Obsah (13)

§ 1573§ 74§ 75§ 78§ 34§ 157§ 56§ 58§ 57§ 200§ 214§ 244§ 263

1-20-4443 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4443 (18231501075) Kohtunik Mairi H

§ 1573

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Vjatšeslav Gogolev isikukood: 38008010229; elukoht: xxx; xxx kodanik; xxx haridus; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend puudub Kaitsja Alar Neiland (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada Vjatšeslav Gogolev süüdi

§ 1573lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud.

2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vjatšeslav Gogolev ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Vjatšeslav Gogolev on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 1 1-20-4443 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Vjatšeslav Gogolevi katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. 4.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Vjatšeslav Gogolevi määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.11.

2. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kannatanu A G isikuõiguste kaitseks Vjatšeslav Gogolevile lähenemiskeeld 3 aastaks, millega Vjatšeslav Gogolevil: 1) keelata läheneda A Gle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud nende alaealise lapse M G (ik xxx) kasvatamisega seotud üritustel ning koosviibimistel eelnevalt kokku lepitud ajal ja kohas; 2) keelata läheneda A G elukohale aadressil xxx lähemale kui 10 meetrit; 3) keelata läheneda A G töökohale aadressil xxx lähemale kui 100 meetrit; 4) keelata A Gga ühendust võtta telefoni teel, kirja- ja elektronposti teel, sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu, välja arvatud alaealise lapse M G tervisliku seisundiga seotud küsimuste lahendamiseks; 5) lubada saata Vjatšeslav Gogolevil lapsega seotud erakorraliste juhtumite korral, sh lapse tervisliku seisundiga seotud küsimuste lahendamiseks ning lapse kasvatamist puudutavates küsimustes A Gle kuni 3 sõnumit nädalas (sh 1 sõnum ei tohi ületada 500 tähemärki); 6) keelata Vjatšeslav Gogolevil A Gga ühendust võtta kolmandate isikute (sh sugulaste) kaudu.
3. Asitõend: DVD plaat, millele salvestatud sõnumite ekraanitõmmised – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
4. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Vjatšeslav Gogolevilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1101,60 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, kokku 1977,60 eurot.
5. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumus 765.00 eurot ja kaitsjatasu summas 32,40 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
6. KrMS § 180 lg 3
7. lause alusel määrata, et menetluskulud summas 1977,60 tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt, s.o. 164,80 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, 2 1-20-4443 EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700051806 ja selgitus „Vjatšeslav Gogolev, kriminaalasi 1-20-4443, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
8. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile ning edastada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 21.12.
9. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
10. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 21.12.
11. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Vjatšeslav Gogolevi (Gogolev) süüdistatakse selles, et tema, pärast seda kui A G oli korduvalt palunud tal jätta teda rahule ja mitte tülitada teda kõnedega ja sõnumitega, jätkas siiski A G järjepidevat ja sihipärast häirimist, helistades ja saates sõnumeid naisele ajavahemikul august 2017.a kuni käesoleva ajani, millega häiris oluliselt A G eraelu, ning tekitas sellise õigusvastase tegevusega A Gs vaimset pinget. Ajavahemikul 01.04.2018 kuni 01.04.2019 oli Vjatšeslav Gogolevi mobiiltelefonilt +xxx sõnumite arv A G mobiiltelefoni numbrile +xxx järgmine: 2018 2019 jaanuar SMS välja numbrile xxx 1134 veebruar 3 1-20-4443 SMS välja numbrile xxx 840 märts SMS välja numbrile xxx 1006 aprill SMS välja numbrile xxx 196 27 ainult 01.04.2019 mai SMS välja numbrile xxx 143 juuni SMS välja numbrile xxx 329 juuli SMS välja numbrile xxx 222 august SMS välja numbrile xxx 380 september SMS välja numbrile xxx 515 oktoober SMS välja numbrile xxx 650 november SMS välja numbrile xxx 895 detsember SMS välja numbrile xxx SMS välja numbrile xxx kokku ajavahemikul 01.04.2018 kuni 01.04.2019 553 6890 Osa nendest sõnumitest oli häiriva sisuga ja sisaldasid solvanguid. Sealjuures ajavahemikul juuni 2018.a kuni aprill 2019.a saatis Vjatšeslav Gogolev enda mobiiltelefonilt +xxx A G mobiiltelefonile +xxx järgmised sõnumid: - Ütle tädi (baba) Vle edasi, et ta on pokemon paljasjalgne, vene näljarott ja šantažeerija, ma võin seda talle isegi näkku öelda. - Kui oleks minu voli, siis ma võtaksin kõigi ees tädi (baba) Vl püksid maha ja annaksin talle nõgestega vastu tagumikku nii, et ta istuda ei saaks. 4 1-20-4443 - Ma situn kohtu ja kohtuniku peale. - Kas saatsid ära? Saan veel. Ma situn politsei peale. - Kalender, kuhu vanaema V ütles sulle päevi märkida. Pistku see endale perse, ma ei jäta Mkat kunagi ja aeg, kui ma saan temaga olla, hakkan ainult talle rääkima. Aga mitte kohtule. Ma ei ole kohustatud kohtunikule aru andma, ta ei ole mulle keegi, töötan pidevalt. - Soovitus sulle - lõpeta nii naiivselt kõikide uskumine. Kas ka Pokеmon lubas sulle pudrumägesid, kus need on??????????? Anna talle (naissoost sõna) edasi, et sattus vale inimese peale. Tuletan meelde, et töötasin 15 aastat mädaurkas, süüdilavastuste sees, seepärast imegu vanaema V munni 20 000 eest. - Tühise asjaga lõpeta tegemine. Mulle aitas 10 aastat elust sellise lolliga nagu sina, kus elasin ja ei vestelnud nädalate kaupa. Kahju, et xx (Mil) on selline lollakas ema. - Tuled taevast alla, hästi? Kui sa arvad, et ma tahan sind endale tagasi, sa eksid, ma ei söö prügikastist. Mulle ei ole vaja inimest, kes võib voodisse heita ükskõik kellega, et (rahuldada) oma vajadusi. Rahune ja mine psühholoogi juurde, ta on sulle väga vajalik. Ajavahemikul 14.06.2018 kuni 08.04.2019 helistas Vjatšeslav Gogolev kannatanu A Gle järgmiselt: - Ajavahemikul 14.06.2018 kuni 30.06.2018 V. Gogolev helistas A. Gle 80 korda; - Ajavahemikul 01.07.2018 kuni 31.07.2018 V. Gogolev helistas A. Gle 144 korda; - Ajavahemikul 01.08.2018 kuni 23.08.2018 V. Gogolev helistas A. Gle 99 korda; - Ajavahemikul 01.01.2019 kuni 08.04.2019 V. Gogolev helistas A. Gle vähemalt 178 korda; sealhulgas 26.02.2019 ajavahemikul 13:56 kuni 21:40 A. Gogolev helistas A. Gle 31 korda. Seega pani Vjatšeslav Gogolev oma tahtliku tegevusega toime ahistava jälitamise, s.o teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o

§ 1573lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD 1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 25.06.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Vjatšeslav Gogolevile

§ 1573lg 1 järgi.

1. 03.09.2020 andis Harju Maakohus Vjatšeslav Gogolevi temale esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla.
2. Kriminaalasja arutati avalikel kohtuistungitel 21.10.2020, 22.10.2020 ja 12.11.
3. Vjatšeslav Gogolev ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. 5 1-20-4443
4. Prokurör taotles Vjatšeslav Gogolevi süüditunnistamist

§ 1573

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud, mis

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui Vjatšeslav Gogolev ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Lisaks taotles prokurör Vjatšeslav Gogolevile määrata

§ 74

lg 2 p 8 alusel lisakohustusena osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Leides, et kannatanu poolt esitatud lähenemiskeelu taotluse kohaldamine on põhjendatud palus prokurör kohaldada ka Vjatšeslav Gogolevi suhtes lähenemiskeeldu VÕS 1055 ja KrMS § 3101 alusel.

1. Kannatanu palus kohtu abiga saada enda ellu rahu ja palus, et kohus vähemalt rahuldaks tema lähenemiskeelu taotluse, et ta saaks rahulikult elada ilma kartmata, ilma süüdistatavat igapäevasel liikumisel nägemata või tema tohutuid sõnumeid ja telefonikõnesid vastu võtmata.
2. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning taotles Vjatšeslav Gogolevi õigeks mõistmist süü tõendamatuse tõttu. II MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Käesolevas jaotises põhjendab kohus oma seisukohti kuriteo faktiliste asjaolude, uuritud tõendite ja süüdistatava süü küsimuse osas, seejärel põhjendab kohus süüdistatavale mõistetud karistust (III), võtab seisukoha lähenemiskeelu (IV), asitõendite (V) ning lõpuks menetluskulude osas (VI).
4. Kohtuistungi käigus kuulati üle kannatanu A G, tunnistajad L S ning G G, uuriti hulgaliselt kirjalikke tõendeid ning samuti andis kohtus ütlusi süüdistatav Vjatšeslav Gogolev. Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab, et Vjatšeslav Gogolevi süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud ning ka lõplikult õigesti kvalifitseeritud.
5. Vjatšeslav Gogolevile heidetakse ette seda, et ta pärast seda, kui A G oli korduvalt palunud ennast rahule jätta ja mitte tülitada teda kõnede ja sõnumitega, jätkas siiski kannatanu järjepidevat ja sihipärast häirimist, helistades ja saates kannatanule sõnumeid ajavahemikul august 2017 kuni käesoleva ajani. Selliselt saatis Vjatšeslav Gogolev oma telefonilt kannatanu telefonile ajavahemikul 01.04.2018 kuni 01.04.2019 kokku 6890 sõnumit, millest osad oli häiriva sisuga ja sisaldasid solvanguid. Ajavahemikul 14.06.2018 kuni 23.08.2018 helistas Vjatšeslav Gogolev kannatanu A Gle kokku 323 korda ning ajavahemikul 01.01.2019 kuni 08.04.2019 kokku 178 korda, millest 26.02.2019 toimus 31 kõnet.
6. Kannatanu A G andis kohtus ütlusi /kT lk 14 pöördel/, et süüdistatav V.Gogolev on tema endine abikaasa ja lapse isa. Nad hakkasid koos elama 2007 märts ning abiellusid suvel
7. Aastal 2010 sündis neil poeg M. Abielu ei olnud pidevalt hea, 2015 kolis ta mõneks ajaks ema juurde, kuna kodus tulid suured vaidlused, teda visati korduvalt ukse taha, kus pidi õues istuma ja seetõttu otsustas lahkuda. Süüdistatav andis aga palju lubadusi, et muutub ning siis otsustas lapse pärast tagasi kolida. Mõnda aega kulges elu normaalselt, kuid siis hakkasid uuesti vaidlused kasvama. Ta otsustas, et ei taha rohkem seal elada ja palus lahutust, mida süüdistatav ei tahtnud anda, kuna lubas end parandada ja lõpetada joomise ja agressivsed hood joobes. 6 1-20-4443 Abielu kestis enam kui 10 aastat, augustis 2017 kolis ta ära ja 20.10.2017 lahutati nad kohtu abiga. Süüdistatava agressivsed hood alkoholijoobes seisnesid näiteks selles, et kui midagi ei meeldinud, siis võis süüdistatav ta kodust või tema asjad aknast välja visata, et see on tema maja ja kannatanu elab majas nagu hotellis ja hakkab maksma selle eest, et ta elab seal. Peale lahutust muutus süüdistatav veel agressiivsemaks, ta hakkas rohkem sõnumeid saatma, et kuidas ta armastab neid, tahab et lapsel oleks isa-ema, et kõik muutub, lubades selleks kõik teha. Kui ta vastas süüdistatavale, et ta enam teda ei armasta, siis võttis süüdistatav seda agressiivselt. Ta lubas temalt lapse võtta, ta on korduvalt helistanud ja rääkinud, kuidas süüdistatav on tema auto lahti teinud, sest auto teine võti jäi kogemata süüdistatava kätte. Süüdistatav liigutas seal toolid, et teda ehmatada, käis tema maja juures. Autos käimisest rääkis süüdistatav lapsele, kuidas ta reageeris sellele, kuna kõik oli teistpidi pandud. Samuti käis süüdistatav tema sõbranna T V juures süüdistades viimast selles, et ta andis kannatanule jõudu lahutuseks. Samuti käis süüdistatav T V töö juures, kus karjus, et tema on süüdi, ta lahutas pere, kuigi sõbranna ei teadnud, et nad lahutavad.
8. Süüdistatav võttis ühendust helistades ja saatis tohutult sõnumeid, lubas helistada tema tööandjale rääkimaks, kui jube inimene ta on. Süüdistatav on paar korda käinud tema töö juures peale lahutust, üritas igati ühendust saada ja jätnud lilled autole lootes, et ta andestab talle. Kuna neil on tööjuures turvavõti, siis süüdistatav ei pääse sinna nii kergelt. Alguses olid kõnede ja helistamiste sisuks, et suudab tõendada, et armastada teda ja tema ka hakkab, aga ajaga muutus kõnede ja sõnumite sisu aina agressiivsemaks, sest ta ei võtnud vastu seda. V.Gogolev süüdistas teda, nimetas teda igasuguste roppude sõnadega nagu suka, prodaznaja, tvar, et ta on raha nimel valmis ükskõik milleks. V.Gogolev tegi mitu korda ettepaneku, et lähme ja lahutame ühisvara ja isegi oli aeg kokku lepitud, kuid V. Gogolev loobus. Ta on V.Gogolevile korduvalt öelnud, et ta ei taha temast midagi, kuid siis hakkas lapse kaudu seda tegema rääkides, et kui halb ema ta on ja ei ole vaja ema kuulata, et ema on halb ja teeb isale halba. Sellest rääkis talle laps ja V.Gogolev kirjutas sellest ka ise sõnumites, et räägib seda ja ka lastekaitses kinnitas, mida ta temast arvab ja kes ta V.Gogolevi arvates on.
9. Kuigi V.Gogolev teab, et ta ei lase teda lapsega nii kergelt välismaale, siis ütles, et läheb lapsega kooli ajal välismaale. Kord oli nii, et V.Gogolev tuli kooli ja tahtis last lihtsalt Venemaale ära viia. Õnneks talle helistati koolist, ta läks kohale ja enne kui politsei tuli, jooksis V.Gogolev ära. Kooli juhtkonnale tundus, et V.Gogolev oli purjus samal ajal ja seega pidi ära jooksma. Tema nõusolekut selleks ei olnud. Kool palus V.Gogolevilt, et ta enam kooli ei tuleks, kuna oli teiste klassikaaslaste ees saatnud kooli personali pikalt ja et neil ei ole õigust midagi lapsele õpetada ja rääkida, et tema on isa ja tal on õigus. Neid asju oli päris palju. Kõige hullem tema jaoks on, et ta käib päeval tööl, peab raha teenima, sest alimente V.Gogolev alguses ei maksnud, kohtu abiga on nüüd see tehtud ja on raske, kui V. Gogolev on terve päev provokatiivseid sõnumid kirjutanud, õhtul sõnumid ja hommikul ärgates tulevad sõnumid. Ära ta ei saanud V.Gogolevi blokeerida, sest neil on ühine laps. Kohtu abiga sai suhtluskord määratud. V.Gogolev võis minna kooli ja sealt last võtta kui tahtis ja ta kartis telefoni blokeerida, sest et äkki saadab lapsest sõnumi, kuna ta on mitu korda võtnud lapse ja viinud enda juurde, ilma tema nõusolekuta.
10. Kui tuli lahutus või mingi kohtulahend, mis V.Gogolevi kurjaks ajas, siis sõnumite arv kasvas. Sõnum võis alata, et kirjutan sulle seoses Miga, aga tahan teatada, et sina oled selline7 1-20-4443 ja-selline, ja õigusi sul mingeid ei ole, kus tema koht on, kes ta tuttavad ja vanemad on jne. Sellised sõnumid tegid haiget, ta on inimene, kes reageerib sellele, kui kirjutatakse, et ta on halb ema, kuid ajas on see muutunud, nüüd võtab rahulikult. Alguses ta nuttis, ei saanud igapäevasele elule keskenduda. Vahepeal kui läks hullemaks, siis lastekaitse soovitas tal ohvriabisse minna, kuhu ta ka läks. Ta käis peaaegu aasta psühholoogi juures, kes aitas nende sõnumite ja V.Gogolevi tema elus viibimisega toime tulla, sest kuigi ta oli ära läinud, jäi ta tema ellu. Siis ta läks politseisse ja tegi avalduse, sest alguses lootis, et see on ajutine asi, et ehk aastaga lõpeb see ära. Kui esmakordselt avalduse kirjutas, siis ta ei palunud lähenemiskeeldu. Lootis, et kui politsei sekkub, siis peaks inimene aru saama, et peaks oma elu alustama ja teda rahule jätma.
11. Talle ei meeldinud, et V.Gogolev talle sõnumeid saatis, ta ütles korduvalt V.Gogolevile, et viimane teda rahule jätaks. Selle peale ta ainult naeris, ta alati naerab, ka iga kohtu kohta ütles, et naudib kohtus käimist ja talle meeldib alandada kõiki, kes seal on. See on tema elustiil. Kuigi ta korduvalt palus ennast rahule jätta, jätkas V.Gogolev sõnumite saatmist. Ta on isegi V.Gogolevile öelnud, et kuna viimasel on uus elukaaslane, siis talle ei tohiks meeldida, et V.Gogolev nii palju aega tema poole pöördub ja temaga üritab suhtlust leida. Ta otsib tänaseni kontakti. Kuigi see ei ole endises mahus, siis ta ei näe põhjust, miks V.Gogolev peab oma elust talle rääkima, näiteks et läheb välismaale või et saadab mingi dokumendi kusagile. Need ei ole seotud temaga, las ta räägib sellest uuele perele.
12. V.Gogolevil on suhtlusgraafik lapsega, aga kahjuks laps ei taha isaga suhelda praegu. Kuna hakkas kool ja laps on harjunud, et isa juures ei ole vaja koduseid töid teha ja sellega seoses oli suur probleem, sest tema oli range ema, kes nõudis seda. Üks hetk ta ütles lapsele, et kui ta nii arvab, võib ta isa juurde minna ja proovida seal elada. Isale helistati kohe koolist ja teatati, et lapsel on esimesel päeval probleemid, ta ei õpi, ta ei kuula, keeldub täitmast ülesandeid. Et peate sellega midagi ette võtma. Siis isa üritas lapsele kodus öelda, et tänasest tuleb teha ülesandeid, siis nad kaklesid. Ta ei tea, mis seal toimus, lapse sõnul isa hakkas lööma teda diivanipadjaga, pärast virutas jalaga. Samal ajal V. Gogolevi elukaaslane filmis seda kõike. Isa lihtsalt tõi lapse tema maja ette, jättis ta trepikoja juurde, sest ta ise oli linnas. Siis laps helistas, et on xxx, peale mida tuli ta koheselt koju. Peale seda laps sai aru, et ei olegi nii hea elu ja rohkem ei taha isa juurde minna elama. Laps nüüd blokkis isa numbri ja ei võta ühendust.
13. Viimases taotluses kohtule palus ta, et kuna lapsel on vaja isa näha, aga et segaks vähem koolitööd, siis oleks nende kohtumised nädalavahetusel ja et tema saaks otsustada lapse tervise ja elamise üle. Laps ongi nädalavahetustel ja koolivaheajal isaga. V. Gogolev üritas sellel ajal, kui laps oli temaga rohkem kirjutada, kuna tõenäoliselt tundis, et ta on siis nõrgem pool kui laps on isaga. V.Gogolev kirjutas ka lapsega seotud teemadel, aga üritas ka öelda, et kuidas laps ei taha tagasi tulla, et tema ostis lapsele ATV (laps oli sel ajal 7-aastane) ja lubas teda välismaale viia, samuti et laps ei taha olla emaga. Ta sai aru, et see ei ole tõsi, aga kui seda räägitakse, siis on ebameeldiv ja valus.
14. Kui ta ei teinud V. Gogolevi sõnumitest välja, kus ta teda solvab, siis V. Gogolev otsis midagi millega manipuleerida. Ta ei tahtnud, et lapsel oleks ATV, kui laps käib kusagil koolis või ringis, kus õpetatakse sellega sõitma, siis on ok, aga ta ei luba, et laps sõidab mööda teid, kuigi isa väidab kõrval sõitvat. V. Gogolev kirjutas, et laps kihutas 40 km/h kiirusega ja 8 1-20-4443 kindlasti ei ole võimalik seda põllul teha, mistõttu ta oli selle vastu. Kui ta rahunes, siis V. Gogolev kohe kirjutas, et nüüd ostab uue ja kõvema ning millega saab kihutada 100 km/h. See on tehtud kõik selleks, et pidevalt teda provotseerida, et leida kohad, et ta reageeriks ja vastaks ning kui ta ei vasta, siis see ajab V. Gogolevi veel vihasemaks. V. Gogolev tahtis seda teha, et teda vihastada ja talle emotsioone tekitada.
15. Vastates prokuröri küsimusele, kes on tädi (baba) V vastas kannatanu, et tegemist on tema esimese juristiga lahutuse asjas ja kes koostas talle esimese avalduse lapse suhtes suhtluskorra loomiseks. Kõik isikud, kes teda aitasid lahutusel, suhtluskorra saamisel, V. Gogolevist vabaks saamisel, siis asus V. Gogolev ka neid jälitama. V T loobus temast just V. Gogolevi sõnumite tõttu, kuna ähvardas teda mitmeti. T V on tema sõbranna, kes soovitas seda juristi. V. Gogolev on käinud V T kontoris, ähvardas teda ja korduvalt kirjutas, kuna leidis, et V. T vastutab selle eest, et nad on lahutatud ja et lapse suhtes läks asi kohtusse. V. T loobus temast, kuna ei olnud võimeline tegelema enam sellega.
16. Lastekaitse poole pöördus põhjusel, kuna isa võttis lapse enda juurde ja ta nägi, et lapse õppimine langeb. Kui ta soovis, et lapsel oleks kindel graafik, millal laps keda näeb, siis V. Gogolev loobus. Siis pöörduski nõu küsimiseks lastekaitse poole. Ka Xxx lastekaitsetöötaja L S, kes teda sealt aitas, sai ka kannatada. L S saatis teda Ohvriabisse, kuna ta nägi, et ta oli juba suht võimetu, ei olnud enam jõudu vastu hakata. V. Gogolev lastekaitsetöötajat ei kuulanud, ei saanud kokkuleppele ja siis pöörduski ta kohtusse.
17. Sõnumid, mida V. Gogolev talle saatis ta salvestas ja säilitas neid, kuna see andis võimaluse tõestada, et V. Gogolev ei kuula ja rikub tema elu. Ta edastas need uurijale politseis. Ka uurija proovis V. Gogoleviga ühendust võtta. Seejärel nad otsustasid, et tuleb edasi tõendeid koguda ja asi kohtusse viia. See aga innustas V. Gogolevi veelgi, ta oli rõõmsam, et tal on nüüd huvitav, kuna on uus kloun. Politseisse pöördumine V. Gogolevi ei peatanud.
18. Menetluse ajal esitas ta lähenemiskeelu taotluse ja jäi selle juurde ka kohtuistungil lisades, et see on tema kõige suurem soov, mida soovib kohtult lootes, et ehk see peatab V. Gogolevi ja siis on tal jõudu lõpetada ja edasi elada. V. Gogolev on öelnud, et ta ei karda mingit karistust, keegi ei tee talle midagi ja ta on kõige tugevam ja võimsam inimene siin maailmas.
19. Sel ajal, kui laps oli V. Gogolevi juures, siis helistas ka laps 3-4 korda isa telefoni pealt. Sõnumid saatis V. Gogolev kõik ise ja ülejäänud korrad helistas V. Gogolev ise. Kui laps helistas, siis V. Gogolev saatis enne sõnumi, et laps helistab sulle praegu, siis ta võttis kõne vastu, muidu ei oleks võtnud. Tavaliselt laps helistas ikka enda telefonilt. Viimane sõnum enne kohtus ülekuulamist tuli V. Gogolevilt 12.10.2020, kus viimane teatab, et et saatis mingid dokumendid kohtusse, et läheb välismaale, kodumaale Venemaale, iga kord ütleb, et vihkab seda (Eesti) riiki. Miks ta peab seda teadma? See segab tema elu. Teda toetab ema, kes küll töötab xxx, kuid on siin 2-3 kuu kaupa, on ka vend, kes on abiks ja sõbrad. Samuti toetas teda psühholoog. Elab hetkel ema juures, kus on 4 tuba. Tema elukvaliteet muutus oluliselt peale ära kolimist, aga mitte halvemaks, kuna polnud vägivalda kodus, ta teenib ise raha, kuid see, et V. Gogolev on muutnud veel agressiivsemaks, see segab tema igapäevast elu rohkem kui abielu ajal. 9 1-20-4443
20. Vastates kaitsja küsimusele võimalike väärkohtlemiste, ähvarduste või ähvarduste täideviimiste kohta avaldas kannatanu, et kindlasti on tal alust seda karta. Ta tõi välja näiteks selle, et kui käis pangas uurimas laenu kohta korteri ostuks teatas V. Gogolev ühe tunni pärast, et on kursis ka aadressiga, kuhu ta tahtis korterit osta. Ta sõitis kolleegidega välismaale ja ta teadis kõik kuupäevad, kellega ta koos oli, kus ta oli. See tähendab, et ta kogus tema kohta informatsiooni. Kui inimene joob, ei ole ta kindel, et kas V. Gogolevil tekib õhtul soov tulla ja otsustab teda lüüa vastu pead. Ta ei ole selles kindel (toob näite, et süüdistatav on kohtuistungi päeval hirmus kuri ta peale). Sellepärast tahab, et V. Gogolevil ei ole võimalust vähemalt juriidiliselt omada õigust talle läheneda. V. Gogolev ise ei ela seda kuidagi üle ega kannata selle all, ta naudib seda kahjuks. Ta on ise suht rahulik inimene ja ei ole kellegagi konfliktis olnud, aga V. Gogolev on ainuke, kellega peab midagi sellist kogema. Kahjuks ei ole V. Gogolev nõus mingite kokkulepetega ei lapse küsimuses, alimentide osas, lahutuse suhtes, vaid ta naudib mängu. Ka selles asjas ei olnud ta huvitatud kokkuleppele jõudmisest.
21. Lahutuse ajal tekkis küsimus raha osas, kuna nad maksid ühist laenu 10 aastat. Laenu võtja oli küll V. Gogolev ja käendaja tema isa, aga ka tema kulutas raha igapäevastele asjadele, neil oli ühine rahakott. Ta leidis, et oleks õige, kui jagavad tasutud raha pooleks, kuid siis ta loobus, kuna ta oli väsinud ja tahtis rahu mitte raha. 30 000 eurot pakkus V. Gogolev ise, ta ei nõudnud midagi, vaid ütles lihtsalt, et see on õige. Ta oleks ostnud korteri, mis oleks pärast lapsele läinud, aga V. Gogolev arvas, et ta on prostituut ja saab teisiti raha teenida. Keegi tema tuttavatest ei ole püüdnud V. Gogoleviga rääkida, vaid kõik hoiavad temast kaugele, sest midagi muud, kui agressiivsed sõnad ja solvangud pole tema sõbrad saanud.
22. Kokkuvõtvalt on V. Gogolevi poolne sage kontaktiotsimine ja sõnumite saatmine olnud valus ja raske. Ta ei suutnud keskenduda tööle ja perele, see võttis temalt palju jõudu, et see läbi elada ja rahulikult võtta. Praegu on ta juba tugevam, saab mingil moel aru, et see on V. Gogolevi poolne mäng.
23. Tunnistaja L S (Xxx Linnavalituse lastekaitsetöötaja) andis kohtus ütlusi /kT lk 17 pöördel/, et 2018 sügisel töötas ta Xxx Linnavalitsuse lastekaitsespetsialistina ja tema tööülesanne oli laste õiguste ja huvide kaitse. Kõik juhtumid ja kohtumised märgitakse STAR süsteemis, see on sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste andmeregister. Perekond Gogolevidega puutus ta kokku põhjusel, et lapsele oli määratud suhtluskord ja olid probleemid selle täitmisel. Esmakordselt kohtus ta isaga, ta oli tavaline klient, rääkis muredest ja soovidest ning teavitas, et ei kavatse suhtluskorda täita. Järgmisel kordadel põhjendas pikalt ja põhjalikult, miks ta ei täida seda suhtluskorda ja neid järgmisi kordi tuli väga palju. Emaga oli väga hea koostöö, kõike räägitut ema mõistis, oli rahulik vestlus temaga. Koolil ja teistel partneritel oli ka suur osa, soovitused said antud, tegi koostööd. Isa poolt olid ainult vastuväited, ei õnnestunud koostööd teha. Nende omavahelistest suhetest ei teadnud ta alguses midagi, kuid kui on juba suhtluskord, siis see juba ütleb, et kohtul tuli see määrata. Emal oli sellega suur mure ja palju probleeme sellega seoses lapsele, kuna isa ei täida suhtluskorda ja nad pidid sekkuma. Teab veel seda, et isa saatis emale palju sõnumeid ja üritas igati kontakti võtta. Ta tegi mida, millal ja kuidas tahtis. Ema tundis ebamugavalt, et tema elu on pea peale pööratud, sest kokkuleppetest kinni ei peetud ja ka täiendavatest kokkuleppetest kooliga. Sellest sai ta teada ema enda käest, kuna ta rääkis sellest kui ta ei eksi. Ta on üritanud seda unustada, aga see on fikseeritud programmis. 10 1-20-4443 Kui ta õigesti mäletab, siis ema saatis neid sõnumeid talle, need olid süüdistavad ja pommitavad. Seda saab üle vaadata programmist.
24. Edasi aja möödumisel muutus koostöö V. Gogoleviga, ta selgitas talle, et suhtluskorrast tuleb kinni pidada, kas meeldib või mitte. V. Gogolev läks üha vihasemaks tema peale, juba järgmine aasta, veebruaris 2019 oli käitumine tal muutunud. Olid ka kohtuistungid vahepeal. V. Gogolevi muutus seisnes selles, et kui alguses teietas ja rääkis temaga viisakalt kui ametnikuga, siis edasi hakkas sinatama, et „mis sa siin teed“, „teen kõik, et sind vallandatakse“. Seda mainis igal võimalikul juhul. Tema kõneviis oli ründav ja solvav tema jaoks, mis lõppes sellega, et 05.08.2019 V. Gogolev tuli ja marssis ta kabinetti sisse, sõimas, ähvardas ja sülitas talle näkku, mille peale ta tegi avalduse politseisse. Seda nägid kaks kolleegi pealt vastas ja kõrvalkabinettides, uksed olid vahelt lahti ja ta hakkas väljuhäälselt appi hüüdma. V. Gogolevi käitumine oli juba enne seda ründav, kui toetus kahe käega lauale, kummardus tema poole väga agressiivselt ja intensiivselt. Siis juba hüüdis appi. Kolleegid tulid ruttu, kuna olid eelnevalt teadlikud olukorrast, sest see ei olnud esimene kord. See oli kestnud juba kaua aega. V. Gogolev tuli tema juurde, siis kui tema tahtis, vaatamata sellele, kas oli vastuvõtuaeg või mitte. Helistas siis, kui tema tahtis, vahel lugematu arv kordi päevas. Emaga suhtles ta peamiselt telefoni teel. Kui V. Gologev oli tulnud ja süüdistanud kedagi, siis ta võttis vastavalt ühendust ja kontrollis seda süüdistust. Korra oli kutsutud kokku ka ümarlaud tema kabinetis, kus olid kooli esindajad, ema-isa, ema esindaja, kooli psühholoog ja xxx lastekaitse ka, aga tegelesime meie, sest ema lapsega elas Xxxs. Ümarlaud kukkus halvasti välja seoses V. Gogolevi provokatiivse käitumise ja suhtlemisega ja sooviga mitte koostööd teha. Enne 5.08.2019 V. Gogolevi poolset rünnakut ei olnud neil töökohas turvameetmeid, kuid peale V. Gogolevi käitumist varustati neid vahenditega ja telliti turvavärav, samuti pandi telefonile lindistus, kuid uksi hakkasid nad lukustama juba enne muudatusi.
25. Gogolevidega kestis koostöö oktoobrist 2018 kuni 2019 kui haiguslehele jäi. See rünne oli haiguslehele jäämisega seotud, sest ta ei olnud vaimselt võimeline enam töötama sellistes tingimustes, olukorras, selliste teemadega. Haiguslehel oli ta 4 kuud ja peale seda saab tööandja vabastada töölt, seda ka tööandja tegi, sest ta ei tundnud end piisavalt vaimselt tugevana, et saab edasi töötada, aga töötajat oli vaja. Võeti uus töötaja. Tema oli veel edasi kodus, on aasta olnud kodus. Nüüd töötab septembrist alates õpetajana koolis, lepingu alusel, mitte täiskoormusega. Talle väga meeldis ta töö, aga ei soovi seda enam teha. Ta käis ka juhtumikorraldaja juures, kes suunas tööalasesse rehabilitatsiooniprogrammi, sest ta kartis tööle minna, kartis et see kõik kordub. See juhtum jättis talle väga raske jälje, trauma on siiani, mistõttu ei tahtnud ta kohtusse tulla.
26. Tunnistaja G G (süüdistatava ema) andis kohtuistungil ütlusi /kT lk 19/, et tunneb kannatanut üle 10 aasta, oli poja abikaasa, lahutasid kuna A ei armastanud enam Vjatšeslavi ja ei taha koos elada. Vjatšeslav elas seda üle, ta tahtis peret säilitada, temaga rääkida. Teab, et Vjatšeslav helistas Ale, peale mida helistas A temale, et Vjatšeslav karjub ta peale ja teatas kui halb poeg tal on. Ta üritas Aga rääkida, kuid siis hakkas A tema peale karjuma, oli hüsteerias, ta pani toru ära. Nad helistasid Aga vastastikku, ka tema helistas talle. Ta elab Vjatšeslaviga vastastikku. Laps elas ka mõnda aega Vjatšeslavi juures, tema viis ja tõi lapselast lasteaiast. Oli perioode, kus A ja Vjatšeslav olid rahulikud, siis aga olid jälle skandaalid. Mingeid terviseprobleeme Vjatšeslavil ei ole, ta ei oska öelda, kas Vjatšeslav on olnud kellegagi 11 1-20-4443 vägivaldne või kedagi löönud. Psühhiaatriakliinikus pole Vjatšeslav käinud, südamega oli tal mingeid probleeme, kui kaitseväes oli. Samuti ei käinud ta lapsena psühholoogi või psühhiaatri juures.
27. Süüdistatav Vjatšeslav Gogolev andis ristuküsitluse käigus ütlusi /kT lk 201/, et töötab xxx, on xxx ja töötab tellimisel, samuti peab teooria loenguid juhtimisest. Füüsiline tervis on korras, tegegeleb xxx. Mingeid probleeme konfliktide või vägivallaga kolmandate isikutega olnud ei ole. Ta mõistab, et sõnumeid ja telefoni vestlusi võidakse hinnata kui mitteseaduslikku tegevust. P (uurija) rääkis nendest helistamistest ja sõnumitest ja et prokurör helistab ja lükkab takka, et lõpetaksime selle asja ära. P ütles, et tema enda abikaasa ei ole adekvaatne, palus teda mitte puutuda ja aru saada, et see on tema töö. Ta suhtles Piga väga hästi. Esitatud süüdistuse kohta avaldas V. Gogolev, et kui on inimene, siis võib leida mistahes paragrahvi, kuid avaldab, et saab süüdistusest aru, kõik on väga ilusti tehtud. Süüdistusaktis välja toodud sõnumite kohta V. Gogolev ei eita, et ta need kirjutas. Kannatanu viis kodunt välja kõik majaga seotud dokumendid, maja on tema ja tema isa nimel ja soetatud enne abielu. Kannatanu jooksis juristi juurde ja nõudis 30000 eurot sulas. Jurist palus selle tal välja maksta ja hirmutati, et nagunii saavad selle raha kätte. 30000 eurot taheti selle eest, et nad elasid koos. See santaaž käis 1,5 aastat. Kannatanu ei andnud last enne, kuni ta ei maksa seda raha välja, kõik teavad sellest. Kui ta viimati last nägi, siis laps ütles, et ema maksis pool summat maja eest ja isa on kits ja elab teise naisega seal. Seda räägib lapsele regulaarselt. Kohtu ja politsei kohta halvustavate sõnumite osas selgitas V. Gogolev, et käesolev kohtuistung on tal kuues, teda pidevalt hirmutatakse istungiga, politsei hirmutab. 3 aastat elavad tema ja ta vanemad hirmu all. Pool aastat tagasi kirjutas A.G kohtusse, et tal on ligipääs vanemate relvadele. Siis tuli politsei ja konfiskeeris relvad, vanemaid kutsuti ülekuulamisele ja küsiti, et mis eesmärgiga ma käin nende kodus, kui tihti ma käin nende kodus. See kõik toimus peaaegu poole aasta jooksul. Tema vanemad on xx ja xxx aastat vanad.
28. Sõnumi „Soovitus sulle - lõpeta nii naiivselt kõikide uskumine. Kas ka Pokеmon lubas sulle pudrumägesid, kus need on??????????? Anna talle (naissoost sõna) edasi, et sattus vale inimese peale. Tuletan meelde, et töötasin 15 aastat mädaurkas…“ selgitas V. Gogolev, et kannatanu karjus, et ta saab nagunii oma tahtmise. Kannatanu sõbrannad rääkisid talle isiklikult kannatanu juttu, et „tegin mehe paljaks, jätsin ta korteri ja autota, ja ka sinu ma jätan paljaks“, seda rääkis ka T V. Psühholoogiline pressimine käis 2 aastat.
29. Kui kannatanu ära läks, siis ta lubas võtta, mis ta soovib. Kannatanu võttis auto, mis oli tema raha eest ostetud, selles osas ei tal kannatanule pretensioone. Ta on mitu korda teinud kannatanule ettepaneku kasvatada last koos, mille peale kannatanu karjub, et see on tema laps, et unustagu ta teda ja tema laps ära. Ta mõistab kannatanu solvangut, sest ta läks ema juurde ajutiselt, aga jäigi sinna. Temal on praegu teine pere, laps saab tema abikaasaga hästi läbi. Ta on ametlikult abielus uuesti. Ta on maksnud lapsele elatist ja peale selle ostab talle ka riideid.
30. Sõnumi …..tule taevast alla, hästi, kui arvad, et tahan sind endale tagasi, siis eksid. Ma ei söö prügikastist. Mulle ei ole vaja inimest, kes võib voodisse heita ükskõik kellega, et oma vajadusi rahuldada. Rahune, mine psühholoogi juurde, mis on sulle vajalik… saatmise kohta selgitas V. Gogolev, et kannatanu karjus telefonitorusse nagu ta tahaks kannatanut tagasi, et otsib ettekäänet, et lapsele helistada. Iga kord kui ta helistab lapsele rebib kannatanu telefoni ja 12 1-20-4443 karjub. Kannatanu ei tunne ka lapse ees piinlikkust, isegi laps ütleb, et hakkas pihta. Laps juba naerab. Tema telefon on lapse telefonis pidevalt blokitud, ta ei saa last kätte. Kui laps näeb seda, siis ise võtab maha. Kannatanu manipuleerib lapse kaudu. Ta ostab lapsele uusi riideid. Järgmine päev, kui enne kooli toob lapse, siis sunnib kannatanu last tema ostetud riided ära võtma ja panema need, mis ema ostis. Nende riietega, mis tema ostis tohib käia ainult tema kodus. Viimasel korral leppisid lapsega kokku, et ta kui ta õpib hästi septembrist-detsembrini, siiis nad lähevad venna-õe juurde xx. Ta ostis piletid 480 euro eest, kuid kokkuvõttes ema ei lasknud lapsel minna. Tal oli õigus kohtusse anda, aga ta ei teinud seda, piletid lihtsalt kadusid. Ta lootis viimse hetkeni, et kannatanu siiski lubab minna. Samuti oli neil lapsega unistus lennata A380 lennukiga, mis on 2-korruseline, et minna xxx. Sõbrad xxx juba ostsid piletid, aga ta sai aru, et kannatanu ei luba ja nii pidi ta piletid tagastama.
31. Helistamiste kohta selgitas süüdistatav, et ta ei vaidle helistamiste arvude osas ning selgitas, et paljud kõned on tehtud lapse poolt. Näiteks kui nad lapsega jalutavad, siis laps küsib, kas ta võib emale helistada ja rääkida, mis nad tegid. Oli olukordi, kus laps helistas tema numbrilt ja kannatanu hakkas karjuma, et miks laps helistab isa numbrilt. Alguses ta ei saanud aru, aga nüüd saab aru, et kogus infot. Kui nad on lapsega välismaal, siis laps helistab igalt poolt tema numbrilt. Ta isegi ei mõelnud, et seda võidakse kasutada tema vastu. Kui ta last nägi, siis laps küsis, et kas ta võetakse vahi alla, sest ema olevat öelnud, et varsti on kohus ja teda kas arestitakse või määratakse suur trahv. Kannatanu lihtsalt manipuleerib lapsega.
32. Omavahel kohtus ta kannatanuga viimati kohtus, tsiviilasja arutamisel. Ta mujal kannatanut ei näe.
33. juuni 2019 kohtumäärusega kohaldatud suhtluskorra osas läks ta oma juristi K S juurde ja viimane soovitas oodata lapse 12 aastaseks saamist, siis saab laps ise otsustada. Ta ei hakanud kohtumäärust vaidlustama. Graafikust kinni ei peeta. Veebruar-mai 2020 ei näinud ta last üldse, praegu ka ei näe ja helistada talle ei saa. Ta helistab lapsele päevas 10 korda, ema võtab toru ja hakkab karjuma. Ta üritab telefonitsi mitte suhelda, kui hakkab jälle telefoni otsas karjuma, siis saadab talle sõnumi. Kannatanu vahetas isegi lapse telefoni koodi, et ta ei saaks seda näha, aga laps näitas talle. Kannatanu saadab temale aga sõnumeid, et laps on tema oma ja jätku teda rahule. Kohtusse ta lapsega suhtlemise osas pöördunud ei ole, kuna laps armastab mõlemaid vanemaid ja kui ta kohtusse pöördub, siis hakkab ema jälle närveerima ja siis on lapsel omakorda halb. Ühelegi lapsele ei meeldi, kui isa teeb emale liiga ja seepärast ta ka kohtusse ei pöördu. Ootab lihtsalt kui kutsutakse, siis tuleb kohtusse.
34. L Sle näkku sülitamist süüdistatav ei eitanud. Põhjuseks tõi V. Gogolev, et L. S tuli koos konstaabliga tema vanemate koju ja käskis avada seifi relvadega, et ta justkui tahaks oma endist naist tappa. L.S käis seal mööda maja ringi välisjalatsitega ja tegi endale teed. Ta mõistab kõike, kuid kuidas tema vanemad puutuvad sellesse. Sai selle eest trahvi 100 eurot, mille maksis ära.
35. Vastates kaitsja küsimusele seoses füüsilise vägivallaga selgitas V. Gogolev, et tal oli kannatanuga konflikt bensiinijaamas, kus ta tahtis talle tema isiklikud asjad üle anda, kuna tal ei ole neid vaja, aga ei saa ka neid välja visata. Võib-olla ta lükkas kannatanut eemale, aga siis kannatanu hüppas talle rusikatega peale. Selle asjaga tegeles sama prokurör, kes praeguse asjaga ja ütles, et tema käitus agressiivselt. Aga ta ei löönud kannatanut. Kannatanu peksis teda käte ja jalgadega ja kaamerad fikseerisid selle. Talle öeldi, et ta sundis kannatanut niimoodi käituma, kuid tema kannatanu vastu kätt ei tõstnud, kannatanu peksis. Miskipärast figureerib 13 1-20-4443 igal pool K K, tema helistas ka uurijale ja nõudis, et see asi kinni pannakse kiiresti. Sellega seoses tekkis V. Gogolevil ka küsimus, et kui tuttavad nad kõik on omavahel? Sellest bensiinijaama juhtumist rääkis tema uurija P ja kirjutas ka avalduse. Uurija tegeles selle asjaga kiiresti, 1 kuuga ja saatis prokuratuuri, mitte nii nagu käesoleva asjaga, mis kestab 2-3 aastat. Prokurör oli jälle sama. Prokurör ütles, et nad lõpetavad selle asja ära seoses tema agressiivse käitumise tõttu, kuna ta sundis kannatanut selleks. Teda peksti, aga süüdi oli ikka tema. Seda määrust ta ei vaidlustanud, sest teine osapool oli tema lapse ema.
36. Ukse taha ta kannatanut tõstnud ei ole, kannatanu jooksis ise alati välja ja karjus, ükskõik millise tüli järel. Kannatanu väide, et ta siiani saadab talle sõnumeid ei vasta päris tõele. Ainus teema, millega seoses on ta kannatanule kirjutanud, on küsimus, millal ta saab lapse endale. Kannatanu sõnumeid on tal mitu tükki ja ta kirjutas kannatanule, et peale jaanuari läheb ta kohtusse, sest ta ei näe last üldse. Kui ta saatis sõnumeid või helistas, siis ta ei tahtnud kannatanut hirmutada. Tunnistab, et helistamiste ja sõnumite saatmise teel ta alandas kannatanut isiklikult, aga mitte 3-ndate isikute ees, kuna on täiesti loll, et ei lasknud lapsel Inglismaale minna ja piletid läksid raisku.
37. Õiguskaitse organite poole ei soovi süüdistatav pöörduda põhjusel, et tegemist on siiski lapse emaga. Kuidas ta vaatab lapsele silma, kui laps saab nt 18 aastaseks, et ta algatas kriminaalasja ema vastu. Ta oleks saanud seda teha, kui kannatanu tungis majja, kui santažeeris raha 2 aastat, et ei anna last ja ka tema vanemad pidid käima politseis, sest tal on juurdepääs relvadele, et sõidab autoga ja teda peetakse kinni nagu oleks ta joobes. Ta küsis milles asi, siis vastati, et oli telefoni kõne. Ta töötab instruktorina ja bussijuhina, tal on kõigi kategooriate load.
38. Tal ei ole kunagi olnud mingit eesmärki häirida ja kiusata lapse ema, sest tal on olemas XXX 3 aastat kõnede filter ja ei näinud kui tulid sõnumid. Ta võttis selle hiljem maha. Kui ta ise suhtles lapsega, siis kannatanu võttis lapselt telefoni ja karjus lapse juuresolekul ja selleks, et laps ei kuuleks, siis ta saatis kannatanule sõnumeid.
39. Vastuseks prokuröri küsimusele kinnitab, et süüdistus on talle arusaadav. Ta lõpetas kannatanule sõnumite saatmise, ainuke sõnum, mis ta kannatanule nädal enne kohtuistungit saatis oli see, et kuna ta ei näe last, siis tal on jaanuaris plaanis kohtuss pöörduda. Kaitsja täpsustavale küsimusele seoses viimase sõnumi sisuga vastas V. Gogolev, et sõnumi sisu oli ma saadan dokumendid kohtusse peale aastavahetust, sest enne seda sõidan kodumaale, enne seda ei saa. Lapsega koos olles helistas laps tema telefonilt põhjusel, et kui nad näiteks jalutavad või jooksevad, mängivad või sõidavad ATV-ga, käivad kalal, siis tal ei mahu kahte telefoni ja seepärast võtab kaasa ühe telefoni. Kuigi lapsel on oma telefon, võtab ta telefoni ära ka põhjusel, et laps mängib telefonis ja annab õhtul paariks tunniks. Temal on tavaline telefon, kus mänge ei ole.
40. Ta ei eita, et kannatanule oli ka palju kõnesid päevadel, mil laps ei olnud temaga. Kui oleks teadnud, siis oleks kõik kalendrisse märkinud. Ta ei saa aru, kust prokurör võtab, millistel päevadel ta oli lapsega ja siis nendel päevadel saatis ka hulgaliselt sõnumeid. Lapsega koos olles ta tegeleb lapsega. Ainuke mis võis olla oli see, et ta saatis kannatanule sõnumeid ja pilte sellest, kuidas ta lapsega aega veedab. Tal ei ole agressiooni kannatanu vastu. Kannatanu palus neid rahule jätta ja ka tema on seda kannatanule rääkinud. Tema helistab lapsele, aga kannatanu ütleb, et ta jätaks neid rahule. Ta ei puutu teda, ta tahab last kasvatada. Kannatanul muutub 14 1-20-4443 pidevalt tuju. Kannatanul on õigus blokkida. On teised suhtluskanalid Viber, WhatsApp ja nende kaudu ta ei ole kannatanule sõnumeid saatnud. Ta ei taha kannatanuga suhelda ega teda näha, vaid tahab lapsega suhelda, teda näha ja temaga puhata, kasvatada teda. Lapse telefoni väljavõttest saab näha, kui palju kordi on ta lapsele helistanud ja proovnud teda kätte saada, aga kannatanu kas blokeerib telefoni, paneb selle kuhugi ära või siis võtab ise kõne vastu ja hakkab karjuma. Kuidas seda teha ja ühist keelt leida, kui kannatanu peas on mõte, et see on tema laps? Laps on ka tema oma ja ta tahab last näha, aga teda tahetakse selle eest kinni panna. Eestis on 10 000 last, kes kasvavad ilma isata, isad kes ei maksa alimente ega midagi, miks nendega ei tegeleta?
41. L S konflikti osas selgitas V.Gogolev täiendavalt, et ta kirjutas Xxx LV-le 4-5 kirja, kus palus, et L. S ei saaks enam lapse asjaga tegeleda, sest kõik mis ta isana lapse jaoks tegi, L.S kunagi seda ei fikseerinud. Hoidis kannatanu poole. Ümarlaual oli ka kannatanu jurist ja kohe hakati teda küsitlema, kuigi pidi olema kohtumine 3 inimese vahel. L. S pettis ja pidevalt otsis mingit ettekäänet teda süüstada. Isegi, kui pöördus L.S poole lastekaitsesse palvega aidata saada volikiri lapsele, siis kohtus näitas ta asja nii, et probleem on ainult temas, ja kannatanu andis alati last probleemideta. Ja peale seda, kui L. S tuli vanemate koju, et ta tahab oma endist abikaasat tappa, kuna tal on relvadele juurdepääs ütlesin, et tal ei ole õigust tema vanemate koju politsei varju all minna. Ta mõistab kõike, aga vanematel ei ole puutumust tema eelmise abieluga. Ta ei rünnanud L. Sd, ta lihtsalt sülitas selle eest, et L. S ei austanud teda ja ta ei eita seda.
42. Oma tervisliku seisundi kohta vastas V. Gogolev prokurörile, et ta ei ole lapsena psühhiaatri ega psühholoogi juures käinud. 19 aastaselt oli tal avarii, kus üks auto kukkus talle katusega otsa. Kaitseväe ajal üritas dr K koormust tal vähendada, sest joostes hakkas tal südames pigistama. Ta üritas kirjutada, et ta ei ole teenistuseks kõlbulik, et on xxx ja xxx, selle diagnoosiga oldi kõlbmatu. 2 kuud hiljem pakkus talle sellise paragrahvi, et ta ei oleks kõlbulik teenistusse. 2-3 päeva oli xxx ravil, samuti oli xxx, xxx ja ka xxx tänaval. Dr K üritas tõestada, et tal südames pitsitab. Kuu aega ei ole ta statsionaarsel ravil xxx olnud, ta oli seal 1 päev.
43. Viimase sõnumi saatmisega kannatanule, mille kannatanu kohtuistungil ette luges /…saatsin kohtusse dokumendid, palun vabandust, sõidan kodumaale, varem ei olnud võimalik seda teha, tuleb sinuga kohtu protsess. Loodan, et sinu P (kannatanu viimane jurist), hujaška tuleb ka kohtusse. Et mul tuleb kõige parem advokaat…./ ja küsis süüdistatavalt, kus selles sõnumis on lapsega seonduv kirjas vastas V. Gogolev, et see on lapsega seotud, sest kohus on seotud lapsega, kuna ta ei näe last.
44. Kokkuvõtvalt V. Gogolev sõnumite saatmisi süüdistuses esitatud mahus ei eita, sest kannatanu haaras lapselt telefoni, kui ta helistas ja ta saatis sõnumeid, et laps ei kuuleks nende omavahelist juttu. Peale lahutust nägi ta last praktiliselt iga päev, kui ta võttis lapse peale kooli ja oli tema juures kuni 17:30-ni. Esialgu ei olnud neil üldse probleeme, suhted olid head. Regulaarne lapsega kohtumine toimus pool aastat või aasta, ta täpselt ei mäleta ja kestis seni, kuni kannatanu hakkas tema vastu pabereid kirjutama.
45. Kohtus antud ütlustest nähtub, et kannatanu ja süüdistatava suhted halvenesid peale lahutust ja probleemid tõusetusid seoses lapsega. Kuigi V.Gogolev ennast kohtus süüdi ei tunnistanud ei eitanud ta kannatanule sõnumite saatmisi ja ta kinnitas ka kohtus, et ta alandas kannatanut 15 1-20-4443 /kT lk 203 ülevalt
46. rida/. Ka helistamiste arvule V. Gogolev kohtus vastu ei vaielnud, vaid selgitas helistamisi sellega, et kui ta lapsega oli koos, siis laps helistas emale tema telefonilt. Probleemide tõttu lapse ühise kasvatamisega pöörduti nii lastekaitse poole, kui hooldusõiguse ning suhtluskorra määramisega kohtu poole. Kohtule on esitatud hulgaliselt kirjalikke tõendeid, mis hoolimata V. Gogolevi ütluste sisust kinnitavad kannatanu ütlusi ja V. Gogolevi süüd talle esitatud süüdistuses.
47. 14.06.2018 lähisuhtevägivalla infolehest /kT lk 23-24/ nähtub, et A G on pöördunud politsei poole seoses endise abikaasa Vjatšeslav Gogolevi ahistava jälitamisega, mis on registreeritud politsei dokumendiregistris 14.06.2018 ja alustatud on kriminaalmenetlust

§ 1573järgi.

1. Ajavahemikul 22.06.2018 kuni 30.04.2019 on kannatanu A G saatnud uurijale korduvalt e-kirjad ülevaadetega Vjatšeslav Gogolevi poolt saadetud sõnumite ja kõnede arvust koos sõnumite ekraanitõmmistega /kT lk 28-123/, kus on kannatanu poolt ära märgitud ka kuupäevad, millal oli laps isa ehk Vjatšeslav Gogoleviga. Nimetatud e-kirjad koos ekraanitõmmistega tõendavad süüdistatava Vjatšeslav Gogolevi poolt tehtud kõnede ja sõnumite arvu ning häiriva, provotseeriva ja ähvardava sisuga sõnumite saatmisi. Nendest nähtub üheselt, kuidas Vjatšeslav Gogolev otsib kannatanuga pidevat kontakti ja üritab sõnumite kaudu kannatanut alandada ja panna ennast halvasti tundma häirides sellega kannatanu igapäevast elu. Täpsemalt on Vjatšeslav Gogolev:
2. Ajavahemikul 14.06.2018-21.06.2018 helistanud A Gle 26 korda ja saatnud 32 sõnumit. Sellest ajavahemikust oli laps Vjatšeslav Gogoleviga ajavahemikul 12.06-17.06.2018, mistõttu puudus vajadus kannatanule lapse suhtes helistada ja sõnumeid saata. Edastatud sõnumites kumavad läbi korduvad etteheidetavate alatoonidega küsimused lapsega seonduvalt nagu näiteks: Milleks tossud, kui õues on 23 kraadi sooja. Ta küpsetab oma jalad täiesti ära. Kas sa M riidetasid ümber? Sest kui mina tema juurde sõitsin, olid tal määrdunud sokid ja püksid /kT lk 34/, muuhulgas märgib Vjatšeslav Gogolev:…ma tahan sind tagasi saada…/kT lk 33 alt
3. rida/.
4. Ajavahemikul 22.06.2018-27.06.2018 on Vjatšeslav Gogolev helistanud A Gle 35 korda ja saatnud 33 sõnumit, sellest 27.06.2018 oli laps Vjatšeslav Gogoleviga. Nendes sõnumites ähvardab Vjatšeslav Gogolev tegeleda kannatanu sõbranna V ja pokemoniga (kannatanu jurist V T – tädi (baba) V). Palub tädi Vle edasi öelda, et ta on pokemon paljasjalgne, vene näljarott ja šantažeerija, ma võin seda talle isegi näkku öelda (kT lk 41). Ka edasi on mitmeid solvavaid sõnumeid V T suhtes nagu näiteks: tervitused minu poolt pokemonile, lõbusale olendile ning Ma üldse imestan kuivõrd naiivne sa oled. Tädi (baba) V oli varem tugev jurist, juba kolm aastat on ta persses. Tallinnas isegi imestatakse, kuidas ta veel eksisteerib. Arvatavasti tänu sellistele, nagu sina. Isegi kui V sai teada, et ta veel töötab, naeris kaua. Sa lausa jumaldad teda. Samuti nimetab Vjatšeslav Gogolev A Gt „lolliks“, kirjeldab kuidas lahku minekuga seonduvalt kadus see pidevalt kusev kass. Kaif, kodus on vaikus, mitte keegi ei irise. Provotseerivalt teatab, et ostis ilma kannatanu nõusolekuta ATV, ei kuulanud sõna ja kirjeldab kuidas laps sellega kihutab /kT lk 42/.
5. Ajavahemikul 28.06.2018-16.07.2018 helistas Vjatšeslav Gogolev A Gle 85 korda ja saatis 69 sõnumit. Sellest ajavahemikul 28.06-01.07.2018 ja 9.07-16.07.2018 oli laps Vjatšeslav 16 1-20-4443 Gogoleviga, mil puudus vajadus helistada kannatanule. Nimetatud ajavahemikul edastatud sõnumid on ebameeldivad, halvustavad ja provotseerivad. Kohus toob siinkohal välja mõned olulisemad /kT lk 52-54/: Maks hüppab sillalt vette koos G. See on väga ohtlik. Kirjuta ka selle kohta paber….Kas said kätte? Kas sa kujutad ette kuivõrd ohtlik see on….Varastasid dokumendid ära, vargaplika... Millisele mehele meeldiks, et eit haiseb sita järele. Ainuke, mida ta teha oskab on sita koristamine. Küsi, kas ta ei taha lisa teenida, vaja on inimest sita välja pumpamiseks….Kõik naeravad su üle, sa jäid tühjade kätega, kaotasite
6. Tere ema. Leia keegi uus, keda paljaks teha….Kellele räägid, see hakkab narma, et sa käid juba terve aasta juristi juurde, aga efekt on null….Su auto suitseb tugevasti, pidevalt on valge ja must suits….Lihtsalt kadedus närib sind. Tuleta mu sõnu meelde, kui pokemon aasta pärast jälle 20000 saavutab. Ma katan talle laua restoranis, Ma loodan, et ma näen kohtus tema ülbet nägu….Võta nõu kuulda. Niikaua, kui ei ole veel hilja, võta avaldus kohtus ära. Saab olema vähem probleeme....Tere päevast, härrased politseinikud. Te võtsite mu 14.06 kontrolli alla. Kas te ei saaks mulle helistada, mul on teile palju huvitavat….Ma ootan teie helistamist, lugupeetud politsei. Mul on olemas salvestised vestlustest V Tga, mis on otseselt seotud kogu toimuvaga. Need salvestised huvitaks teid väga, need sisaldavad ähvardusi.
7. Ajavahemikul 17.07.2018-30.07.2018 helistas Vjatšeslav Gogolev A Gle 70 korda ja saatis 64 sõnumit. Sellest oli laps ajavahemikul 23.07-29.07.2018 Vjatšeslav Gogoleviga. Sõnumite sisuks on peamiselt kohtu teemaga seonduv, mis sisaldavad hulgaliselt kannatanut ja tema juristi halvustavaid sõnumeid. Muuhulgas on nendes sõnumites kannatanu konkreetselt väljendanud Vjatšeslav Gogolevile: jäta mind palun rahule /kT lk 67 keskel/ Äramärkimist väärivad järgmised sõnumid: Üks asi rõõmustab, et jumal on maailmas olemas, kuidas sa ka endast head ema ei kujutaks. Mitte üksi ema ei tee sellist, nagu sina tegid… Kahju, et sulle ei antud kasvatust, ainult ambitsioonid… Mina, Vjatšeslav Gogolev, ei ole kohustatud aru andma ei kohtu ega ka kellegi teise ees, ainult jumala ees kavatsen. Võid seda kohtus näidata. Kui on vaja, võin korrata… Ütle oma võmmile, las helistab mulle. Saadan talle selle SMS-i. Võib olla hakkab liigutama. …Ma teen oma hambad korda. Praegu ma ei saa, kahjuks tuleb juristide eest maksta /kT lk 66/ Kui oleks minu voli, siis ma võtaksin kõigi ees tädi (baba) Vl püksid maha ja annaksin talle nõgestega vastu tagumikku nii, et ta istuda ei saaks… Metsas on ilmunud hallutsinatsiooniseened… Aga tädi (baba) Vle võin veel tuua hallutsinatsiooniseeni, need juba välja ilmunud. Värsked. Kui neid sööb, kirjutab veel sellist, et. Ta peab veel nende kirjutiste eest vastust andma… Tädi (baba) V, ta oli ju selline tähtis, ma ei unusta mitte kunagi tema ülbet lõusta. Tema pärast ma maja värvima ei hakka, vaid teen talle ekskursiooni mööda kohut. Et mõtleks peaga, mida kirjutab, edasi läheb tal veel huvitavamaks, seda ma luban. Minu eesmärk on temalt töötamise litsents ära võtta (kT lk 67/ Sina ise oled see, kes jookseb mööda kohtuid. Palveta tädi (baba) V eest. Mis jurist see on, kui ma ütlesin näkku, et ta on tühi koht ja pokemon. Me parem kulutame raha laste peale, kui jookseme mööda kohtuid… Ma situn kohtu ja kohtuniku peale… Alimente ma augustis üle kandma ei hakka. Tahaks väga näha, mida tädi (baba) V oskab. Ma saatsin talle SMS-i, et kavatsen teda litsentsist ilma jätta, las teab…/kT lk 68/ 17 1-20-4443
8. Ajavahemikul 31.07-06.08.2018 helistas Vjatšeslav Gogolev A Gle 66 korda ja saatis 80 sõnumit. Sellest oli laps ajavahemikul 03.08-06.08.2018 Vjatšeslav Gogoleviga ja vajadust lapsega seonduvalt kannatanuga ühendust võtta polnud. Sõnumid on halvustava, ähvardava ja kritiseeriva sisuga. Kohus toob välja mõned olulisemad sõnumid: Sitapea on sinu uurija… Vaeseke, kuidas sa küll nälja pärast ära ei surnud. Oled kõhnaks jäänud. Anna andeks, et kogu sinu palga ära võtsin ja selle maha jõin… /kT lk 81/ …Nii teadmiseks – mitte ükski kohus ei saa mind jõuga sundida päevi võtma ja see, et sa ei ole veel oma sarvi maha jooksnud – see on fakt, lõid pere, olid noor, oleks pidanud ringi jooksma, aga mitte mehele minema… See on kõik vale, minu kohta ei ole mingisugust asja algatatud /kT lk 83/ Kas sulle endale nalja ei tee, sul on igale asjale õigustus, kõik on süüdi, kuid sul on õigus. Nii et sa teaksid, sinu kohus läheb ümmarguse summa maksma. Sinu ambitsioonide pärast… Kas sa arvad, et mul on kahju, et me lahutasime? Siis sa armastad end liiga palju. Lõputu vaikimine nädalate kaupa, mõelda, keda külla kutsuda, et sul lõbus oleks, kuna sul on vaid kaks sõbrannat. Kuulata seda jama kui hea on T T. Vaadata seda kassi, kes igale poole kuseb ja situb. Mul on kõrini ja juba ammu… Aga Vle aitäh. Selle eest, et sulle kõigest vajalikus vormis ette kandis. Ainult et 20000ga saite tünga. See teeb mulle rõõmu /kT lk 84/ …Mis puutub sinu avaldusse, poisid ütlesid, et esimeseks korraks saan kolm aastat, aga mulle helistab siis sinu sõbranna, kui on kõiki küsitlenud. Kõik ütlevad, et terrorismi paragrahv – see on väga tõsine asi… Millal sa viimati M juukseid lõikasid? Eelmine kord ma ei jõudnud M juukseid lõigata, arvasin, et lased lõigata. No jah. Sinule on küll tähtsam vanaema (baba) V ja mendid, aga see, et M on karva kasvanud, seda sa ei näe?... Homme hommikul saan ma vastuse, mida oled minu kohta politseile kirjutanud, mul on piisavalt tuttavaid /kT lk 85/ Sa ise üksi lood probleeme. Esialgu raha väljapressimine kellegi lojuse kaudu. Siis kohus. Edasi mendid. Nüüd ei anna lapse passi, kas sul on igav?... Sa ise ei oleks ju selliste jubedate sandaalidega kuhugile läinud. Te olite arvatavasti laksu all, kui avaldust kirjutasite. Ma ei imestaks, kui temagi midagi tarbib nagu tema pojake. Käbi ei kuku kännust kaugele /kT lk 86/. Muide, ütle talle, et kui ta teada saab, kes mulle infot jagab, katan talle restoranis laua ja kutsume ka vanaema (baba) V… Põrgu päralt, milleks mul on sind vaja tagasi saada? Et edasi elada ja mõelda, millal sa jälle Pokemoni juurde jooksed. Sa oled haige, kui sa arvad, et tahan sind tagasi saada… /kT lk 88/ Soovitus sulle – lõpeta nii naiivselt kõikide uskumine. Kas ka Pokemon lubas sulle pudrumägesid, kus need on???????? Anna talle edasi, et sattus vale inimese peale. Tuletan meelde, et töötasin 15 aastat mädaurkas, süüdilavastuse sees, seepärast imegu vanaema (baba) V munni 20000 eest… Usu, mulle meeldib vaadata seda jama, mille õnge sa lähed, sa oled alati naiivne olnud, ei ole kuidagi muutunud. Aga mina ootasin sinult politseisse avalduse kirjutamist, sinust oli aru saada veel A juures, et kahtled kas kirjutada või mitte. Seepärast ma kirjutasingi sulle igasugu jama, usu mind, olen end 10000 protsenti kindlustanud. Mul on politseiga juba kohtuid olnud, kuid nendega võrreldes teeb vanaema (baba) V lihtsalt närviliselt suitsu nurgas… Tunne kadedust. Oled selle kaotanud /kt tl 89/ 18 1-20-4443
9. Ajavahemikul 07.08-23.08.2018 helistas Vjatšeslav Gogolev A Gle 41 korda ja saatis 62 sõnumit. Sõnumid on kritiseerivad ja alandava sisuga. Muuhulgas kirjutab kannatanu 23.08.2018 Vjatšeslav Gogolevile:…Tegele oma asjadega, aga ära tiku minu ellu… need on minu suhted lapsega ja kõik sobib meile /kT lk 103/. 23.08.2018 saadetud sõnumid sisaldavad peamiselt etteheiteid ja kriitikat samal õhtul kannatanu ja süüdistatava vahel toimunud konfliktiga bensiinijaamas, mis tekkis kokkusaamisel. Vjatšeslav Gogolevi saadetud sõnumitest väärivad eraldi äramärkimist järgmised sõnumid: Aitäh, et andsid M arvuti. Kogu ajalugu on olemas, kaua M arvuti taga on. Siis hakkad kohtus vastupidist tõestama. Isegi laupäeval, kui sul vaba päev, istus M arvuti taga… Trahv, mis mind ootab, on 1000 eurot, pluss advokaadi eest veel
10. Ma maksan ära. Sinu rumaluse pärast… Jumal tänatud sain sinust lahti kui inimesest, keda huvitab vaid tema mina, mina /kT lk 100/ Loll oled, juhul kui sa varem ei teadnud, nüüd tea, et kõikide tanklate ümber on valvekaamerad paigaldatud. Lihtsalt erinevalt sinust ei hakka ma politseisse avaldust kirjutama… Kirja, ära unusta pärast kohtusse saatmast, et minu suhtes algatati veel üks asi. Mina ei hakka selleni langema, et peksujälgi fikseerida ja avaldust kirjutada. Sina saad teha… Vaatasin videot, see on kriminaalasi kuni viis aastat /kT lk106/
11. Ajavahemikul 01.01.2019-28.01.2019 saatis Vjatšeslav Gogolev A Gle 328 sõnumit /kT lk 108-109/, ajavahemikul 28.01.2019-05.02.2019 saatis Vjatšeslav Gogolev A Gle 199 sõnumit /kT lk 110-111/, ajavahemikul 06.02.2019-24.03.2019 helistas Vjatšeslav Gogolev A Gle 142 korda ja saatis 602 sõnumit /kT lk 112-113/, ajavahemikul 25.03.2019 – 08.04.2019 helistas Vjatšeslav Gogolev A Gle 36 korda ja saatis 183 sõnumit /kT lk 114-115/
12. 30.04.2019 on A G edastanud uurijale 7 ekraanitõmmist Vjatšeslav Gogolevi poolt saadetud sõnumitega ning vastamata kõnedest 26.02.
13. Nendest sõnumitest on näha taaskord, kuidas kannatanu teatab Vjatšeslav Gogolevile, et ei soovi temaga suhelda ja palub lõpetada: Mul pole sinuga millestki rääkida… olen kuulnud juba kõik ähvardused, aitab tänaseks; Mul kama kõik, leia endale teist jutukaaslast. Unusta mu number ning Kõik mis mul on vaja, maksa alimente ja unusta mu number /kT lk 116-123/. Vjatšeslav Gogolevi poolt saadetud sõnumitest toob kohus välja järgmised sõnumid: Tule pilve pealt alla, eks? Kui sina arvad, et ma tahan sind tagasi, siis sa eksid, ma ei söö solgiaugust. Mul pole vaja inimest, kes heidab voodisse ükskõik kellega oma vajaduste rahuldamiseks. Rahune maha ja mine psühholoogi juurde, sulle on teda väga vaja… M hakkab sind süüdistama, et sa oled teda ilma isata jätnud… Leia endale mees, kas või keppimiseks, võib olla siis ajud lähevad tööle, muidu, seksita naisel, katus sõidab eest ära… Kõik päevad M järgi on sinu omad, keppige ise oma kambaga… Lõpeta ära, muidu sul tekkis foobia, et ma jälitan sind, pöördu arsti poole. Mul piisas 10 aastat elada sellise lolliga, nagu sina ja me pole nädalate kaupa omavahel rääkinud. Kahju, et M ema on selline loll /kT lk 119/
14. Saadetud sõnumite pinnalt saab öelda, et Vjatšeslav Gogolevi käitumine sõnumite saatmisel oli järjepidev ja need olid ründavad ning saadetud eesmärgiga häirida kannatanu igapäevast elu ja panna teda tundma halvasti. Märkimist väärib seegi, et süüdistatav saatis järjepidevalt kannatanule sõnumeid ka ajal, kui laps oli temaga ja vajadust sõnumite saatmiseks, sh lapsega seonduvalt polnud. 19 1-20-4443
15. Vjatšeslav Gogolevi poolt kannatanu A Gle saadetud sõnumite arvu kinnitab ka 11.04.2019 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Vjatšeslav Gogolevi abonentnumbrile /kT lk 150-152/. Ajavahemikul 01.04.2018 kuni 01.04.2019 on kõneeristusega tuvastatud, et Vjatšeslav Gogolev on teinud kõnesid A Gle 260 korda ning sõnumeid saatnud 6890 korda. Kannatanu numbrilt on Vjatšeslav Gogolevi numbrile sisse tulnud sõnumeid
16. Nimetatud protokollist nähtub, et Vjatšeslav Gogolevi poolt välja saadetud sõnumitest osa saadetakse välja mitme kaupa mõne sekundiliste vahedega, kuna tegemist on ühe pika sõnumiga, mis edastatakse osadena. Samuti nähtub eristusest, et väljasaadetavatele sõnumitele tuleb reeglina vastus kannatanu numbrilt mõnesekundilise viivitusega, milline muster viitab sõnumi kohaletoimetamise/mittetoimetamise kohta saabuvale raportile.
17. Kannatanu abonentnumbri osas nähtub 10.05.2019 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist /kT lk 153-156/ eelmises punktis märgitud seisukoht viidatud mustri osas sõnumi kohaletoimetamise/mittetoimetamise raporti kohta. Nimelt nähtub käesolevast protokollist, et Vjatšeslav Gogolev on ajavahemikul 07.05.2018 kuni 03.05.2019 saatnud A Gle 6839 sõnumit ning A G on vastu saatnud samal ajavahemikul 944 sõnumit. Samuti nähtub sellest protokollist, et kajastatud on ka 44 sõnumit, mis ei ole A Gni jõudnud, kuid on kõneeristuses märkega „saatmata sõnum sisse“. Kuivõrd süüdistatava ja kannatanu kõneeristused on tehtud mõnepäevase nihkega, siis on mõningane erinevus ka Vjatšeslav Gogolevi poolt kannatanule saadetud sõnumite arvus, kuid see ei ole märkimisväärne. Küll aga on märkimisväärne saadetud sõnumite koguarv, milleks 6890 sõnumit.
18. Asjaolu, et abonentnumber xxx kuulub Vjatšeslav Gogolevile ja abonentnumber xxx A Gle nähtub PPA operaatorituvastus vastusest päringule /kT lk 149/
19. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeli ja DVD plaadiga /kT lk 25-27/, milles on vaadeldud mälupulka Kingston DTSE 9 G2 USB 3.0 32GB ning mälupulgale salvestatud sõnumeid, mis omakorda on salvestatud DVD plaadile nähtuvad süüdistatava poolt kannatanule ajavahemikul 26.10.2018 kuni 11.06.2019 edastatud sõnumite sisud - palved helistada tagasi, tulla ta juurde tagasi, võtta blokk maha, helistada kooli, ettepanek lõpetada üksteise sõimamine, jääda sõpradeks, ära leppida, jagada vara, minna pereterapeudi juurde, küsimused laste suhtlemiskorra osas, kohtuprotsessi osas, kas saab last näha, kas kannatanul on tunded uue inimese vastu, arvamuse avaldamine raha osas, etteheited selle kohta, et kannatanul on esikohal raha, ta ei oska koguda, liiga vara lõi perekonna, tal on lihte elada emaga, ähvardused et võtab lapse ära, kui 50:50 kokkuleppele ei jõua, siis pöördub kohtusse, korduvad teated, et on vaja rääkida, palub võtta toru ja lubadused, et ei hakka sõimama. 11.03.2019 on kolm sõnumit pealtkuulamisseadme osas.
20. 08.05.2019 on edastanud kannatanu A G uurijale ekraanitõmmised ajavahemikust 29.07.2018 kuni 16.04.2019 /kT tl 172-178/, kust nähtub, et kannatanu on korduvalt palunud süüdistataval end rahule jätta, kuid süüdistatav on jätkanud sellest hoolimata sõnumite saatmisi. Samuti väärib siinkohal välja toomist Vjatšeslav Gogolevi poolt 18.09.2018 sõnumiga saadetud foto autost, mille juurde on kirjutatud Kas veel sõidab…/kT lk 173, tõlge 176/. Nimetatud sõnumist järeldab kohus, et fotol on kannatanu auto, mida süüdistatav on pildistanud. Kuigi ekraanitõmmistel ei ole näha aastaarvu, kinnitab kannatanu poolt sõnumite saatmisi palvega teda rahule jätta juba aastast 2018 viited kohtu poolt paika pandud suhtluskorrale. Kannatanu 20 1-20-4443 ja süüdistatava vaheline suhtluskord nende ühise lapse suhtes pandi paika Harju Maakohtu 07.10.2018 kohtumäärusega nr 2-18-4249 /kT lk 137-148/.
21. Xxx Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna vastuses nõudekirjale koos STAR (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) väljavõttega /kT lk 124-136/ kirjeldatakse, millised kokkupuuted on olnud neil perekond Gogoleviga alates 11.01.2018 ja millistel asjaoludel. On andmed abielu ja lapse sünni kohta, vanemate vaheliste konfliktide kohta lapsega seonduvalt, mis tekkisid peale lahutust. 5.01.2018 sõlmitud suhtlemiskorra kokkuleppest isa ei pidanud kinni, lapsel on õpiraskused alates
22. klassist. Pere suunati ka perelepitaja teenusele, kuid isa ei nõustunud perelepitajaga suhtlema, nimetades seda „hullumajaks“ ja väitis, et talle pole seda tarvis. Seepeale pöördus kannatanu 19.03.2018 avaldusega Harju Maakohtusse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks ning lapsega suhtlemiskorra määramiseks. 07.10.2018 jättis Harju Maakohus kannatanu avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudes rahuldamata, kuid määrati kindlaks suhtlemise kord. Alates 16.08.2018 algas Xxx Linnavalitsuse lastekaitsetöötajal L Sl kokkupuude perekond Gogoleviga. Nimetatud vastuses on välja toodud ka üksikasjalik kirjeldus Vjatšeslav Gogolevi käitumise ja suhtumise osas nii pere ja lapsega seotud probleemide kui ka Xxx Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja suhtes. Siinkohal peab kohus vajalikuks selle ka eraldi välja tuua, kuna see ilmestab kohtu hinnangul üheselt suhtlust ka kannatanuga ja on iseloomustavaks tõendiks esitatud süüdistuse asjaolude osas, kuna tõendab Vjatšeslav Gogolevile iseloomulikku ründavat ja ahistavat käitumist.
23. Vastuses on märgitud, et Vjatšeslav Gogolev võtab tihti lastekaitse spetsialistiga ühendust (helistab, tuleb kohale), kuid koostööd ei tee ja ei ole probleemi lahendamiseks ega lapse abistamisele orienteeritud. Tal on selgelt oma arusaamine ja tõde. Enamikel kordadel on ta üliaktiivne, elab oma mõtted spontaanselt välja ja ei soovi kuulata, mida temale räägitakse. Läbi rääkida ja arutada ei soovi, süüdistab oma probleemides teisi. Jääb arusaamatuks, mis on tema pöördumiste eesmärk ja mõte. Oma pöördumistes ja sõnavõttudes on ta ametniku suhtes sageli ründav, süüdistav, muutub isiklikuks ja halvustab („Te olete rumal naine“, „Ma tahan, et teid vallandatakse“, „Kes te selline olete?“), räägib oma advokaadist ja ähvardab kohtuga. Keskendub teiste asjaosaliste (lapse ema, psühholoogi, lastekaitse, ema esindaja) halvustamisele, enda osa ei näe ja lahenduste leidmises kaasa ei aita. Vjatšeslav Gogolevi pöördumistest on jäänud arusaam, et tema probleemiks on see, et laps elab emaga, suhtlemiskord talle ei kehti ja eesmärgiks on lapse ema juurest ära võtmine. Selles, et laps kannatab lapsevanemate sagedaste suhteprobleemide tõttu, Vjatšeslav Gogolev probleemi ei näe. Keeldub mõistmast enda kui lapsevanema osa suhetes lapse, lapse ema, kooli ja lastekaitsega. Keeldub järjepidevalt kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorda täitmast, naeruvääristab kohtusüsteemi („tsirkus“). Oma senise tegevusega ei ole ta parandanud lapsel tekkinud probleeme, vaid neid juurde tekitanud. Ei võta endale vastutust, vaid peab vastutavaks teisi. Vjatšeslav Gogolev ei aktsepteeri sotsiaalse käitumise norme: helistab mitmeid kordi päevas (erinevatelt numbritelt, sh anonüümselt), tuleb kohale vastuvõtuvälisel ajal. Vastusele on lisatud ka STAR väljavõte, kus on kõik kohtumised ja probleemide kirjeldused üksikasjalikult kuupäevaliselt kirja pandud. Samuti nähtub sealt fakt, et 05.08.2019 ründas Vjatšeslav Gogolev verbaalselt lastekaitsetöötajat L Sd ja sülitas talle näkku (kT lk 136 kanne 21 1-20-4443 nr 75). Selle teo eest sai Vjatšeslav Gogolev ka väärteokorras karistada, mis nähtub kiirmenetluse otsusest nr 2315,19,005697 /kT lk 184-185/.
24. Harju maakohtu 03.06.2019 kohtumäärusega nr 2-18-4249 /kT tl 179-183/ lõpetati vanemate ühine isikuhooldusõigus lapse M Gogolevi suhtes osaliselt ning muudeti ka suhtluskorda. Muuhulgas nähtub sellest, et lepitusmenetlus vanemate vahel tunnistati ebaõnnestunuks ning ka kohtumääruses on välja toodud Vjatšeslav Gogolevi seiskoht, mille kohaselt leiab viimane, et emale ca 500-600 sõnumi saatmine ühes kuus on vajalik, kuna emalt ei õnnestu last puudutavas küsimuses vastust saada /kT lk 180 pöördel kohtumääruse p 2/
25. Käesolevas asjas ei ole ega saa vaidlust olla selles, et Vjatšeslav Gogolev on pika aja jooksul saatnud kannatanule hulgaliselt sõnumeid, kuivõrd see on tõendatud nii kannatanu poolt esitatud ekraanitõmmiste, sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega kui ka teiste kirjalike tõenditega nagu Harju Maakohtu 03.06.2019 määruse ja Xxx Linnavalituse sotsiaalabi osakonna vastusega. Nimetatud asjaolu ei ole eitanud ka Vjatšeslav Gogolevi ise. Kohtule esitatud sõnumite sisud on enamjaolt häirivad, süüdistavad, ründavad, kritiseerivad, ähvardavad ja alandavad ja mitte üksnes kannatanu suhtes, vaid ka kannatanuga seotud kolmandate isikute suhtes. Neid tõi kohus konkreetsemalt välja kohtuotsuse punktides 51-
26. Seega tuleb järgnevalt analüüsida seda, kas Vjatšeslav Gogolevi käitumine täidab ka

§ 1573

lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteokoosseisu.

§ 1573

lg 1 sätestab ahistava jälitamisena teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis.

1. Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.02.2020 otsuses nr 1-19-4428 käsitlenud väga põhjalikult ahistava jälitamise definitsiooni ja selle alla kvalifitseeruvaid käitumisakte. Oma seisukohtades lähtus kohtukolleegium Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni juurde lisatud seletuskirjast (Istanbul, 11.V.2011) ja Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE, Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjast, kuivõrd Riigikohtu praktika selles osas puudub. Nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadest lähtub kohus ka käesolevas asjas Vjatšeslav Gogolevi süüküsimuse lahendamisel, kuivõrd ka käesolevaks ajaks puudub selle kvalifikatsiooni osas Riigikohtu praktika.
2. Ahistavat jälitamist defineeritakse kui tahtlikku tegevust, mis hõlmab teisele isikule suunatud korduvat ähvardavat käitumist, millega tekitatakse temas hirmu oma turvalisuse pärast. Siia alla kuuluvad ka soovimatud ja korduvad sõnumite saatmised ja helistamised. Soovimatu suhtlemise aktid hõlmavad igasuguseid ohvriga aktiivse kontakti loomise katseid käepärast olevate kommunikatsioonivahendite kaudu, sealhulgas moodsate meedia- ja infotehnoloogiaseadmete kaudu.
3. Et mahtuda selle sätte reguleerimisalasse, peavad sellise ähvardava käitumise aktid olema toime pandud tahtlikult ning sooviga tekitada ohvris hirmu, alandada teda või oluliselt häirida kannatanut muul viisil. See säte viitab pikemaajalisele tegevusele, mis koosneb korduvatest asjakohastest intsidentidest. Sellega üritatakse osutada sellise käitumismustri kriminaalsele iseloomule, mis üksikute elementidena vaadelduna ei anna alati välja kriminaalse käitumise 22 1-20-4443 mõõtu. Seega iseloomustab ahistavat jälitamist tüüpiline käitumismuster ja järjepidevus. Ühest - kahest käitumisaktist ei piisa, et saaks rääkida mustrist. Analüüsitav koosseis nõuab kindlale isikule suunatud tegusid teatud perioodi jooksul, millistele on omane just korduv või süstemaatiline iseloom.
4. Ahistav jälitamine saab tavaliselt alguse üldjuhul naise poolsest äraütlemisest suhet alustada ja pärast suhte või kooselu üldjuhul naise algatusel lõpetamist. Ahistav jälitamine võib olla ajendatud solvumisest ja kättemaksusoovist. Karistatav on korduvatest ahistamistegudest koosnev järjepidev ahistav jälitamine ehk tegemist on koosseisuga, millele on iseloomulik kujuneda ajas ja kogumis. Tegemist on vältava kuriteoga. Kindlale isikule suunatud teod võivad olla erineva pikkusega, kuid oluline on nende tegude intensiivsus. Ahistajad kasutavad ohvri ahistamisel selliseid meetodeid, mis kõrvaltvaatajatele tunduvad kahjutud, aga põhjustavad kindlas kontekstis hirmu ohvris, keda jälitatakse. Ahistav jälitamine võib sisalduda eraldi vaadatuna igati õiguspärastes käitumisvormides. Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste saatmine ja ootamatud visiidid, võivad olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt täiesti aktsepteeritavad teod, kuid ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu, ning palunud see lõpetada. Seda on kannatanu A G konkreetselt süüdistatavale korduvalt väljendanud ja seda juba 2018 suvest alates ning see on kogutud tõenditega tõendamist leidnud.
5. Vjatšeslav Gogolevile esitatud süüdistuse kohaselt on ahistav jälitamine kannatanu A G suhtes toimunud alates 2017 augustist ehk peale kannatanu välja kolimist süüdistatava juurest kuni käesoleva ajani. Konkreetselt on süüdistuses välja toodud helistamiste ja sõnumite saatmise arvud ajavahemikust 01.04.2018 kuni 08.04.
6. Saates aasta jooksul vähemalt 6890 sõnumit teeb see keskmiselt kuus 574 sõnumit, mis teeb keskmiseks sõnumite arvuks 19 sõnumit päevas. Kannatanu avaldas ülekuulamisel, et helistamiste ja sõnumite saatmiste intervall varieerus. See nähtub ka kannatanu poolt uurijale esitatud helistamiste ja sõnumisaatmiste aruannetest. Ka süüdistuses toodud kõnede arv konkreetsetel ajavahemikel on märkimisväärne. Suuremate kõnede arvudega päevas on tuvastatud järgmised kuupäevad: 14.07.2018 - 22 korda, 30.07.2018 – 20 korda, 06.08.2018 – 24 korda, 26.02.2019 - 31 korda, 18.03.2019 – 20 korda. Selline Vjatšeslav Gogolevi tegevus on ilmselgelt häiriv ka kannatanuga võrdses olukorras olevale keskmisele mõistlikule isikule ning ei ole ühegi normaalset elukorraldust taotleva inimese jaoks aktsepteeritav ja hälbib normaalsest inimsuhtlusest. Kannatanu avaldas oma ütlustes, et selline Vjatšeslav Gogolevi käitumine häiris ja halvas tema igapäeva elu ja ühel hetkel oli ta sunnitud pöörduma ka Ohvriabisse ja psühholoogi juurde, kus ta käis aasta aega. Nimetatud suunamine on fikseeritud ka Xxx Linnavalitsuse STAR väljavõtte kandes nr 24 /kT lk 129/. Kohtu hinnangul sai süüdistatav oma tegevuse sisust väga hästi aru, sest kannatanu avaldas süüdistatavale korduvalt palveid lõpetada talle kirjutamine ja helistamine väljendades sellega soovimatust süüdistatavaga suhelda. Samuti on Vjatšeslav Gogolev ise kohtuistungil avaldanud, et ta alandas kannatanut /kT lk 203 ülevalt
7. rida/. Saadetud sõnumite mahtu ja selle sisu arvestades ei jää ka keskmisele mõistlikule inimesele mingit kahtlust, et selline käitumisviis on ahistav ja normaalselt elukorraldust arvestades igapäeva elu oluliselt häiriv tegevus. 23 1-20-4443
8. Kaitsja leidis oma kaitsekõnes, et pelgalt abstraktselt suurt kõnede arvu ei saa lugeda häirimiseks. Samuti märkis kaitsja, et laste kasvatamine on mõlema vanema ülesanne ja kohustus ja kui isa pöördub ema poole seoses lapsega, olles rahulolematu paljude asjadega, siis selline pöördumine ei ole kaitsja arvates eraeluline ega tahte vastane eraellu tungimine. Samuti tuleb järgida süüteo eesmärki ja tagajärgi. Siinkohal peab kohus esmalt märkima seda, et süüdistatava poolt kannatanule saadetud sõnumid ei sisaldanud mitte üksnes ja ainult lapsega seotud suhtlust, vaid need sisaldasid hulgaliselt kannatanut halvustavaid, provotseerivaid, häirivaid, ähvardavaid ja ründavaid sõnumeid, sealhulgas lapse kasvatamisega seonduvalt ning kus muuhulgas alandati ja sõimati ka kannatanu tuttavaid ja teda aidanud inimesi (esindajaid, lastekaitse töötajat, uurijat). Samuti nähtub kohtule esitatud kirjalikest tõenditest (Harju Maakohtu
9. juuni 2019 määrus ja Xxx Linnavalituse sotsiaalabi osakonna vastusest ja selle lisaks olevast STAR väljavõttest), et süüdistatav ei ole huvitatud mingitest omavahelistest kokkulepetest, ta ei pea kohtu poolt määratud suhtluskorrast kinni ja käitub lisaks kannatanule agressiivselt ka ametnikega.
10. Samuti märgib kohus ka seda, et lähtudes ahistava jälitamise teokirjeldusest, piisab kuriteokoosseisu täitmiseks sellest, kui täidetud on kasvõi üks teoalternatiividest - kas siis teo toimepanija eesmärk hirmutada, alandada või muul viisil teist isikut oluliselt häirida või siis on saabunud nimetatud tagajärg/tagajärjed või ka mõlemad. Käesoleval juhul saab kogutud tõendite pinnalt üheselt järeldada, et täidetud on nii Vjatšeslav Gogolevi poolne teo toimepanemise eesmärk kui ka saabunud tagajärg. Nagu kohus eelnevalt märkis, avaldas Vjatšeslav Gogolev kohtus ise, et ta alandas kannatanut ja seda saab kohtu hinnangul teha üksnes eesmärgipäraselt. Seega on juba üksnes süüdistatava enda ütluste pinnalt tuvastamist leidnud tema eesmärk, mida kinnitavad omakorda ka kannatanule saadetud sõnumite sisu ning ka Xxx Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna vastus. Samuti on üheselt tuvastamist leidnud, et ka kannatanu tundis ennast alandatuna, tal oli raske selle kõigega toime tulla ja kogu Vjatšeslav Gogolevi käitumine häiris teda ja tema igapäeva elu oluliselt. Tallinna Ringkonnakohus on ülal viidatud lahendis märkinud, et võimalused mängida ohvri tunnetega, manipuleerida tema tegude ja reaktsioonidega ning saada rahulolu võimust põhjustada ohvrile kannatusi ja kestvat hirmutunnet, on ammendamatud. Kannatanule mõjuvad sellised teod emotsionaalselt kurnavalt seda enam, et ahistava jälitamise puhul ei ole võimalik kunagi prognoosida, millal, kus või missugune soovimatu, hirmutav või ähvardav tegu võib ahistaval jälitajal järgmisena varuks olla. Eeltoodut arvesse võttes saab uuritud tõenditele tuginedes üheselt öelda, et kõik ülalkirjeldatud ahistava jälitamisega seotud käitumiselemendid on Vjatšeslav Gogolevi puhul tuvastatud.
11. xxx 08.05.2019 vastusest /kT lk 160-161/ nähtub, et Vjatšeslav Gogolev on käinud xxx ja xxx vastuvõttudel 03.11.1993-23.12.1993 diagnoosiga: xxx. xxx statsionaarsele ravile suunati xxx, kus ta viibis 24.01 kuni 25.02.2002 diagnoosiga xxx.
12. Menetluse käigus teostati Vjatšeslav Gogolevile ka ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis /kT lk 165-168/ tuvastamaks tema süüdivusseisund ja kas V. Gogolev oli teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja/või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Ekspertiisi akti nr 7.1-3/73 kohaselt on Vjatšeslav Gogolevil xxx. Kokkuvõtvalt leiab ekspert, et Vjatšeslav Gogolevil ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mis saaksid olla süüdimatusseisundi meditsiiniliseks kriteeriumiks

§ 34järgi.

Tal ilmnevad 24 1-20-4443 ülalkirjeldatud xxx omased iseloomujooned ja käitumismustrid, mis ei takista tal aru saada oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Ka talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal 2017 augustist käesoleva ajani oli ta oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 77. Kokkuvõttes leiab kohus, et Vjatšeslav Gogolevile esitatud süüdistus

§ 157

³ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Kuivõrd kohus tuvastas Vjatšeslav Gogolevi puhul süü nii ahistava jälitamise eesmärgi kui ka tagajärje suhtes, siis tuleb ka mõlema teo puhul anda hinnang subjektiivse külje osas. Kohtupraktikas on märgitud, et ahistava jälitamise puhul ei ole nõutav tõendada süüdlase tahtlust teo või tagajärje suhtes, kuna sageli on keeruline tõendada just süüdlase tahtlust või kavatsust ohvrile kannatusi põhjustada või teda oluliselt häirida, mistõttu tuleb ahistaval jälitamisel lähtuda keskmise mõistliku isiku kriteeriumist ning hinnata, kas teatud kindlale isikule suunatud korduv või järjepidev soovimatu tegu on väljunud sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ning muutunud keskmise mõistliku inimese jaoks vähemalt oluliselt häirivaks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2019.a kohtuotsus asjas nr 1-18-7777). Seda, et selline Vjatšeslav Gogolevi käitumine hälbib normaalsest ühiskonnas aktsepteeritud isikutevahelisest suhtlusest ja see on ka keskmise mõisliku isiku kriteeriumist tulenevalt oluliselt häiriv tegevus analüüsis kohus juba eelnevalt. Samas leiab kohus, et käesolevas asjas on võimalik siiski anda hinnang ka Vjatšeslav Gogolevi tahtlusele nii teo kui ka tagajärje osas. Eesmärgi olemasolu eeldab juba iseenesest, et isik tegutseb kavatsetult, mis on ka Vjatseslav Gogolevi enda ütlustega tõendamist leidnud. Samuti ei jää uuritud tõendeid kogumis hinnates mingitki kahtlust selles, et Vjatšeslav Gogolevi tegevus oli suunatud sellele, et kannatanut häirida ja viia ta seisundisse, mille all viimane psühholoogiliselt lõpuks murdub. Seda, et kannatanu ka sellisesse olukorda viidi kinnitab lisaks kannatanu enda ütlustele ka nii lastekaitse kui ka selle kaudu Ohvriabisse ja psühholoogi poole pöördumine. Lisaks kannatanu eraelu häirimisele, tundis kannatanu ka end väga häiritult ja alandatult. Seega saab öelda, et tagajärje suhtes on Vjatšeslav Gogolev pannud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta pidi aru saama, et tuhanded sõnumid ja sajad telefonikõned, mis sisaldasid hulgaliselt solvanguid, ähvardusi, alandusi, rünnakuid, etteheiteid ja provokatsioone ning lakkamatud etteheited nii kannatanu kui ka kannatanuga seotud kolmandate isikute või ametnike suhtes on alandavad ja häirivad kannatanu igapäeva elu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus käesolevas asjas ei tuvastanud. Seega pani Vjatšeslav Gogolev oma tahtliku tegevusega toime ahistava jälitamise, s.o teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o

§ 1573lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III KARISTUS 25 1-20-4443 78. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü. Samuti arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 79.

§ 1573

lg 1 kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud karistusena kas rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.h nii süüdistatava kui ka kannatanu käitumist ning tekitatud kahju ulatust. 80. Prokurör taotles Vjatšeslav Gogolevi karistamist 10 kuulise vangistusega kuigi vangistuse sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud, kuid ei põhjendanud seda. Prokurör viitas küll

§ 58

p 4 sätestatud raskendavale asjaolule ehk süüteo toimepanemisele süüdlase endise pereliikme suhtes, mis iseenesest saab kallutada mõistetavat karistust keskmisest sanktsioonimäärast üles poole, kuid samas tuleb arvestada ka seda, et Vjatšeslav Gogolev on varem kriminaalkorras karistamata isik /kT lk 157-158/. Kuigi

§ 57

loetelus seda karistust kergendava asjaoluna ette pole nähtud tuleb seda karistuse mõistmisel siiski arvestada. Muid karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteokorras on Vjatšeslav Gogolevi karistatud ühel korral, kuid see on samuti kohtuotsuse tegemise päevaks kustunud. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata Vjatšeslav Gogolevile karistuseks 6 kuud vangistust. Kuigi karistusseadustik näeb selle teo eest ette ka rahalise karistuse ja Vjatšeslav Gogolevil on olemas ka töökoht ning sellest tulenevalt on iseenesest võimeline ka rahalist karistust kandma, siis selles osas nõustub kohus täielikult prokuröriga, et rahaline karistus ei ole antud kuriteo asjaolusid arvestades ja karistuse eesmärke silmas pidades piisav.

1. Käesoleval juhul on tegemist pikemat aega kestnud ahistamisega endise abikaasa ja lapse ema suhtes, mis on kannatanule kaasa toonud psüühilisi vaevusi ja häirinud oluliselt tema igapäevast elu pika aja vältel, mistõttu on põhjendatud allutada Vjatšeslav Gogolev käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli pikkuseks on kohtu hinnangul piisav 1 aasta ja 6 kuu pikkune katseaeg. Samuti on igati põhjendatud kohaldada Vjatšeslav Gogolevile lisakohustusena kriminaalhooldaja poolt pakutav sotsiaalprogrammi läbimine, et hoida ära Vjatšeslav Gogolevi poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja järelevalvet ja sotsiaalprogrammi läbimise kohustust toetab ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav peavad jätkuvalt suhtlema konkreetsetel tingimustel ühise lapse teemadel, mis võib tekitada pingeid ja seeläbi esineb ka oht Vjatšeslav Gogolevi poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks. Et seda kõike ennetada peabki kohus põhjendatuks kohaldada Vjatšeslav Gogolevile tingimuslik vangistus koos käitumiskontrolliga ning koos lisakohustusega. IV LÄHENEMISKEELD 26 1-20-4443
2. Prokurör esitas kohtuistungil ka kannatanu poolt 31.10.2019 esitatud taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks /kT tl 186-187/ tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, millise taotluse juurde jäi kannatanu ka kohtuistungil. Selle kohaselt taotles kannatanu: 1) keelata V. Gogolevil läheneda talle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud nende alaealise lapse M G (ik xxx) kasvatamisega seotud üritustel ning koosviibimistel eelnevalt kokku lepitud ajal ja kohas; 2) keelata V. Gogolevil läheneda tema elukohale aadressil xxx lähemale kui 10 meetrit; 3) keelata V. Gogolevil läheneda tema töökohale aadressil xxx lähemale kui 100 meetrit; 4) keelata V. Gogolevil temaga ühendust võtta telefoni teel, kirja- ja elektronposti teel ning sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu, välja arvatud lapsega seotud erakorraliste juhtumite korral, sh lapse tervisliku seisundiga seotud küsimuste lahendamiseks; 5) lapsega seotud erakorraliste juhtumite korral, sh lapse tervisliku seisundiga seotud küsimuste lahendamiseks ning lapse kasvatamist puudutavates küsimustes lubada saata V. Gogolevil saata talle kuni 3 sõnumit nädalas. 1 sõnum ei tohi ületada 500 tähemärki; 6) keelata V. Gogolevil võtta temaga ühendust kolmandate isikute (sh sugulaste) kaudu.
3. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealises vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. KrMS § 3101 lg 2 kohaselt lahendab kohus lähenemiskeelu taotluse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 310 sätestatud korras.
4. Kuigi ahistav jälitamine ei paikne küll

1. peatükis (isikuvastased süüteod) vaid
2. peatükis (poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod), kuid tulenevalt KrMS kommenteeritud väljaande kommentaaridest (KrMS kommenteeritud väljaanne lk 705) § 3101 kohta tuleb lähenemiskeelu kohaldamise ala tõlgendada laiendavalt. Lähenemiskeelu (KrMS § 3101) või ajutise lähenemiskeelu (KrMS § 1411) kehtestamise üheks eelduseks on isikuvastane või alaealise vastu toime pandud süütegu või selle kahtlus. Lähenemiskeeld hõlmab ka tegusid, mis teatud raskendavate lisatunnuste puudumise korral tuleks samuti kvalifitseerida isikuvastaste kuritegudena. Kommentaaride kohaselt on lähenemiskeelu kohaldamine võimalik ka isiku suhtes, kes tunnistatakse süüdi näiteks röövimises (

§ 200

), väljapressimises (

§ 214

), kõrge riigiametniku ründamises (

§ 244

) või avaliku korra vägivaldses rikkumises (

§ 263p 1).

Seda mõistetavalt vaid juhul, kui on täidetud võlaõigusseaduse § 1055 lõikes 1 sätestatud lähenemiskeelu kohaldamise materiaalõiguslikud eeldused. Seega tuleb asuda seisukohale, et lähenemiskeeldu saab rakendada ka ahistava jälitamise korral, vaatamata sellele, et tegemist ei ole

1. peatükis asetseva süüteokoosseisuga. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus oma 17.05.2019 määruses kohtuasjas nr 1-18-
3. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu 27 1-20-4443 hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
4. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtumääruse nr 3-2-1-91-14 punktis 17 märkinud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sealhulgas peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu
5. augusti
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3).
7. Kohus on seisukohal, et kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on põhjendatud. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Vjatšeslav Gogolev pani kannatanu suhtes toime ahistava jälitamise süüteokoosseisu saates kannatanule tuhandeid sõnumeid ja tehes sadu telefonikõnesid, mis olid solvavad, alandavad, ründavad, ähvardavad ning mis häirisid oluliselt kannatanu igapäeva elu. Lähenemiskeelu kohaldamine annab kannatanule kindlustunde, et süüdistatav ei saa tema õigusi enam rikkuda ning ühtlasi aitab see kohtu hinnangul vältida süüdistatava ja kannatanu vahel võimalike tulevasi konflikte, sest süüdistatav teab, et lähenemiskeelu rikkumine on samuti karistusseadustikuga karistatav süütegu. Kohus on ka seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamine ei riiva V. Gogolevi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Lähenemiskeelus sätestatud tingimustel on V. Gogolevil jätkuvalt võimalus lapsega seotud teemadel kannatanuga ühendust võtta ja kohus peab neid tingimusi ka piisavaks, et tagada V. Gogolevile võimalus lapsega seotud teemadel kannatanuga suhelda. Seega tuleb kannatanu taotlus rahuldada ja kohtu arvates on mõistlik ka kannatanu poolt taotletud lähenemiskeelu 3 aasta pikkune tähtaeg.
8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel tuleb kohaldada kannatanu A G isikuõiguste kaitseks süüdistatavale V. Gogolevile lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelata V. Gogolevil läheneda A Gle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud nende alaealise lapse M G (ik xxx) kasvatamisega seotud üritustel ning koosviibimistel eelnevalt kokku lepitud ajal ja kohas; keelata V. Gogolevil läheneda A G elukohale aadressil xxx lähemale kui 10 meetrit; keelata V. Gogolevil läheneda A G töökohale aadressil xxx lähemale kui 100 meetrit; keelata V. Gogolevil A Gga ühendust võtta telefoni teel, kirja- ja elektronposti teel, sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu, välja arvatud alaealise lapse M G tervisliku seisundiga seotud küsimuste lahendamiseks; lubada saata Vjatšeslav Gogolevil lapsega seotud erakorraliste juhtumite korral, sh lapse tervisliku seisundiga seotud küsimuste lahendamiseks ning lapse kasvatamist puudutavates küsimustes A Gle kuni 3 sõnumit nädalas (sh 1 sõnum ei tohi ületada 500 tähemärki) ning keelata Vjatšeslav Gogolevil A Gga ühendust võtta kolmandate isikute (sh sugulaste) kaudu. 28 1-20-4443 V ASITÕENDID
9. DVD plaat, millele on salvestatud sõnumite ekraanitõmmised – jätta kriminaalasja materjalide juurde. VI MENETLUSKULUD
10. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel kuuluvad riigituludesse menetluskuludena väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1101,60 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, kokku 1977,60 eurot. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi maksumuse summas 765.00 eurot ja kaitsjatasu summas 32,40 eurot jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
11. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3
12. lause alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning sellest tulenevalt peab V. Gogolev tasuma igakuiselt menetluskulusid summas 164,80 eurot kuus. Lisaks selgitab kohus, et kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 29