Obsah (4)

§ 71§ 124§ 152§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2526 Määruse kuupäev 26. veebruar 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Daniil Shumskiy kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahj

) § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Kaebaja esitas
2. veebruaril 2021 kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitas, et tal ei olnud aimugi kaebuse esitamise ajast ja samuti ootas ta vastust Viru Vanglalt.
3. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused. Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Üksnes erandlikel juhtudel võivad tähtaja ennistamise tingida ka 2 3-20-2526 isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Mõjuva põhjusena

§ 71

lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Samas ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. (Vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, punkt 19;
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, punkt 12;
5. jaanuari
6. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punktid 16 ja 17.)
7. Kohtupraktikas on juba aastaid tagasi kinnistunud seisukoht, et kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral kohaldub 30-päevane kaebetähtaeg vastavalt RVastS § 18 lõikele 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi
8. detsembri
9. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, punkt 13 ja selles viidatud praktika). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja kohtuvaidluse algatamise kord, sh tähtaeg. Kaebaja koostas kahjunõude Viru Vanglale
10. detsembril 2019 ning Viru Vangla registreeris selle
11. detsembril
12. Sellele, et kaebaja oli teadlik, et vanglale on kahjunõudele vastamiseks ette nähtud tähtaeg, viitab kaebuses märgitu „aga juba ammu on möödunud kõik vastamise tähtajad, seoses sellega kirjutan kohtule“. Kaebaja ei saanud ka õiguslikult kogenematu inimesena eeldada, et kui vangla tema kahjunõudele tähtaegselt ei vasta, võib ta sellest hoolimata jääda vangla vastust ootama ja pöörduda kohtusse umbes kümme kuud pärast kahjunõude lahendamiseks ette nähtud tähtaja möödumist. Kohus rõhutab veel kord eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohta, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kaebaja pidi ka õiguslikult kogenematu inimesena mõistma, et kui vangla tema kahjunõuet tähtaegselt ei lahenda, tuleb teatud tähtaja jooksul kohtusse pöörduda. Kui kaebaja selles tähtajas kahtles, oleks ta piisava hoolsuse korral saanud selle välja selgitada, küsides tähtaja kohta vanglalt või kohtust. Kaebetähtaja väljaselgitamisel ja tähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
13. oktoobri
14. a määrus haldusasjas nr 3-20-597, punkt 18).
15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
16. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb kohtul lõpetada määrusega asja menetlus (

§ 124lõige 2 ja § 152 lõike 1 punkt 2).

Kaebetähtaja rikkumise korral võib menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lõige 3).

Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetab kohus määrusega praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata. 14. Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal alusel (

§ 43lõike 1 punkt 2).

15. Menetluse lõpetamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) 3