← Eesti

2-21-952/5

Obsah (13)§ 1§ 31§ 22§ 33§ 40§ 85§ 89§ 193§ 23§ 65§ 150§ 171§ 93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-952 Tsiviilasi O

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2019. aastat, mil võlgnik kaotas töö ja põhjuseks muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo esinemine.

§ 31

lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus 2 ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17.03.2021.a kell 12.15 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3020).

§ 33

alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 40

lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust registripidajale.

§ 85

lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt peab võlgnik

§ 85lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist.

Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist (

§ 85lg 2 ja 3).

Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul (

§ 85

lg 4).

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
  2. peatüki
  3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
  4. aasta
  5. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
  6. aasta
  7. veebruari, so 29.01.2021, millest tulenevalt kohaldab kohus ajutise halduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 11 sätestatust.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine 3 haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Ajutine haldur palub tasuks määrata 779 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,2 tundi. Ajutine haldur on tasu suuruse määramisel juhindunud arvestusest, et 1 tund on 95 eurot. Kohus leiab, et taotlus ajutise halduri tasu määramiseks summas 779 eurot (lisandub käibemaks), on põhjendatud. Seega määrab kohus halduri tasu vastavalt pankrotiseaduse kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsiooni § 23 lõikele 2 ja 3 summas 779 eurot (8,2 h x 95 eurot), millele lisandub käibemaks summas 155,80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 95 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Ajutine haldur on palunud hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 584 eurot (lisandub käibemaks), vastavalt käesolevalt kehtivale pankrotiseadusele. Kohus selgitab, et kuivõrd O M pankrotiavaldus on menetlusse võetud 29.01.2021, siis kuulub kohaldamisele pankrotiseaduse kuni 31.02.2021 kehtinud redaktsioon.

§ 23

lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, mistõttu esineb

§ 171

lg 1’ olukord ja

§ 23

lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest väljamõistmiseks summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Riigi vahenditest väljamõistmata ajutise halduri tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arveldusarvele. Vastavalt

§ 93

lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.