KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1304 (19284000476) Kohtulahend Tartu Maakohtu 29.07.2020 otsus D.Li süüdimõis

§ 121

lg 1 järgi,

§ 87

lg 1 p 6 alusel karistusest vabastamises ja mõjutusvahendi kohaldamises

§ 87

lg 4 alusel käitumiskontrollile allutamises 1 aastaks vastavalt

§ 75

sätetele Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Merike Amur Süüdimõistetu D.L (isikukood:xxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx) Alaealise seaduslik esindaja L.L (isikukood: 48401040272; elukoht: xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx ) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras) Kohalik omavalitsus Mulgi vald esindaja Mulgi Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Monika Erreline Asja arutamise kuupäev 08.02.2021, 26.02.2021 Tartu piirkonna RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 430, 432 ja

§ 87lg 1 p 4, SHS § 1302 lg 2 kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne D.Lile Tartu Maakohtu

1. juuli 2020 otsusega määratud kohustuse muutmiseks.
2. Paigutada D.L kinnisesse lasteasutusesse (s.o kinnise lasteasutuse teenusele) kuni tema täisealiseks saamiseni.
3. Kohustada Mulgi Vallavalitsust teatama D.Lile pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist, millisesse lasteasutusse D.L kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks peab ilmuma.
4. Kohustada D.Li minema kinnise lasteasutuse teenuse osutamisele ühe nädala jooksul pärast Mulgi Vallavalitsuselt teate saamist teenuse osutaja kohta.
5. Lõpetada D.Li suhtes käitumiskontrolli kohaldamine pärast tema saabumist kinnisesse lasteasutusse.
6. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta riigi õigusabi kulu summas 177,60 eurot riigi kanda.
7. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kaudu riigi õigusabi tasu 177,60 eurot (s.h käibemaks 29,60 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivule tema poolt D.Lile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. Jätta käesoleva määruse avaldamisel avalikustamata selle põhiosa punktid 1.2.6 ja 1.2.
10. Määrus edastada süüdimõistetule, tema seaduslikule esindajale, kaitsjale, Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusosakonnale, Mulgi vallale ja Sotsiaalkindlustusametile. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud 1.
11. D.L on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 29.07.2020 otsusega

§ 121

lg 1 järgi.

§ 87

lg 1 p 7 alusel, arvestades D.Li kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastati D.L karistuse kandmisest ning kohaldati tema suhtes mõjutusvahendit, s.o allutada

§ 87

lg 4 alusel käitumiskontrollile 1 aastaks vastavalt

§ 75

sätetele.

§ 75

lg 1 kohaselt on D.L kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustati D.Li põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid xxxxxxxxx xxxx

Põhikooli

1. klassis ja täitma koolikohustust. 1.
2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu D.Li kohta. Ettekandest nähtuvalt ei täida D.L lisakohustust – põhihariduse omandamise eesmärgil jätkata õpinguid xxxxxxxx Põhikooli
3. klassis. Erakorralises ettekandes on toodud järgnevad asjaolud: 1.2.
4. Seisuga 16.12.21 on D. L käesoleval õppeaastal koolis käinud kahel päeval (14.09.2020 ja 15.09.2020.). 2 1.2.
5. D.L rikub süstemaatiliselt registreerimiskohustust. Eelnevalt kokku lepitud aegu on korduvalt D. Li ja tema ema poolt telefoni teel muudetud (18.09.2020, 02.10.2020, 15.10.2020, 19.10.2020, 30.10.2020), mille tulemusel on alates 14.08.2020 kuni käesoleva ajani D. Liga õnnestunud läbi viia ainult 4 registreerimist. Põhjenduseks on D. L toonud valdavalt terviseprobleemid. Vastavaid arstitõendeid hooldusalune aga esitanud ei ole. 05.11.2020 helistas D. L vahetult enne registreerimist ja teatas, et on haige. Samal päeval, peale registreerimise aega, tegi ametnik etteteatamata kodukülastuse isiku elukoha aadressile: xxxxxxxxx x-xx xxxxxxxx. Kodukülastusel selgus, et isik kodus ei viibi. Ametnikuga vestelnud noorem õde venna haige olemist kommenteerida ei osanud, kuna vend ei elavat antud aadressil, vaid on suurema osa ajast vanaema juures Viljandi linnas. Ametnik võttis telefoni teel ühendust D. Li vanaema V Liga, kes kinnitas, et tütrepoeg viibib sageli tema juures põhjusel, et seal on rahulikum. V L soovitas ametnikul laps rahule jätta, kui viimane ei taha registreerimas käia. Seega on alust arvata, et D. L rikub ka kontrollnõuet - elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. 1.2.
6. 29.07.2020 Tartu MK Viljandi kohtumaja kohtuotsuse nr 1-20-1304 alusel tunnistati D.L süüdi

§ 121

lg 1 järgi.

§ 87lg 1 p 6 alusel vabastati D.

L karistuse kandmisest ning kohaldati tema suhtes mõjutusvahendit – allutamist käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. Lisakohustusena määras kohus D. Lile põhihariduse omandamise eesmärgil jätkata õpinguidPõhikooli

1. klassis ja täitma koolikohustust. Kohtuotsus jõudis Viru Vangla III üksusesse täitmisele 14.08.
2. Esmakohtumine D. Liga ning tema ema L. Liga toimus 01.09.2020, mil isikutele tutvustati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, selgitati rikkumistele reageerimise võimalusi ning tagajärgi. Lisaks tutvustati kohtu poolt määratud kohustuse olemust, täitmise kontrollimist ning rikkumisele reageerimise võimalusi. D. L ja L. L kinnitasid arusaamist allkirjaga. 07.10.2020 kinnitatud hoolduskavas planeeritud sekkumised on seotud D. Li prosotsiaalsete oskuste arendamisega, koolikohustuse täitmise, tutvusringkonna ja selle mõju, vaba aja sisustamise ning sõltuvusainete mõjuga tervisele, käitumisele ja seostele kuritegevusega. Seoses sellega, et D. L on rikkunud süstemaatiliselt registreerimiskohustust on hoolduskava eesmärgid täitmata. 1.2.
3. Eesti Hariduse Infosüsteemi 13.01.2021 väljatrüki kohaselt on D. L Xxxxxxxx Põhikooli õpilaste nimekirjas. 20.10.2020 tegi kriminaalhooldusametnik Xxxxxxxx Koolile järelpäringu, eesmärgiga saada informatsiooni kohustuste täitmise kohta. Kooli vastuskirja kohaselt on 2020/2021 õppeaastal D. L koolis käinud kahel päeval: 14.09.2020 ja 15.09.
4. 16.12.2020 võttis kriminaalhooldusametnik telefoni teel ühendust Xxxxxxxx Kooli HEV koordinaatori Riina Linaskiga, kelle sõnul ei täida D. L senini koolikohustust: õppeaasta peale on isik koolis käinud kahel päeval. HEV koordinaatori sõnul on D. L talle avaldanud, et kuigi kästakse, tema koolis käima ei hakka. 1.2.
5. Registreerimisi on mõjutusvahendi perioodil toimunud neli (01.09.2020, 08.09.2020, 09.10.2020, 22.10.2020). Vestlustel eakohast pikemat arutelu D. Liga ei tekkinud, küsimustele vastas pigem napisõnaliselt ja kiirustades, silmsidet ei hoidnud ning noorel oli raskusi ajas orienteerumisega: seletusi kirjutades ilmnes, et noor ei tea mis kuu ja aasta parasjagu on. 1.2.
6. Neljal korral (18.09.2020, 02.10.2020, 15.10.2020, 19.10.2020) on D. L võtnud kriminaalhooldusametnikuga ühendust ning soovinud registreerimisaega muuta tervislikel põhjustel. 20.10.2020 tegi kriminaalhooldusametnik perearstile järelpäringu, mille kohaselt on D. Lile ajavahemikuks 21.
7. kuni 02.10.2020 kirjutatud koolist puudumise tõend, alates 05.10.2020 lubati ta tagasi kollektiivi. Rohkem pöördumisi perearsti juures registreeritud ei ole. Lisaks muudeti D. Li registreerimise aega 30.10.2020 lapsevanema soovil seoses sellega, et kohtus tunnistamine häiris D. Li vaimse tervise seisundit. lapsevanem avaldas, et kohus soovitas pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, et saada hinnang, kas D. Li tervislik seisund võimaldab kohtus tunnistusi anda. Järgmisele kohtumisele, 05.11.2020, jättis D. L tulemata teatas haigestumisest, kuid sama päeva pealelõunal tehtud kodukülastuse ajal teda kodus ei olnud ning õe sõnul ei ela vend igapäevaselt nendega, vaid vanaema juures. Varasemast on ametnikule teada, et D. Lile meeldib vanaema juures olla kuid fakti, et ta seal elab, ei ole kinnitanud vanaema V. L ega ema L.L, väidetakse et laps on tihti öösiti vanaema juures. Elukoha muutmise soovi hooldusalune ega tema seaduslik esindaja ametnikule avaldanud ei ole. 3 1.2.
8. Nakkusohust tulenevalt on Vanglate osakonna suunise kohaselt alates 02.12.2020 kohustus hooldusalusel kanda registreerimisel kaitsemaski. D. L keeldub kaitsemaski kandmast. Ametnik on selgitanud hooldusalusele maski kandmise põhjuseid, teavitanud, et kui registreerimist ei ole võimalik läbi viia, on tegemist rikkumisega. D. L on ametniku juurest lahkunud ilma, et registreerimist oleks läbi viidud. Korduva aegade muutmise, edasilükkamise ja maski kandmisest keeldumise tõttu toimus ametniku viimane kohtumine D. Liga 22.10.
9. Käitumiskontrolli perioodil on kriminaalhooldusametnik olnud korduvalt telefoni vahendusel kontaktis D. Li ema ning vanaemaga. Kumbki ei ole kriminaalhooldusametnikuga koostööd teinud: nad on õigustanud D. Li kontrollnõuete ja kohustuste mitte täitmist. Korduvalt on välja toodud, et kriminaalhooldusametnik peaks D. Li häirimise lõpetama. 1.2.
10. 20.10.2020 saatis kriminaalhooldusametnik Mulgi Vallavalitsusele päringu eesmärgiga saada informatsiooni sekkumiste kohta, mida kohalik omavalitsus planeerib noorukile pakkuda. 05.11.2020 laekunud vastuskirjas tõi lastekaitsespetsialist Monika Erreline välja, et nooruk areneb koostoimes teda ümbritseva keskkonnaga, teda mõjutavad eakaaslased, sõbrad, vanavanem ja ema. Spetsialisti sõnul on peamiseks probleemiks lapsevanemate võimetus, vanemlike oskuste vähesus, perekondlikud negatiivsed tegurid ning nooruki tervislik seisund. Lastekaitsespetsialistilt saadud andmete kohaselt on noorukil tuvastatud osalise töövõime puudumine ja keskmine puue kuni 24.11.
11. M. Erreline vastuskirja kohaselt on perekonnale pakutud sotsiaalnõustamist, kuid perekonnaliikmed ei ole olnud huvitatud teenuste kasutamisest. M. Erreline on telefonivestlusel kriminaalhooldusametnikuga välja toonud, et D. L on enda käitumisega näidanud, et vabadust piiravat meedet kasutamata, ei ole ta võimeline enda elustiilis muudatusi tegema. Päringu vastuse kohaselt on lastekaitsespetsialist lapsevanemaga iganädalaselt suhelnud telefoni vahendusel: L. L on vestlustel avaldanud, et ta ei suuda enda poega distsiplineerida ja ennast lapse suhtes kehtestada. SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikust 14.01.2021 saadud info kohaselt pöördus D. L ambulatoorsele vastuvõtule viimati 04.11.
12. Psühhiaatri hinnangul tulenevad D. Li toimetulekuraskused tema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikule on sobilik lihtsustatud õppekava alusel õppimine. Medikamentoosset ravi isik ei soostunud jätkama. Määrati vaimse tervise õe nõustamine, psühhiaatri vastuvõtule pöördumine vajadusel. Psühhiaatri arvates võiks D. Lile olla abiks tugiisik, kes aitaks struktureerida noore ajakasutust. Lisaks on vastuses välja toodud ka asjaolu, et delinkventsuse tõttu määrati perele viimase abinõuna enne D. Li kinnise lasteasutuse teenusele suunamist MDFT teraapia. 08.12.2020 kontakteerus ametnik lapsevanem L. Liga, kelle sõnul peale viimast pöördumist (04.11.19) poeg psühhiaatri ega vaimse tervise õe vastuvõtul käinud ei ole. Lapsevanem põhjendas tegematajätmist sellega, et poeg ei taha minna, kuna ei ole nõus kaitsemaski kandma. Perekond on osalenud 2019/2020.a mitmedimensioonilises pereteraapias (MDFT). Ametnik võttis 13.10.2020 telefoni vahendusel ühendust MDFT-terapeut Liis Aavaste-Hangoga, kelle sõnul ei olnud teraapia Lide perekonnaga tulemusrikas. Perioodil, mil perekond elas Viljandis, kaasas terapeut koostöösse ka lastekaitsespetsialist Piret Kanguri. Ametnikel ei õnnestunud D. Liga koostööd teha, kuna isik ei olnud neile kättesaadav. MDFT-terapeudiga kohtus D. L üksikud korrad, edaspidiste kohtumiste ajal ta kodus ei viibinud. Teraapia ajal kolis perekond elama Mulgi valda, sel perioodil nõustas terapeut lapsevanemat, kuna D. L vältis jätkuvalt kohtumisi. L. Aavaste-Hango sõnul oli MDFT teraapia määramine perele viimane abinõu enne D. Li kinnisesse õppeasutusse saatmist (vastava taotluse oli kohtule esitanud Viljandi Linnavalitsus, taotlust ei rahuldatud). L. Aavaste-Hango hinnangul on D. Lile määratud vabadust piiravaid sekkumisi, mis ei ole andnud tulemusi: D. L on enda käitumisega näidanud, et vabadust piiravat meedet kasutamata ta enda elustiilis muudatusi ei tee. Ettekannet koostanud ametnik on viimase kuu jooksul teinud koostööd Sotsiaalkindlustusameti kinnise lasteasutuse koordinaatori Sandra Suttinguga, leidmaks lahendusi alaealise D. Li abistamiseks. 15.01.2021 andis S. Sutting telefoni teel teada, et D. Lile on võimalik pakkuda kinnise lasteasutuse teenust Valgejõe Õppekeskuses. 1.2.9 Karistusregistri 11.01.2021 andmetel on käitumiskontrolli ajal D. L saanud väärteo korras karistada rahatrahviga LS § 201 lg 1, LS § 207 lg 1, AS § 71 järgi. D.L on rikkunud üldhariduse 4 omandamise kohustust, registreerimisnõuet ning vahetanud elukohta ametnikult eelnevalt luba saamata. D. L on olnud lastekaitse teenistuse vaateväljas varasest lapsepõlvest alates, politsei huviorbiidis alates 2016.a. D. Lile määrati 2019.a. viimase sekkumisena enne kinnise lasteasutuse teenusele suunamist MDFT-teraapia. Terapeudi sõnul ei osalenud isik teraapias. D. Li käitumine on ajas muutunud veelgi ennast kahjustavamaks: isik ei täida koolikohustust. on toime pannud süüteo, mille karistust ta ei ole valmis kriminaalhoolduse näol täitma. Lisaks on D. L sooritanud katseajal väärtegusid. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et alaealise D. Li väärkäitumise riski vähendamiseks vajab ta tõhusamat järelvalvet ning reeglite kehtestamist, et ta saaks muuta oma käitumisharjumusi ning jätkata temale võimetekohase koolihariduse omandamist. Võttes arvesse D. Li vanust, sotsiaalset tausta, läbiviidud sekkumisi ning käitumist kriminaalhoolduse ajal, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku muuta mõjutusvahendit ning kohaldada D. Li suhtes

§ 87lg 1 p 9 tema suunamist kinnise lasteasutuse teenusele.

1.

1. Mulgi Vallavalitsus on esitanud kohtule kirjaliku taotluse D.Li paigutamiseks kinnise lasteasutuse teenusele (tl 125-129). Mulgi Vallavalitsus leiab, et ohu ärahoidmiseks ja hariduse omandamiseks on vajalik D.Li paigutamine kinnise lasteasutuse teenusele, sest D.Lil esinevad tõsised käitumisprobleemid ja ohutundeta käitumine, mis võib osutuda ohtlikuks nii talle endale kui ka teda ümbritsevatele inimestele ja seni rakendatud abimeetmetega ei ole olnud võimalik tagada lapse kasvatuslikku järelevalvet, turvalisust ja arengut. 1.
2. Kohus menetles kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet 08.02.2021.a. ja 26.02.2021.a. toimunud kohtuistungitel. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde muuta mõjutusvahendit ning kohaldada D. Li suhtes

§ 87lg 1 p 9 alusel tema suunamist kinnise lasteasutuse teenusele.

Mulgi Vallavalitsuse esindaja M. Erreline avaldas, et kinnine lasteasutus võib D.Li distsiplineerida. Ei ole muud piiravat meedet kasutada kui kinnisesse lasteasutusse paigutamine, kuna muud meetmed on ära proovitud. D.L ei teadvusta, mis ta oma tuleviku suhtes praegu teeb. Xxxxxxxx Kooli teatises olevate andmete põhjal ei hakkas D.L koolis õppima. Väga palju proovitud, et D. Liga hakkama saada ja on käidud xxxxxx Koolis, kuid D.L väitis, temale see kooli keskkond ei sobi. Siis on pakutud teist kooli keskkonda ja koduõpet koos Xxxxxxxx Kooli direktoriga, kes koostas D.Lile sobiva õppekava, mis ei sobinud D.Lile. D.Lil ei ole motivatsiooni koolis käia ega omandada koolis õpitut. Ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem piiravama meetmega. Noormehe tervisele on ohtlik ka see, kuid ta igapäevaselt suitsetab. Järjepidevalt tulevad väärteomenetluse protokollid ja teatised politseist. Kui ta on palju Viljandi linna peal öötundidel, siis on oht tema elule. Kui noormees ei oska kirjutada ega arvutada, siis on see oht tema arengule. Mulgi Vallavalitsuse esindaja M. Erreline kinnitas, et on suhelnud Sotsiaalkindlustusametiga seoses D.Li kinnisesse lasteasutusse paigutamisega. Sotsiaalkindlustusameti poolt vastuväiteid D.Li kinnise lasteasutuse teenusele paigutamiseks ei nähtunud (tl 118-119, tl 136-137). D.L avaldas kohtuistungil, et talle ei meeldi koolis käia. Ta saab aru, et peab koolis käima, kuid ei oska öelda, kus see kool oleks, kus ta käia saaks. Ta ei tea, miks ta ei taha Xxxxxxxx koolis käia. Kinnisesse lasteasutusse minekuga ta ei ole nõus, kuna talle ei meeldi see. Ta ei oska vastata, et miks ta on väärtegusid toime pannud. Teda huvitab kokaamet. Ta saab aru, et edaspidi on vajalik midagi teha, et seaduskuulekas olla (tl 119-120, tl 137). D.Li seaduslik esindaja L. L avaldas, et tema jaoks on kohutav olukord ja ta ei tea, miks tema poeg rumalusi teeb. Kinnisesse lasteasutusse paigutamist ta ei poolda, kuid kui D on seda vaja ja haridust on vaja saada, et kokaks õppida, siis ei ole muud varianti. Ta on rääkinud lapsega, kes kuulab ja saab aru, aga teeb ikkagi vastupidi. L. L avaldas, et D.L aitab teda kodustes töödes, 5 kuid kooli ta ei lähe, tal on kooli vastu ilmselt tõrge. Liilia L ei tea, kust D.L alkoholi saab. Samuti ta ei tea, miks D.L tubakatooteid tarvitab või sõidab mootorsõidukiga, kui puudub juhtimisõigus. Ta ei tea, kuidas laps kooli saada. Talle on mõistetav, et D.L on sellises eas, kus ta peaks kooliharidust omandama. Lapsele on parem, kui ta käib koolis ja hariduse saab, kuid millises koolis, kas tavakoolis või erikoolis, seda ta ei tea. (tl 119, tl 137). D.Li kaitsja leidis, et antud juhul tuleks jätta avaldus rahuldamata. Kui kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada, siis D.Li ei saa paigutada kinnise lasteasutuse teenusele mitte kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. II Kohtu põhjendused 2.1. KrMS § 430 kohaselt Karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. Vastavalt KrMS § 432 lg 1 kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. 2.2.

§ 87

lg 8 kohaselt võib kohus muuta kuriteo toimepannud alaealise suhtes

§ 87lg 1 alusel kohaldatud mõjutusvahendit.

Kriminaalhooldusametniku Merike Amuri poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et D.L ei täida kohtuotsusega talle mõjutusvahendina määratud lisakohustust täita koolikohustust põhihariduse omandamise eesmärgil. Seisuga 16.12.2020 on koolis käinud vaid kahel päeval, s.o

1. ja 15.09.
2. Samuti on D.L korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Eelnevalt kokku lepitud aegu on korduvalt D. Li ja tema ema poolt telefoni teel muudetud (18.09.2020, 02.10.2020, 15.10.2020, 19.10.2020, 30.10.2020), mille tulemusel on alates 14.08.2020 kuni käesoleva ajani D. Liga õnnestunud läbi viia ainult 4 registreerimist. Põhjenduseks on D. L toonud valdavalt terviseprobleemid, kuid vastavaid arstitõendeid hooldusalune esitanud ei ole. 05.11.2020 helistas D. L vahetult enne registreerimist ja teatas, et on haige. Kriminaalhooldusametniku kodukülastusel selgus, et isik kodus ei viibi. Noorema õe antud selgituste kohaselt viibib D.L suurem aja vanaema juures Viljandi linnas. Vanaema V L kinnitas ametnikule telefoni teel, et tema tütrepoeg viibib sageli tema juures põhjusel, et seal on rahulikum. V L soovitas ametnikul laps rahule jätta, kui viimane ei taha registreerimas käia. Eeltoodust võib järeldada, et D.L rikub ka nõuet elada kohtu määratud alalises elukohas. Kuna D.L on konduvalt rikkunud talle kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja kohustusi, on põhjendatud tema suhtes kohaldatud mõjutusvahendi liigi muutmine. 6 Kohtuotsusega määratud meetmed ei ole olnud piisavad mõjutamaks D.Li positiivsele arengule. Selline järeldus tuleneb senisest käitumiskontrolli käigust. Kahjuks ei ole ka tema lähedased suutnud alaealisele tagada piisavat järelevalvet ja tuge, et ta hakkaks käituma õiguspäraselt ja distsiplineeritult. 2.
3. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1301 lg 2 kohaselt on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. SHS § 1302 lg 1 kohaselt laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Käesolevas asjas on olemas sotsiaalhoolekande seaduse § 1302 lg-s 1 nimetatud põhjused, miks D.Li kinnisesse lasteasutusse paigutada. D.Li käitmine seab ohtu tema elu, tervise ja arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on D.Li 25.11.2020.a. karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna LS § 201 lg 1, eelmärgitust teeb kohus järelduse, et omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ja sellest tulenevalt piisavat juhtimisalast kogemust seab D.L ohtu oma elu. Mulgi Vallavalitsuse kirjaliku seisukoha andmetel tarvitab D.L alkoholi ja tubakatooteid. D.Li on käitumiskontrolli vältel korduvalt karistatud (s.h 14.08.2020, 05.11.2020) AS § 71 järgi alkoholi tarvitamise eest, eelmärgitust teeb kohus järelduse, et alaealisena alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seab D.L ohtu oma tervise ja vaimse võimekuse arengu. Mulgi Vallavalitsuse kirjalikust seisukohast ja Mulgi Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti M. Erreline kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et D.L hulgub öösiti ringi, millega paneb täiendavalt ohtu oma elu ja tervise. D.Li vaimset arengu pärsib ka koolikohustuse nõuetekohase täitmise eiramine. Xxxxxxxx Põhikooli 08.02.2021 teatise kohaselt D.L õpib Xxxxxxxx Põhikoolis alates 01.09.2019, kuid ei ole koolikohustust täitnud. Perioodil 01.09.2020-27.11.2020 oli koolist puudutud tunde 263, neist põhjuseta 189 tundi ning perioodil 30.11.2020-08.02.2021 koolist puudutud tunde 157, neist põjuseta 157 tundi. Mulgi Vallavalitsuse seisukohast nähtub, et D.Lile on antud võimalus õppida Ämmuste koolis, kuid D. L ei ilmunud õppetööle ka viimatimärgitud õppeasutusse. 2.
4. Lapse paigutamisel kinnisesse lasteasutusse tuleb lisaks SHS § 1302 lg 1 nimetatud last ohustavate asjaolude esinemisele ka veenduda, kas seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Kooskõlas D.Li ja tema vanema L. Li soovile on antud D.Lile võimalus koolikohustuse täitmiseks koduõppe vormis ja individuaalse õppimisvõimaluse loomisega. Selleks koostati D. Lile koostöös Xxxxxxxx Põhikooli ja lapsevanemaga individuaalne õppekava ning õpitulemuste hindamise kord trimestri jooksul. Kahjuks olid õpitulemused negatiivsed ja õppekava jäi D. Li poolt täitmata (tl 125p). Seega D.L ei kasutanud talle antud täiendavat võimalust koolikohustuse täitmiseks. D.Li ja tema perekonna abistamiseks on kasutatud abimeetmena mitmedimensionilist pereteraapiat (MDFT), mille käigus käis pereterapeut perekond Li kodus, et nõustada käitumishäirega noort, kui ka alaealisega toimetulematut perekonda (tl 125p). 7 Vaatamata eelnevalt nimetatud meetmete kasutamisele ei ole D.Li käitumine muutunud ning ta ei ole asunud koolikohustuse nõuetekohasele täitmisele. Kohus järeldab eeltoodust, et D.Li suhtes ei ole võimalik ohtu tema elule, tervisele ja arengule kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. 2.5.

§ 87

lg 4 teine lause sätestab, et kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib isikut kirjalikult hoiatada, pikendada käitumiskontrolli tähtaega või muuta määratud kohustusi.

§ 87

lg 8 kohaselt võib kohus muuta

§ 87

lg 1 p-des 2-10 sätestatud mõjutusvahendite liiki.

§ 87

lg 1 p 9 kohaselt on üheks seadusega lubatavaks alaealise mõjutusvahendiks kinnisesse lasteasutusse paigutamine. Kohus leiab, et antud juhul on olemas õiguslikud alused selleks, et muuta Tartu Maakohtu 29.07.2020 kohtuotsusega määratud ja seni tagajärjetuks osutunud meedet mõjusama vastu, paigutades alaealise D.Li kinnisesse lasteasutusse, mis on antud juhul ainus vähegi mõju avaldav meede. 2.6.

§ 87

lg 5 kohaselt paigutatakse kinnisesse lasteasutusse noorem kui kaheksateistaastane isik kuni üheks aastaks. Kuna D.L saab kaheksateistaastaseks 09.11.2021.a., jääb tema kinnises lasteasutuses viibimise tähtaeg alla aasta. D.Li on põhjendatud kinnisesse lasteasutusesse paigutada kuni tema täisealiseks saamiseni. 2.7. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena (KrMS § 45 lg 2 p 1). Vastavalt KrMS § 43 lg 2 p 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. D.Li kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on D.Lile kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust summas 177,60 eurot (s.h käibemaks 29,60 eurot) Kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Õigusabi on D.Li isikut silmas pidades antud hüvitamiskohustuseta, mistõttu tuleb õigusabi osutanud kaitsja tasu jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8