Obsah (5)

§ 38§ 45§ 37§ 27§ 28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1527 Määruse kuupäev 2. veebruar 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Aleksandr Kapajevi kaebus Tartu Vangla vastu 26.06.2020 kambri to

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Toiduluugi sulgemine 8. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on seadusega piiratud ja kaebusele on esitatud lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4, § 44 lg 1).

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Eeltoodu tähendab, et tuvastamiskaebus peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel või teostamisel. Põhjendatud huviks ei ole lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.

1. Kaebaja huviks toiduluugi sulgemise õiguspärasuse hindamisel saab pidada huvi saavutada tulevikus kambri nõuetekohane sisetemperatuur kuumade ilmade korral. Kaebaja on kohtuasjas 3-20-1489 esitanud sellele eesmärgile suunatud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude. Sel 2 juhul ei ole üksikute eelmisel suvel toimunud toiduluugi avamata jätmiste õiguspärasuse hindamine enam lubatav ja ei ole kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Kohus selgitab, et nõude kohustada vanglat tagama tulevikus suvel kambris nõuetekohane temperatuur saab kaebaja korraga esitada ühes kohtuasjas. Kaebajal tuleb kohtuasjas 3-20-1489 tõendada, et eelmisel suvel kambri sisetemperatuur nõuetele ei vastanud ja et abinõud, mida vangla kohaldas, ei olnud piisavad. Selleks saab kaebaja kasutada kõiki eelmisel suvel aset leidnud juhtumeid. Kuna kohtuasi 3-20-1489 on eelmenetluse staadiumis, siis saab kaebaja kaebust soovi korral veel täiendada.
2. Kaebaja ei ole põhjendanud tuvastamisnõuet sellega, et tal on kavas esitada kahju hüvitamise nõue. Kohus selgitab, et selline põhjendus ei oleks tuvastamisnõuet lubatavaks muutnud, kuna alates 01.01.2018 kehtiva

§ 45

lg 2 redaktsiooni alusel ei anna hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ettekanne ja kaebaja ümberpaigutamine

1. Kaebaja taotleb vaidlustatud ettekande tühistamist ja ligikaudu 1,5 tundi kestnud ümberpaigutamise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on ümberpaigutamise õiguspärasuse hindamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust täiendavaks põhjendamiseks käiguta.
2. Ettekande (tl 5) ja Tartu Vangla selgituse (tl 17) põhjal toimus kaebaja ajutine ümberpaigutamine lukustatud kambrisse reaktsioonina korrarikkumisele. Ümberpaigutamine toimus Tartu Vangla kodukorras ette nähtud öörahu ajal ja kestis ca 1,5 tundi. Vangla kinnitusel ei ole 26.06.2020.a sündmuse alusel antud haldusakte. Vangla mõistab kaebaja ümberpaigutamist tavapärase vanglasisese paigutamisena. See tähendab, et vangla ei käsitle toimingut vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 4 nimetatud täiendava julgeolekuabinõu eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise - kohaldamisena ja ei ole seda haldusaktiga sellisena vormistanud.
3. Kaebaja ümberpaigutamine oli ühekordne lühikese kestusega toiming. Kaebuse asjaoludest ei tulene, et vangla oleks kaebaja suhtes sarnaselt toiminud korduvalt või et oleks muid põhjusi pidada sellise toimingu tegemist tulevikus tõenäoliseks. Toiming tehti öörahu ajal, kuid muus osas ei olnud selle mõju kaebaja õigustele intensiivne ja ka öörahu kaebaja tema enda seletuste põhjal ei järginud (kaebaja tegeles toiduluukide sulgemise probleemi lahendamisega). Kaebaja kirjeldusel viidi ta mõneks ajaks esimesel korrusel asuvasse lukustatud osakonda. Kaebaja ei väida, et tema suhtes oleks kasutatud näiteks füüsilist jõudu või ohjeldusmeetmeid. Kui vangla ei andnud haldusakti kaebaja ajutise ümberpaigutamise kohta, siis ei saa vangla kaebaja suhtes uute otsustuste tegemisel ka viidata või tugineda toimunule kui täiendava julgeolekuabinõu kohaldamisele. Kohus nõustub sellega, et vangla arusaam, nagu oleks kaebajaga tehtud toiming olnud tavaline vanglasisene ümberpaigutamine, on vaieldav. Kuid kohtupraktikas ei tunnustata õigust esitada tuvastamisnõue üksnes selleks, et veenduda toimingu õigusvastasuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuliku hinnangu andmine ümberpaigutamisele iseseisva kohtuasja raames ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks. Võimalust esitada kahju hüvitamise nõue selgitab kohus allpool. 3
4. Vaidlustatud ettekanne ei ole haldusakt. Asjaolu, et juhtum on fikseeritud kirjalikult ettekande vormis, ei loo iseseisvalt kaebajale õigusi või kohustusi. Tegemist on asjaolude kirjeldamisega nii, nagu valvur neid tajus.

§ 37

lg 2 punktist 1 tuleneb, et tühistamisnõuet saab esitada üksnes haldusakti suhtes. Ettekande vaidlustamine tühistamisnõudega ei ole lubatav. Kui vastustaja peaks vaidlustatud ettekandele tuginema mõnes haldusaktis, siis on kaebajal õigus selle menetluse raames esitada oma vastuväited ettekandele ja esitada oma versiooni sündmusest. Vaideotsus. Kokkuvõte 15.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei tugine sellele, et vaide tagastamise otsus rikub tema õigusi sõltumata tehtud toimingutest (sõltumata toiduluugi sulgemisest ja kaebaja ümberpaigutamisest). Kaebaja ei ole vaideotsusele mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kaebajal ei ole vaideotsuse vaidlustamiseks kaebeõigust. Kohus selgitab kaebajale, et ei näe põhjust teha vaide tagastamise otsusele etteheiteid. Tuvastamisnõuet ei saa tõepoolest esitada vaidemenetluses, see tuleb esitada otse kohtule (eeldusel, et kaebajal on kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks). Kohus nõustus ka sellega, et ettekande tühistamine ei ole võimalik.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitas eespool, et kambris nõuetekohase sisetemperatuuri saavutamise eesmärgil on kohane esitada kohustamisnõue ning selle on kaebaja esitanud kohtuasjas 3-20-
2. Kui kaebaja leiab, et talle on toiduluugi sulgemisega või toimunud ümberpaigutamisega tekitatud kahju, siis on tal õigus esitada Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõue. Selleks tuleb kaebajal esmalt läbida VangS § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ehk esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kaebajal tekib kohtule hüvitamiskaebuse esitamise õigus pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
3. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse ärakirja saamiseks.

§ 27

lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid

§ 28

lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid sätteid koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4