Obsah (10)

§ 445§ 423§ 371§ 199§ 376§ 368§ 667§ 659§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-18-16385 Tsiviilasi OÜ And

) § 199 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel palusid kostjad, et kohus kohustaks hagejaid konkreetselt ja detailselt selgitama, mis asjaoludel sattus nende kätte kostja II ja A.A. vaheline kirjavahetus, kuidas on nad osanud esitada nii detailselt ja niisuguse sisuga väited seonduvalt „viidatud ettevõtjaga“, kas nad on hr A.A.ga ühendust võtnud ja kui, siis millal, ning mida konkreetselt on hr A.A.le avaldatud ja temalt küsitud. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus otsustas
2. detsembri 2020 määrusega:
3. Jätta läbi vaatamata OÜ AndmeNet hagi Entity Technologies OÜ ja Aleksandr Russakovi vastu järgmistes nõuetes: 1.
4. Kohustada Entity Technologies OÜ-d ja Aleksandr Russakovi esitama dokumendid ja tõendid sissetulekute kohta (16.11.2018 hagiavalduse resolutsiooni p 2). 1.
5. Kohustada Entity Technologies OÜ-d ja Aleksandr Russakovi andma OÜ-le AndmeNet üle tarkvaraprogramm Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee ning selleks anda üle kõik andmed, mis 5 võimaldavad seda piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh lähtekood, objektikood, paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused (osaliselt 16.11.2018 hagiavalduse resolutsiooni p 4.1). 1.
6. Kohustada Entity Technologies OÜ-d ja Aleksandr Russakovi andma OÜ-le AndmeNet üle andmebaas Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee ning selleks anda üle kõik andmed, mis võimaldavad seda piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused (osaliselt 16.11.2018 hagiavalduse resolutsiooni p 4.2).
7. Jätta menetlusse võtmata OÜ AndmeNet 02.10.2019 esitatud ja 06.01.2020 täpsustatud järgmised nõuded: 2.
8. Tuvastada, et veebilehtedel Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee kasutatava arvutiprogrammi ainulitsents kõigi AutÕS § 13 ja § 132 tähenduses autori varaliste õiguste teostamiseks kuulub OÜ-le AndmeNet (06.01.2020 menetlusdokumendi resolutsiooni p 1.1). 2.
9. Tuvastada, et veebilehtedel Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee kasutatava andmebaasi tegija õigused AutÕS § 754 tähenduses kuuluvad OÜ-le AndmeNet (06.01.2020 menetlusdokumendi resolutsiooni p 2.1).
10. Jätta rahuldamata OÜ AndmeNet 19.08.2020 vastuväited kohtu tegevusele.
11. Jätta rahuldamata Entity Technologies OÜ ja Aleksandr Russakovi 21.09.2020 taotlus kohustada hagejaid selgitama 07.02.2018 e-kirjavahetusega seonduvat.
12. oktoobri 2018 hagiavalduses palus hageja I mõista kostjalt II enda kasuks välja konkurentsikeelu rikkumisega teenitud tulu ja viivise (resolutsiooni p 3.5). Kuna hagejal I puuduvad andmed kostjate saadud tulu kohta, palus ta rahuldada tõendite kogumise taotluse.
13. novembri 2018 käiguta jätmise määruse p-s 4.1 (II kd tl 5) selgitas maakohus, et rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult.
14. novembri 2018 hagiavalduse terviktekstis esitas hageja I tulunõuded nii kostja I kui kostja II vastu, jättis need rahaliselt kindlaksmääramata ja esitas haginõude andmete saamiseks. Tõendite kogumise taotlust
15. novembri 2018 hagiavalduses ei esitatud.
16. juuni 2020 menetlusdokumendis esitas hageja I tõendite kogumise taotluse ning palus, kui kostjad jätavad tõendite kogumise määruse täitmata või kohus taotluse rahuldamata, lugeda kostjate tulu suuruseks kokku 198 476 eurot. Kohus jättis tõendite kogumise taotluse
17. augusti 2020 määrusega rahuldamata ja andis tähtaja tulunõuetega seonduva täpsustamiseks. Samas tegi kohus kostjale I ettepaneku tõendite ja andmete esitamiseks ja
18. augustil 2020 esitasid kostjad kostja I kontode väljatrükid.
19. augusti 2020 vastuses esitas hageja I rahaliselt määratletud tulunõuded, võttes aluseks kostja I avalikult kättesaadavad majandusnäitajad ja kostjate esitatud pangakonto väljavõtte (põhjendava osa p-d 2.1, 2.2). Eeltoodut arvestades oli kohus seisukohal, et hageja I õiguskaitsevajadus hagimenetluse korras andmete ja tõendite nõudmiseks on praeguseks ära langenud ning nimetatud nõuded (
20. novembri 2018 hagiavalduse resolutsiooni p 2) tuleb jätta läbi vaatamata.
21. novembri 2018 hagiavalduse resolutsiooni p-des 4.1 ja 4.2 palus hageja I mh kohustada kostjaid andma endale üle programmi ja andmebaasi ning selleks andma üle kõik andmed, mis võimaldavad programmi ja andmebaasi piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused ning programmi puhul ka lähtekood, objektikood.
22. oktoobri 2019 menetlusdokumendis soovis hageja I

§ 445lg 1 alusel kindlaks määrata 16.

novembri 2018 hagiavalduse resolutsiooni nõuete p 4.1 ja 4.2 täitmise korra, milleks kohustada kostjaid üle andma kõik andmed, mis võimaldavad programme ja andmebaase piiranguteta ja 6 ainuõiguslikult kasutada, sh programmide lähtekoodid ja objektikoodid, kuid viimased kohtulahendi tegemise seisuga koos kõikidega varasemate versioonidega. Lisaks tuleb määrata, et eeltoodud andmed tuleb üle anda hageja I osundatud interneti keskkonda või digitaalsele andmekandjale, vältimaks ebaselgust täitmise viisi osas. Samuti palus hageja I kohustada kostjaid üle andma veebilehtede ehitusdokumendid.ee ja buildocs.ee ligipääsu võimaldavad andmed ja administraatori õigused hageja I osundatud interneti keskkonda või digitaalsele andmekandjale (põhjendava osa p 4.4).

1. jaanuari 2020 menetlusdokumendis käsitas hageja I eeltoodut selgelt üksnes programmi ja andmebaasi õigusvastase kasutamise lõpetamise nõuete täitmise viisi ja korrana (resolutsiooni p-d 5, 6; põhjendava osa p 4).
2. jaanuari 2020 istungil teatasid hagejate esindajad, et
3. jaanuari 2020 menetlusdokumendis on esitatud kõik nõuded, v.a osaotsust puudutav ning üleandmine on ette nähtud täitmise viisi ja korrana. Samas olid nad seisukohal, et ei ole vastavast haginõudest loobunud, vaid määratlenud selle täitmise viisi ja korra (IV kd tl 106-107, 110-111).
4. veebruari 2020 määruses kohustas maakohus hagejat I teatama, kas ta on loobunud või võtnud tagasi osa
5. novembri 2018 menetlusdokumendi resolutsiooni p-des 4.1 ja 4.2 esitatud haginõuetest.
6. veebruari 2020 menetlusdokumendis kinnitas hageja I, et ei ole loobunud ega tagasi võtnud
7. veebruari 2020 määruse p-s 2 märgitud nõudeid. Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja on esialgsete haginõuete asemel pidanud vajalikuks ja võimalikuks taotleda mh sama teiste nõuete täitmise viisi ja korrana, kuid keeldub esitamast selget seisukohta esialgsete haginõuete menetlusliku staatuse kohta, tuleb haginõuded jätta

§ 423lg 2 alusel läbi vaatamata.

Hageja I esitas esmakordselt

1. oktoobril 2019 ja seejärel täpsustas
2. jaanuaril 2020 menetlusdokumendis järgmised nõuded: tuvastada, et programmi ainulitsents kõigi AutÕS § 13 ja § 132 tähenduses autori varaliste õiguste teostamiseks kuulub hagejale I (resolutsiooni p 1.1); tuvastada, et andmebaasi tegija õigused AutÕS § 754 tähenduses kuuluvad hagejale I (resolutsiooni p 2.1). Kohus oli seisukohal, et hageja I tuvastusnõudeid ei saa pidada vaid põhinõude laiendamiseks või täpsustamiseks, tegemist on uute nõuetega. Kuigi
3. jaanuari 2020 istungil (IV kd tl 110-111) asuti seisukohale, et edasises menetluses on aluseks hageja
4. jaanuari 2020 menetlusdokument, ei ole maakohus selles esitatud tuvastusnõuete menetlusse võtmise kohta eraldi selget seisukohta võtnud. Küsimus, kas ja millises konkreetses ulatuses on hagejal I õigus teostada programmi(de) suhtes varalisi õigusi ning kas talle kuuluvad andmebaasi(de) tegija õigused, tuleb lahendada muude nõuete eeldusküsimusena. Hageja I ei ole välja toonud asjakohaseid põhjendusi iseseisva tuvastushuvi kohta ega aspekte, mida tuvastusnõude rahuldamine annaks muudest nõuetest rohkem. Ka AutÕS §-st 817 ei tulene võimalust sellise eraldiseisva tuvastushagi esitamiseks (vt ka Riigikohtu
5. aprilli 2010 otsus nr 3-2-1-27-10, p 13). Tuvastusnõuded tuleb jätta

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Hagejate

1. augusti 2020 vastuväited kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata. Kostjad esitasid
2. septembril 2020 tõendina A.A. ja kostja II vahelise
3. veebruari 2018 ekirjavahetuse (V kd tl 51-56).

§ 199

lg 1 p-de 3 ja 7 alusel paluvad kostjad, et kohus kohustaks hagejaid konkreetselt ja detailselt selgitama

1. veebruari 2018 kirjavahetuse saamise ja selle sisu kohta esitatud väidetega seonduvat. Kohus leidis, et kostjate taotlus ei ole selles toodud põhjendusi arvestades käesolevas menetluses asjakohane ja tuleb jätta rahuldamata. 7 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1.2, 1.3 ja 2 tühistamist ning selles osas uue määruse tegemist, millega kohustada maakohut lahendama nõuded sisuliselt. Määruskaebuse kohaselt puudub maakohtul õiguslik alus jätta haginõuded läbi vaatamata. Kohus ei täpsustanud, kas jättis määruse p-s 1.2 ja 1.3 toodud haginõuded läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 1 või 2 alusel, sest kohus viitab

§ 423lg-le 2 tervikuna.

Hageja eeldab, et kohus jättis haginõuded läbi vaatamata mõlemal

§ 423lg-s 2 ettenähtud alusel.

Kohtul puudub alus jätta haginõuded

§ 423lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kohus ei ole välja toonud, et hageja õiguste rikkumine ei ole esile toodud faktiväidete õigsust eeldades üldse võimalik. Kohtul puudub alus jätta haginõuded

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus ei ole

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega nende alusel viidatud normi kohaldamist põhjendanud. Asjaolu, et hageja määratleb haginõude hiljem otsuste täitmise viisi ja korrana, kuid haginõudest endast ei loobu, ei anna alust jätta haginõue läbi vaatamata. Seega on kohtu järeldus, et haginõuded tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja on väidetavalt keeldunud esitamast selget seisukohta haginõuete menetlusliku staatuse kohta, väär ja üllatav. Tuvastusnõuete menetlusse mittevõtmine ei ole seaduslik ega põhjendatud. Tuvastusnõuded on vajalikud õigussuhte olemasolu kindlakstegemiseks ja hageja õiguste efektiivse kaitse tagamiseks. Hagejal on vajalik tuvastada tema õigused arvutiprogrammi ja andmebaasile kohtuotsuse resolutsioonis selle vara hilisemaks õiguspäraseks kasutamiseks ja käsutamiseks. Tuvastusnõuded ei ole käsitletavad hagi muutmisena. Antud juhul on tuvastusnõuete eraldamine kohustamisnõuetest

§ 376lg 4 p 2 kohaldamisalas, kuna hageja põhinõuded ega nende sisu ei ole muutunud.

Seega võib hageja ilma kohtu ja vastaspoole nõusolekuta tuvastusnõuet kohustamisnõudest eraldada ning paluda seda

§ 368lg 1 eeldustel eraldiseisvalt lahendada.

1. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväite kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1.2 ja 1.3 tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 6.

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad paluvad määruskaebuses tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1.2, 1.3 ja

1. Hagejad ei ole vaidlustanud maakohtu määrust resolutsiooni p-ide 1.1, 3 ja 4 osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikust ja põhjendatust osas, mille peale on esitatud määruskaebus.
2. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja I nõuded kohustada kostjaid andma hagejale I üle tarkvaraprogramm Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee ning selleks anda üle kõik andmed, mis võimaldavad seda piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja vallata, sh lähtekood, objektikood, paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused (maakohtu määruse resolutsiooni p 1.2) ja kohustada kostjaid andma hagejale I üle andmebaas Ehitusdokumendid.ee ja Buildocs.ee ning selleks anda üle kõik andmed, mis võimaldavad seda piiranguteta ja ainuõiguslikult kasutada ja 8 vallata, sh paroolid ja ligipääsu võimaldavad administraatori õigused (maakohtu määruse resolutsiooni p 1.3). 7.
3. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga, et maakohus ei ole korrektselt välja toonud, kas eelnevalt nimetatud nõuded jäeti läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 1 või 2 alusel.

§ 423

lg 2 p-s 2 sätestatu, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, on ka hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks

§ 371lg 2 p 2 kohaselt.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu

1. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13;
2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Sarnaselt

§ 371

lg 2 p-s 2 sätestatule annab § 423 lg 2 p 2 kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa ka

§ 423lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud faktiväited ja nende eeldatav õigsus

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks sarnaselt

§ 423lg 2 p-ga 1.

7.

1. Maakohus on põhjendanud eeltoodud nõuete läbi vaatamata jätmist sellega, et hagejad on keeldunud esitamast selget seisukohta vastavate nõuete menetlusliku staatuse kohta ning pidanud vajalikuks ja võimalikuks taotleda mh sama teiste nõuete täitmise viisi ja korrana. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et hagejad on keeldunud esitamast selget seisukohta vastavate nõuete menetlusliku staatuse kohta.
2. jaanuari 2020 kohtuistungil avaldasid hagejate esindajad, et nad ei loobu üleandmise nõudest, nad on määratlenud selle kohtuotsuse täitmise korrana. Ringkonnakohus möönab, et hagejate esindajate kohtuistungil avaldatust ei ole üheselt arusaadav, kas hagejad jäävad üleandmise nõude juurde ning on täpsustanud kohtuotsuse täitmise viisi ja korda või on soovinud, et nende üleandmise nõue on määratletud kohtuotsuse täitmise viisi ja korrana. Samas on maakohus palunud
3. veebruari 2020 määrusega veelkord täpsustada, kas hagejad on loobunud või võtnud tagasi
4. novembri 2018 menetlusdokumendi resolutsiooni p-des 4.1 ja 4.2 esitatud üleandmise nõuded. Hagejad vastasid
5. veebruaril 2020, et nad ei loobu vastavatest nõuetest. 7.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul selge, et hagejad ei ole vaidlusalustest nõuetest loobunud ning soovivad vastavate nõuete lahendamist. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga selles, et nõudeid ei saa jätta praegusel juhul läbi vaatamata

423 lg 2 p-des 1 ja/või 2 nimetatud alustel. Asjaolu, et hagejad on andmete üleandmist palunud ka teiste nõuete otsuse täitmise viisi ja korrana, ei ole aluseks haginõuete läbi vaatamata jätmiseks. Andmete üleandmise nõude esitamine on õiguslikult võimalik ning maakohtu poolt toodud põhjendused ei ole aluseks vastavate nõuete läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1.2 ja 1.3 tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb selles osas saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Samas juhib ringkonnakohus hagejate tähelepanu sellele, et kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1.2 ja 1.3 ja saadab vastavad nõuded maakohtule menetluse jätkamiseks, on oma sisult eelnevalt märgitud nõuded suuresti kattuvad hagejate 06.01.2020 menetlusdokumendis märgitud nõuetega, s.o programmi ja andmebaasi õigusvastase kasutamise lõpetamise nõudega ja nende täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlusega. Arvestades asjaolu, et hagejaid esindavad menetluses advokaadid, peaksid professionaalsed õigusabi osutajad 9 siiski suutma formuleerida konkreetsed nõuded (antud juhul peaksid nii hagiavalduses kui 06.01.2020 menetlusdokumendis esitatud sisuliselt kattuvad nõuded olema formuleeritud ühe nõudena) ning soovi korral otsuse täitmise viisi ja korra. Praegusel juhul ei ole esitatud ebaselgetest nõuetest arusaadav, mida hagejad nõuavad hagina ja mida otsuse täitmise viisi ja korrana. 8. Maakohus jättis

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata hagejate tuvastusnõuded (vaidlustatu määruse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult tuvastusnõuded

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul puudub hagejatel tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi

§ 368lg 1 mõttes.

Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruse p-s XVI, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on õigesti märkinud, et küsimus, kas ja millises ulatuses on hagejal I õigus teostada programmide suhtes varalisi õigusi ning kas talle kuuluvad andmebaasi tegija õigused, tuleb lahendada muude esitatud nõuete eeldusküsimustena. 9. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1.2 ja 1.3 osas tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, siis ei saa selles osas määruskaebust Riigikohtule esitada. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 10 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson