Tsiviilasi nr 2-19-19579 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-19579 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2020, Narva kohtumaja Kohtunik Liina

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. 10.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 11.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.

1. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on kostja A K isaks hageja A K. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
2. Viru Maakohtu 02.05.2014 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis alates 01.10.2013 kuni A K täisealiseks saamiseni, st XXX, mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

1. Viru Maakohtu 12.01.2016 määrusega kinnitati A K ja O K, A K kompromissi. Kompromissi kohaselt tasub O K hagejale elatist 50 eurot kuus alates 06.10.2015 kuni A K täisealiseks saamiseni ning kostja A K tasub hagejale elatist 50 eurot kuus alates 06.10.2015 kuni A K täisealiseks saamiseni.
2. Hageja taotleb väljamõistetud elatise vähendamist 40 euroni kuus, kuna hageja perre on sündinud laps ning hageja elatise kohustuse maksmist täidavad osaliselt asenduskohustusena hageja vanemad. Arvestades hageja sissetuleku suurust ei ole hagejal võimalik maksta Viru Maakohtu 02.05.2014 otsusega välja mõistetud elatist.
3. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
4. Kohus selgitas menetlusosalistele menetluslikku olukorda ning tõendamiskohustust. Kohus palus hagejal tõendada, kuidas on muutunud elatise maksmist mõjutavad asjaolud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga.
5. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 02.05.2014 tsiviilasjas nr 2-14-9221 tehtud otsuse jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud. Viru Maakohtu 02.05.2014 tsiviilasjas nr 2-14-9221 tehtud otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis tagaseljaotsusega. Seega ei sisalda tagaseljaotsus asjaolusid, mis olid selle tegemise ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks. Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud 4

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§ 99

lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused.
2. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hagejal on seega seadusest tulenev kohustus kostjale elatist maksta.

§ 102

lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

22. Riigikohus on küll mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14). 23. Kostja on esitanud kohtule oma kulude koondtabeli ning leidnud, et kostja igakuised kulud on kokku 339,88 eurot, millele lisanduvad kulud toidule 78,49 eurot, kokku 418,37 eurot. Hageja ei ole kostja kuludele vastu vaielnud ning on kuludega nõustunud (dtl 73). 5

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kostja esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja seadusliku esindaja töötasu moodustab 516,45 eurot (dtl 28 jj) kuus. Kohus kogus asjas tõendeid registrites oleva kostja seadusliku esindaja vara kohta. Päringutest selgus, et kostja seaduslikul esindajal kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Maksu- ja Tolliameti ja TÖR-i väljavõtte kohaselt töötab kostja ema STALIKA-VEOD OÜ-s (dtl 94). Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“. Arvestades kostja hinnangulisi kulusid, siis peab kostja ema kostjat üleval kindlasti samas suures ulatuses, kui mitte enamas. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ema sissetulek on mõnevõrra suurem ei saa olla põhistuseks, et hageja ei peaks oma kohustusi täitma.

1. Vaatamata kohtu selgitustele varandusliku seisundi tõendamise kohustusest ning muuhulgas ka konto väljavõtte esitamise vajadusest pole hageja kohtule nimetatud tõendeid esitanud. Hageja esitas kohtule palgatõendi, millest nähtub, et hageja töötab Venemaal ning sissetulekuks on 6 500 rubla.
2. Kohus kogus asjas tõendeid registrites oleva hageja vara kohta. Päringutest selgus, et hagejal kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Maksu- ja Tolliameti ja TÖR-i väljavõtte kohaselt ei oma hageja Eesti Vabariigis töökohta.
3. Kohus on tuvastanud, et pärast elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemist on hagejale lisandunud ülalpeetav. XXX sündis poeg M K (dtl 12, tõlge dtl 14). Kohus möönab, et vanemale uue ülalpeetava lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel peavad laste igapäevased vajadused olema samuti rahuldatud ning laste arenguks peavad olema piisavad vahendid tagatud. Selleks peavad lapse vanemad tegema kõik võimaliku. Seega eeltoodust tulenevalt tuli hagejal tõendada, millised on hagejaga koos elava lapse vajadused ja kulutused, enda ja tema lapse ema majanduslik ja varaline seis, sh sissetulekud ning kulud. Hageja seda ei teinud, seega ei ole kohtul võimalik analüüsida hageja väiteid, et tema võimekus elatist tasuda on vähenenud seoses uue lapse sünniga. Kohus nendib siiski, et teatavad väljaminekud lapse ülalpidamiseks on samas ilmsed. 6

§ 102lg 2 alusel.

Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest

§ 102

lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida

§ 106

lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Riigikohus on ka märkinud, et

§ 106

lg 2 esimeses lauses on kolleegiumi arvates sätestatud lisaalused, millal tekib sugulastel asenduskohustus. Seega tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada nimetatud sätet selliselt, et sugulasel tekib

§ 106

lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest

§ 102

lg 1 järgi küll vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada.. (Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 p 17). Seega ei vähenda kohus nimetatud alusel hageja elatise maksmise kohustust. Küll aga selgitab kohus, et juhul, kui elatist maksavad nii hageja kui ka hageja vanemad, siis on vanavanematel õigus esitada tagasinõue tuginedes alusetule rikastumise sätetele. Samuti on vanavanematel õigus esitada hageja vastu regressnõue tasutud elatise osas. 32. A K leiab, et elatise suuruse muutmise otsustamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse lapsele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega, kuid ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on lapsetoetuse arvestamine põhjendatud. 7

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

1. Kohus nõustub, et kahele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras elatise maksmine võib vanemale olla teatud juhtudel liig koormav, ülejõu käiv ning kahjustada vanema enda elementaarset toimetulekut. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Samas ei ole hageja esitanud andmeid poja ema igakuiste sissetulekute kohta.
2. Kohus ei pea aga põhjendatuks vähendada elatist hagis nõutud summani ehk 40 euroni kuus, vaid lähtub elatise suuruse muutmisel kostja vajadustest ning kostjale makstavast riiklikust lastetoetusest, mis jagatuna kahe vanema vahel on 30 eurot vanema kohta. Seega kujuneb elatisemääraks, mida kohtu hinnangul hageja on suuteline tütre ülalpidamiseks tasuma, 179 eurot.
3. Kohus arvestab ka seda, et hageja enda töövõime ei ole piiratud ning hagejal on võimalik püüda leida endale sissetulek, mis kataks nii tema enda vajadused kui laste ülalpidamise parimal viisil. Kohus on seisukohal, et 179 eurot on summa, mille iga vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Viru Maakohtu 02.05.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-9221 punktis 3 A K A K kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista A K välja tütre A K kasuks alates 13.12.2019 igakuise elatusrahana 179 eurot kuni A K täisealiseks saamiseni. Hagi hind
5. Hageja nõudeks on elatise vähendamine igakuise elatusrahana 40 eurot kuus. Kohtuotsusega oli kostja kasuks välja mõistetud elatise summaks 292 eurot kuus. Seega soovib hageja elatist vähendada 252 euro võrra.
6. TsMS § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
7. Antud tsiviilasja hinnaks on 252 x 9 = 2 268 eurot. MENETLUSKULUD
8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 8