2-20-9454/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9454 Tsiviilasi A.A. taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuli 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuli 2020 määrus ja saata asi Viru Maakohtule A.A. riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
6. A.A. (avaldaja) esitas 01.07.2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotluse kohaselt tegi Viru Vangla arst Viktoria Pronevitš 25.04.2020 vangla administratsiooni käsul ja avaldaja tervislikku seisundit arvestamata tervisekaarti sissekande, et avaldaja ei vaja eriarstide, s.o neuroloogi määratud tugikarku ja võimlemismatti ning kirurgi määratud topeltmadratsit ja madratsit kartseris. Alates 25.04.2020 ei pääse avaldaja jalutama, sest ei saa ilma toeta kõndida. On üritanud minna seina najal jalutama, kuid valvurid on seina najal liikumise keelanud. Ka neljakäpukil ei lubata kambrist välja. Ametnike sõnul peab käima ilma toeta, sest arsti otsuse kohaselt ei vaja ta abivahendeid. Avaldaja soovib, et advokaat nõustaks ja koostaks vajalikud dokumendid, et vaidlustada arsti sissekanne, mis keelab abivahendite kasutamise. MAAKOHTU LAHEND
7. Viru Maakohus keeldus
8. juuli 2020 määrusega A.A. riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja edastas riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtule. Määruse kohaselt saab taotlusest järeldada, et avaldaja ei ole rahul vangla arsti otsusega, kes tegi vangla administratsiooni käsul tervisekaarti sissekande „abivahendite kasutamine ei ole vajalik“, ning valvurite tegevusega, kes on keelanud avaldajal seina najal liikumise ja kambrist neljakäpukil väljumise. Tegemist ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 mõttes tsiviilasjaga, mille lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse. Vangla töötajate (arst, valvurid) tegevus, sh nende poolt otsuste tegemine on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus ja selliste otsuste tulemusel tekkinud vaidluste lahendamine kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse. Kuna avaldaja soovib saada riigi õigusabi vangla arsti otsuse vaidlustamiseks (mis on halduskohtu pädevuses), kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 31 kohaselt halduskohtu pädevusse. Seega kohus keeldub riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel ja edastab taotluse RÕS § 10 lg 7 alusel Tartu Halduskohtule. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9. A.A. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
10. juuli 2020 määruse tühistamist ja tema riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus ekslikult, et vangla arsti otsuse vaidlustamine kuulub halduskohtu pädevusse. Meditsiiniteenuse vaidlustamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu 06.07.2020 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata avaldaja riigi õigusabi taotlus tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.
12. Maakohus keeldus avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, leides, et maakohus ei ole pädev asja lahendama, ning edastas taotluse RÕS § 10 lg 31 ja lg 7 alusel Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus, lähtudes avaldaja riigi õigusabi taotluses ja määruskaebuses esitatud väidetest, maakohtu seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on kinnipeetavale meditsiinilise abivahendi võimaldamata jätmise tõttu tekkinud vaidlustes selgitanud (nt erikogu 17.06.2020 määruse nr 2-20-896 p 10; 25.09.2017 määruse nr 3-17-1076 p 10; 08.12.2016 määruse nr 3-2-4-1-16 p 8), et tervishoiuteenuse osutamiseks on ka meditsiinilise abivahendi kasutamise, väljastamise vajaduse hindamine. Haldusotsusega on tegemist siis, kui meditsiiniline vajadus on tuvastatud, kuid vangla keeldub sellegipoolest abivahendit väljastamast. Kui vangla tegi ja hageja vaidlustas meditsiinilise otsuse, põhineb pooltevaheline õigussuhe tervishoiuteenuse osutamisel (VÕS § 758 jj) ning vaidluse peab 2 lahendama maakohus. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel meedikuna, mitte aga avaliku võimu ülesannete täitjana. Avaldaja soovib ringkonnakohtu hinnangul vaidlustada eelkõige vangla arsti meditsiinilist otsust, mille kohaselt ei ole avaldajale vajalik abivahendite kasutamine, kuivõrd vangla valvurite tegevus, millega avaldaja rahul ei ole, tugineb avaldaja väidetest lähtudes arsti meditsiinilisele otsusele. Seega on põhjendatud avaldaja arusaam, et asjakohane on kõigepealt vaidlustada arsti meditsiiniline otsus abivahendite vajaduse osas. Soovi vaidlustada tsiviilkohtus arsti meditsiinilist otsust, on avaldaja kinnitanud ka määruskaebuses. Eeltoodut arvestades on avaldaja ja vangla vahel tekkinud vaidlus tervishoiuteenuse osutamise õigussuhtest, millele kohalduvad tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Seega tegemist on TsMS § 1 alusel maakohtu, mitte halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega, ning avaldaja riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub RÕS § 10 lg-te 2, 3 alusel maakohtu pädevusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja