KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 26. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-8664 Tsiviilasi Andres

) § 132 lg 1² alusel lubatud üksnes erandlikel asjaoludel, kuna riivab isiku omandipõhiõigust. Täitur ei ole põhjendanud, miks ta on sissenõude pööranud avaldaja mittearestitavale sissetulekule, mis jääb alla töötasu alammäära. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata riikliku 2 pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 3 ja täitemenetluse seadustiku (

) § 132 järgi üksnes juhul, kui võlgniku ülejäänud sissetulekud vastavad

§ 132lg-s 1 sätestatud alammäärale.

Ebaõiged on täituri andmed, et avaldaja töötab X-s (X) ja saab töötasu. Avaldaja töötas töölepingu alusel alates

1. aprillist 2018 kuni
2. märtsini
3. Samas ei ole täitur põhjendanud, miks ta ei arestinud sel ajal avaldaja töötasu või ei teinud ettepanekut maksegraafiku sõlmimiseks.
4. Täitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituril on õigus pöörata sissenõue riiklikule pensionile RPKS-i kui eriseaduse ja

§ 132lg 12 alusel.

Praeguses asjas nähtus täiturile töötajate registrist pensioni arestimisel ja kaebuse lahendamisel, et avaldaja on Xi töötaja. Võlgnik on rohkem kui kümme aastat olnud Xi ainuosanik ja juhatuse liige ning saanud äriühingust tasu. Majandusaasta aruannete järgi on äriühingul olnud viimastel aastatel püsiv kasum. See annab alust eeldada, et võlgniku tegelik sissetulek on suurem kui üksnes pension. Kuivõrd avaldaja on lõpetanud töösuhte Xiga pärast kaebuse kohta tehtud otsuse kättesaamist, võib tegemist olla avaldaja poolt tõendi kunstliku loomisega. Avaldaja pidi olema teadlik tema vastu esitatud nõudest, kuna täitur on pööranud sissenõude avaldaja kontodele ja töötasudele. Seega ei saanud avaldajale riikliku pensioni arestimine olla üllatuslik. Seejuures ei ole kohtutäituril kohustust suhelda võlgnikuga talle sobival viisil ega teha ettepanekut maksegraafiku sõlmimiseks. Maksegraafikud saavad sõlmida võlgnik ja sissenõudja. Kohtutäitur on kohustatud täitmisele esitatud nõude täitmiseks tegema kõik võimaliku. Praegusel juhul on täitemenetlus kestnud 20 aastat ning võlgnik oma nõuete tasumiseks huvi üles näidanud ei ole. Avaldajale kuulub küll Xi osa, kuid sellise osa müük on võimatu. Kui võlgnik soovib kohustustest vabaneda, siis saab seda teha pankrotimenetluses ja sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses. 3. Sissenõudja nõustus täituri põhjendustega ning palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT 4. Maakohus jättis 20. novembri 2020. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et puuduvad menetluskulud, mida saaks avaldajalt välja mõista. Määruse põhjenduste kohaselt on erandlikel juhtudel võimalik riiklikule pensionile sissenõue pöörata

§ 132lg-s 12 sätestatud ulatuses.

Kuivõrd praeguses asjas on täitemenetlus kestnud 20 aastat ning avaldajalt ei ole muu vara puudumise tõttu olnud võimalik sissenõudja nõude rahuldamiseks makseid saada, on avaldaja pensioni arestimine 20% ulatuses põhjendatud. Kui nõuet ei ole suudetud täita 20 aasta jooksul isegi pooles ulatuses, ei saa lugeda täitemenetlust õnnestunuks. Kui avaldaja soovis võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel, siis oleks ta pidanud pöörduma ise sissenõudja poole. Kohtutäituril pädevus maksegraafiku sõlmimiseks puudub. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub
2. detsembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega tühistada täituri
3. juuni
4. a otsus ning kohustada täiturit avaldaja
5. mai
6. a kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub avaldaja jätta täituri ja sissenõudja kanda. Koos määruskaebusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada avaldaja riiklikust pensionist kinnipidamiste tegemine. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole täitur teinud

§ 132lg 12 kohaseid mõistlikke pingutusi võlgniku muu vara leidmiseks.

Täituri väitel on avaldaja saanud endaga seotud äriühingust tasu, kuid täitur ei ole põhjendanud, miks ei ole sissenõuet pööratud juhatuse liikme tasule, vaid riiklikule pensionile. Kuivõrd täitur on ise möönnud, et avaldajal on olnud muid sissetulekuid lisaks pensionile, ei ole

§ 131lg 12 kohaldamise esimene eeldus (muu vara puudumine) täidetud.

Täitur ei ole kordagi proovinud avaldajaga ühendust saada, leidmaks mõistlikke võimalusi täitemenetluse edukaks läbiviimiseks.

§ 131

lg 12 alusel võlgniku sissetulekule sissenõude pööramisel tuleks hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Täitur ega maakohus ei ole analüüsinud võlgniku toimetulekut ega seda, kas tema toimetulek minimaalses vajalikus määras on pärast sissetuleku arestimist tagatud. Seejuures ei ole kohtutäitur põhjendanud, miks ta on pensioni arestinud maksimaalses lubatud määras (20%). Avaldaja minimaalne vajalik toimetulek ei ole tagatud, mistõttu on ta raskustes igakuiste kulutuste kandmisega. Avaldaja igakuised keskmised kulud on 519 eurot 33 senti (sh eluasemega seotud kulud 198 eurot 79 senti, toit 150 eurot, muud kulud 170 eurot 54 senti). Seega on avaldaja igakuised vajalikud kulutused suuremad kui arestimisest ülejääv pension. Maakohus on asja lahendamisel tuginenud oletustele, mitte kogutud tõenditele. Täituri esitatud töötamise registri väljavõttest nähtub, et avaldaja töötas Xis alates

1. aprillist 2018 kuni
2. märtsini
3. Kuigi väljavõttest nähtub kande muutmise aeg
4. juuni 2020, puudub info, mis sisuga oli kande muudatus. Kohus ei saanud teha sellest järeldust, et avaldaja töösuhe jätkus ka pärast
5. märtsi
6. Kohus ei ole põhjendanud, miks on jäetud arvestamata avaldaja esitatud väljavõte töötamise registrist, millest nähtub kande loomise aeg
7. aprill
8. Samuti puudub kohtumääruses analüüs, milliseid järeldusi on kohus eeltoodud andmetest teinud.
9. Maakohus rahuldas
10. detsembri
11. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas kinnipidamiste tegemise avaldaja riiklikust pensionist täiteasjas kuni määruskaebuse lahendamiseni.
12. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
13. Täitur vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Täitur selgitas, et esialgse õiguskaitse korras on avaldaja riiklikust pensionist kinnipidamiste tegemine peatatud, kuid kohtutäituril on õigus kinnipeetud raha kohtumenetluse lõpuni hoiustada. Täiturile jäävad arusaamatuks avaldaja väited kahju hüvitamise nõude esitamise 4 kohta, kui kohus peaks kaebuse rahuldama. Väljamakse tegemine võlgnikule või kohtutäiturile toimub esialgse õiguskaitse tühistamise korral. Samas võib pensionist kinnipidamiste tegemise peatamine tingida olukorra, kus sissenõudjal ei ole võimalik enda nõude täitmist nõuda selle aegumise tõttu aprillis
14. Avaldaja väitel on pension tema ainus sissetulek. Avaldajaga seotud Xi
15. a 1–3 kvartali käibest nähtuvalt on äriühing jätkuvalt tegutsev. Töötajaid on olnud üks. Seega on X nn ühemeheosaühing. Tähtsust ei ole sellel, kas isik on saanud juhatuse liikme tasu või dividende, tegemist on siiski sissetulekuga. Avaldaja esitatud andmed tulude ja kulude kohta ei ole usaldusväärsed. Avaldaja pension on X eurot X senti, kuid väidetavad igakuised kulud keskmiselt 519 eurot 33 senti. Kui makseid teevad ka avaldaja lähikondsed, võivad nad aidata sissenõudja ees olevat võlga tasuda. Avaldaja ei ole aastate vältel pidanud vajalikuks nõudeid vastavalt sissetulekule täita.

§ 131

lg 12 kohaldamise esimene eeldus ei ole muu vara puudumine, vaid asjaolu, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud nõude täielikule rahuldamisele. Seetõttu on avaldaja pensioni arestimine 20% ulatuses asjakohane meede. Etteheide, et täitur ei ole arestinud avaldaja juhatuse liikme tasu, on asjakohatu. Kuivõrd avaldaja enda tööandjana ei ole töötasust kinnipidamisi teostanud, siis ei tee ta seda ka juhatuse liikme tasust. Täitur on avaldaja kontod arestinud

1. septembril
2. Seetõttu kannab avaldaja enda sissetulekud A.A. (avaldaja abikaasa) kontole. Abikaasad on
3. oktoobril 2009 sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt abikaasade kontodel olev raha jääb selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele on see registreeritud. Sotsiaalkindlustusametist makstav pension on võlgniku lahusvara, millele saab sissenõude pöörata. Praegusel juhul puudub veendumus, et täitur teeks kaebuse uuel läbivaamisel teistsuguse otsuse, kuna võlgnik ei ole uusi põhjendusi ega tõendeid esitanud. Avaldajal suureneksid üksnes õigusabikulud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse täituri
6. juuni
7. a otsuse peale, tühistab selle ja kohustab täiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Määruskaebus rahuldatakse.
8. Asja materjalidest nähtuvalt on täitur alustanud avaldaja suhtes täitemenetluse
9. oktoobril
11. mail 2020 täituri poolt koostatud akti kohaselt tuleb avaldaja pensionist kinni pidada 20%, millest on eelnevalt maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum 221 eurot 36 senti. Avaldaja esitas
12. mail 2020 täiturile kaebuse, milles palus akti tühistada ja peatada täitemenetluse kuni kaebuse lahendamiseni.
13. juuni
14. a otsusega jättis täitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas täitur on põhjendatult arestinud avaldaja riikliku pensioni

§ 132lg 12 järgses maksimaalses võimalikus (20%) ulatuses.

Avaldaja 5 arvates ei ole täitur teinud mõistlikke pingutusi avaldaja muu vara arvelt nõude rahuldamiseks ning täitur ega maakohus ei ole hinnanud avaldaja toimetulekut. 12. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et

§ 132lg 12 kehtib ka riiklikule pensionile sissenõude pööramisel (vt ka Riigikohtu 5.

juuni 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 17).

§ 132

lg 12 esimese lause järgi võib erandlikel juhtudel, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, arestida kuni 20%

§ 132

lg-s 1 nimetatud sissetulekust (s.o sissetulekust, mis ei ületa kehtivat kuupalga alammäära, mis praegusel ajal on 584 eurot kuus).

§ 132

lg 12 teise lause kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. 13. Samas ringkonnakohus nõustub avaldaja määruskaebuses esitatud etteheitega, et täitur ei ole asjakohaselt põhjendanud, miks ta pööras sissenõue avaldaja riiklikule pensionile TsMS § 132 lg-s 12 maksimaalses lubatud määras (20%). Täitur ei ole teinud seda ka avaldaja kaebuse läbivaatamisel.

§ 132

lg-st 12 tuleneb täiturile ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, millises ulatuses pöörata võlgniku sissetulekule sissenõue olukorras, kus võlgniku sissetulek jääb alla töötasu alammäära (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 20). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole täitur avaldaja pensioni arestimisel hinnanud avaldaja toimetulekut. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täitur seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus ei ole eelmärgitule asja lahendamisel piisavalt tähelepanu pööranud. Seetõttu tuleb ka maakohtu määrus tühistada. 13.1.

§ 132

lg 12 kohaldamise esmaseks eelduseks on see, et sissenõude pööramine võlgniku varale on ebaõnnestunud või eelduslikult ebaõnnestub. See tähendab, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav (nt

§-s 66 nimetatud vallasasjad) või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt

§-d 59 jj, samuti ülalviidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 18).

§ 8

lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb täimine lugeda praegusel juhul

§ 132lg 12 tähenduses ebaõnnestunuks.

Täitemenetlus on kestnud üle 20 aasta ning täitur on arestinud nii avaldaja kontod kui ka sissetulekud. Kuigi avaldajale kuulub Xi osa (tl 33), siis asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks olulise väärtusega varaga, millest saaks nõude arvestatavas ulatuses rahuldada. Ka võlgnik ei ole täituri seisukohale osa väikese väärtuse kohta (tl 52) vastuväidet esitanud. 13.2.

§ 132

lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel tuleb kohtutäituril samas hinnata, millises ulatuses ning millisel põhjusel on võlgniku pensioni arestimine õiglane ja põhjendatud. Tuvastamaks, kas sissenõude pööramine võlgniku sissetulekule on õiglane, tuleb kohtutäituril esmajoones hinnata võlgniku majanduslikku olukorda tervikuna. Hinnata 6 tuleks mh seda, kas pensioni

§ 132

lg 12 järgses maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Selleks tuleb mh võtta arvesse võlgniku kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 19.3). Asja materjalidest võib järeldada, et täituri ja ka maakohtu arvates on praeguses asjas avaldaja riikliku pensioni arestimine 20% ulatuses põhjendatud seetõttu, et avaldajal ei ole muud vara, millele sissenõuet pöörata, ning täitemenetlus on kestnud üle 20 aasta. Samas ei ole võlgniku toimetulekut hinnanud. Ringkonnakohus sellise lähenemisega ei nõustu. Ainuüksi muu vara puudumine ja täitemenetluse kestvus (võlgniku olukorda analüüsimata) ei võimalda teha järeldust, millises

§ 132lg-s 12 sätestatud määras oleks õiglane võlgniku pensionile sissenõue pöörata.

Neid asjaolusid võib arvesse võtta koosmõjus muude asjaoludega. 13.

1. Eelmärgitust tulenevalt tuleb täituri
2. juuni
3. a otsus tühistada ning kohustada täiturit võlgniku
4. mai
5. a kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb täituril hinnata ka avaldaja toimetulekut (sh kulutusi eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) ning välja selgitada, mis on avaldaja tegelikud sissetulekud. Kõiki asjaolusid arvestades ja kaaludes tuleb teha põhjendatud otsus selle kohta, millises ulatuses on avaldaja riikliku pensioni arestimine

§ 132lg-s 12 sätestatud 20% piires põhjendatud.

Ringkonnakohus lisab, et

§ 132

lg 12 võimaldab teha iseenesest ka otsuse, et riikliku pensionit ei saa juhtumi asjaolusid arvestades arestida.

1. Ringkonnakohus märgib, et põhjendamatu on avaldaja määruskaebuses toodud etteheide, nagu peaks üksnes kohtutäitur täitedokumendi täitmiseks võlgnikuga ühendust võtma. Ka võlgnik peab täitemenetluses olema aktiivne, tegema ettepanekuid, kuidas võlgnevus tasuda ega tohi täitedokumendi täitmisest kõrvale hoiduda.
2. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus määruskaebuse muudele väidetele.
3. Kuivõrd ringkonnakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldab, jäävad menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lõike 10 alusel täituri kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluskulude kindlaksmääramisel hindab kohus ka avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust (TsMS § 175 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 7 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest