Obsah (8)

§ 168§ 177§ 227§ 663§ 667§ 3401§ 64§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17398 Ko

) § 423 lõike 1 punktile

1. Kui osanikud tulevikus otsustavad vastava nõude esitamise ja esindaja määramise, on hagejal õigus esitada hagi uuesti.
2. Juhindudes

§ 168lõikest 2 määras kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lõike 1 punkt 2).

Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata hagi menetlemist.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus ekslikult, et hageja esindusõiguse tõendamine on võimalik vaid osanike otsusega, mis on vastu võetud enne hagi esitamist. Hageja esindusõiguse puudumine hagi esitamisel oli kõrvaldatav puudus, mida on leidnud ka kohus. Kohus jättis põhjendusteta lahendamata hageja 22.01.2021 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Hageja soovis esitada lubatava tõendi ja taotles selleks täiendavat tähtaega. TsÜS-ist ja Riigikohtu praktikast tulenevalt oli hageja osanikel võimalik hagi esitamine ja esindajana AK tegutsemine tagantjärgi kiita heaks, heakskiit kehtiks alates hagi esitamisest. Taotluse lisana esitatud 2 2-20-17398 tõendist oli kohtul selge, et hageja on juba osanike koosoleku kokku kutsunud päevakorraga, milles mh oli küsimus ka käesoleva õigusvaidluse pidamise ja vaidluses esindaja määramise heakskiitmisest. Lisaks TsÜS §-le 111 lubavad menetlusosalise esindusõigust tõendada heakskiiduga

§ 227lõiked 2 ja 4.

1. Hageja osanike erakorraline koosolek toimus plaanipäraselt 01.02.
2. Kaebusele on lisatud koosoleku protokoll, mille päevakorrapunktis 4 otsustati kiita heaks käesoleva hagi esitamine ning määrata hageja esindajaks selles vaidluses juhatuse liige AK. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
3. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas ka taotluse menetluse peatamiseks.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohus on 26.01.2021 määruse tegemisel rikkunud menetlusõigusenorme ja kohaldanud valesti materiaalõigust. Seetõttu tuleb maakohtu määrus

§ 667

lõike 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Praegusel juhul esitas hagejast äriühing oma ühe juhatuse liikme AK ja tema määratud lepingulise esindaja vahendusel hagi hageja teise juhatuse liikme vastu kahju hüvitamiseks. Kolleegium nõustub kaebajaga, et ekslik on vaidlustatud määrusest järelduv maakohtu seisukoht, et hagi esitamise lubatavuse ja hageja esindusõiguse tõendamine on võimalik vaid osanike otsusega, mis on vastu võetud enne hagi esitamist. Hageja toob määruskaebuses õigesti välja, et TsÜS § 111 lõike 1 teise lause järgi oli hageja osanikel võimalik hagi esitamine ja AK esindajana tegutsemine kiita heaks ka tagantjärgi. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lõike 2 kolmanda lause mõttes (vt lahendid nr 3-2-1-72-13, punkt 21; 3-2-1-74-15, punkt 13). TsÜS § 111 lõikest 1 tuleneb, et kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele; nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113 järgi kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, seega kehtib heakskiit alates hagi esitamisest.
2. Maakohus leidis õigesti, et ÄS § 168 lõike 1 punkti 10 kohase otsuse puudumine on kõrvaldatav puudus, mille osas saab kohus määrata

§ 3401järgi tähtaja.

Selliselt kohus toimiski, määrates 12.01.2021 kirjas hagejale vastava osanike otsuse esitamise tähtajaks 22.01.2021. Samas, nagu eelnevalt märgitud, olles ekslikul seisukohal, et kõnealust otsust ei ole võimalik tagantjärgi heaks kiita, jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta ja lahendamata hageja 22.01.2021 taotluse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Viidatud taotluses tõi hageja välja, et tal ei ole võimalik esitada kohtule osanike otsust, mis oleks vastu võetud enne käesoleva hagi esitamist, kuid 19.01.2021 on hageja juhatus kutsunud kokku osanike koosoleku 01.02.2021, mille päevakorras on mh käesoleva õigusvaidluse alustamise heakskiit ja vaidluses esindaja määramine. Taotlusele oli lisatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade. Eeltoodut arvestades palus hageja kohtu määratud tähtaega pikendada 3 2-20-17398 kuni 15.02.2021 (arvestades ka 01.02.2021 koosoleku võimalikku mittetoimumist ja korduskoosoleku korraldamise vajadust).

§ 64

lõike 1 esimesest lausest tuleneb, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kolleegiumi hinnangul tõi hageja 22.01.2021 taotluses välja mõjuva põhjuse – hageja on juba osanike koosoleku kokku kutsunud päevakorraga, milles mh oli käesoleva õigusvaidluse pidamise ja vaidluses esindaja määramise heakskiitmise küsimus ning vastava otsuse saaks hageja esitada eelduslikult hiljemalt 15.02.2021. Ringkonnakohus leiab, arvestades ka

§-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõtet, et sellises olukorras olnuks maakohtul mõistlik ja põhjendatud hageja tähtaja pikendamise taotlus rahuldada. 16. Määruskaebuses toob hageja täiendavalt esile, et osanike koosolek toimus plaanipäraselt 01.02.2021, ning esitab koosoleku protokolli, mille päevakorrapunktis 4 otsustati kiita heaks käesoleva hagi esitamine ning määrata hageja esindajaks selles vaidluses juhatuse liige AK. Seega on praeguseks igal juhul hagi menetlemist takistav puudus kõrvaldatud, mistõttu tuleb asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.

§ 667

lõige 3 annab kohtule õiguse koguda määruskaebemenetluses uusi tõendeid ja nendega arvestada.

1. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et käesoleva määruse tegemist ei takista kostja poolt osanike 01.02.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks hagiavalduse esitamine ja vastuses määruskaebusele esitatud menetluse peatamise taotluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Määruskaebemenetluse kulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (

§ 173lõiked 1 ja 3, § 174 lõige 6).

(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 4