnangu andmisel on oluline pöörata tähelepanu G. S poolt öeldud fraasile, mille kohaselt D L on probleeme alkoholiga, ta kuritarvitab alkoholi ja seetõttu mõnikord valetab. Kohus võtab arvesse ka, et Karistusregisti alusel Jelena Valašase näol on tegu õiguskuuleka inimesega. Kohus leiab, et ka kriminaalasjas kogutud teised tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et J. Valašas võttis oma tuttava D L taskutest telefoni Samsung ning sularaha summas 265 eurot.

§ 7lg 2 kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid süüdistatava ütlused ümber ning vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Seega on kohtul tekkinud kõrvaldmata kahtlus süüdistatava süüdiolekus, mis tuleb tulenevalt

§ 7lg-st 3 tõlgendada süüdistava kasuks ning süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses Kar

S § 256 lg 1 järgi, kuna kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega ei leidnud tõsikindlalt tõendamist see, et J. Valašas 19.05.2020 kella 15.30 paiku viibides XXX asuva hoone juures, võttis J. Valašas oma tuttava D L taskutest telefoni Samsung GT 6275 ning sularaha summas 265 eurot. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus leiab, et kuna Jelena Valašasi süü talle inkrimineeritud kuritegudes ei ole tõendatud, siis tuleb Jelena Valašas seetõttu talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. IV Tsiviilhagi Kohtuistungil toetas kannatanu oma hagiavaldust ja palus hüvitada temale varalist kahju summas 265 eurot.

§ 310

lg 2 alusel kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kannatanu D L tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 265 eurot tuleb jätta läbi vaatamata. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas 6 1-20-8797

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, arvestades §-s 182 sätestatud erandeid.

§183

näeb ette, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

§ 181

lg 1 alusel tuleb jätta kriminaalmenetluse kulud – kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 38 eurot 40 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 97 eurot 20 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kohtuistungil õigusabi osutamise eest 704 eurot 40 senti - riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja

§-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7