Obsah (11)

§ 391§ 73§ 83§ 121§ 16§ 40§ 41§ 42§ 56§ 5§ 44

1-20-4384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4384 (19930000032) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtu

§ 391

lg 1 järgi, lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova Süüdistatav Gennadi Tševozerov isikukood 37109233713; elukoht XXX; määratlemata kodakondsus; XXX; emakeel XXX; töökoht XXX; eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – 09.04.2019 kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu tähtajaga 1 aasta; edaspidises menetluses tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada Gennadi Tševozerov süüdi

§ 391

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäär 26,30 eurot), s.o 3 156 (kolm tuhat ükssada viiskümmend kuus) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 80 (kaheksakümmend) päevamäärani ehk 2 104 (kaks tuhat ükssada neli) euroni.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 2 104 (kaks tuhat ükssada neli) eurot, jääb täielikult tingimisi täitmisele 1 1-20-4384 pööramata, kui Gennadi Tševozerov ei pane 1 (üks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.10.2020. Konfiskeerida Gennadi Tševozerovilt

§ 391

lg 4 ja

§ 83

lg 2 alusel tema läbivaatuse käigus ära võetud sularaha summas 68 655 (kuuskümmend kaheksa tuhat kuussada viiskümmend viis) eurot, mis arestiti Viru Maakohtu 06.09.2019 määrusega ja mis kanti Maksu- ja Tolliameti kontole ASis SEB Pank. Mõista Gennadi Tševozerovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 129 (ükssada kakskümmend) eurot ja 60 senti. Sundraha jätta Gennadi Tševozerovilt välja mõistmata. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99920700041641 ning selgitus „Gennadi Tševozerov, 1-20-4384, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on motiveeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis kätte saadav hiljemalt

1. novembril
2. Apellatsioon esitakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS
3. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamise soovist tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Teavituse saamisel koostab kohus motiveeritud lahendi üksnes menetluskuludesse puutuvas osas. Motiveeritud kohtulahend menetluskulude osas on Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis kätte saadav hiljemalt
4. novembril
5. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud lahend menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Gennadi Tševozerovi süüdistatakse selles, et tema 30.01.2019 kell 18:42, sisenedes Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali aadressil Narva linn, Peterburi 1, toimetas deklareerimisele kuuluva sularaha üle 2 1-20-4384 Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri, hoidudes kõrvale tollikontrollist, jättis temal kaasas olnud sularaha deklareerimata. G. Tševozerov valis piiriületamiseks rohelise koridori liiklusriba, kinnitades sel moel, et ta ei oma kaasas deklareerimisele kuuluvat kaupa ega sularaha. Tolliseaduse §-de 64 ja 65 alusel teostatud G. Tševozerovi läbivaatuse käigus avastati G. Tševozerovil seljas olnud jope taskust suur kogus deklareerimisele kuuluvat sularaha kokku summas 68 655 eurot, mille G. Tševozerov jättis tahtlikult piiriületusel deklareerimata. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määruse nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 3 lg 1 kohaselt peab iga ühendusse sisenev või ühendusest lahkuv füüsiline isik, kellel on kaasas sularaha 10 000 euro väärtuses või rohkem, selle summa deklareerima selle liikmesriigi pädevatele asutustele, mille kaudu ta ühendusse siseneb või sealt lahkub. Tolliseaduse § 29 lg 1 kohaselt esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) artiklis 3 nimetatud summat ületava sularaha kohta kirjalik sularaha deklaratsioon. G. Tševozerov toimetas teadlikult ja tahtlikult suures koguses sularaha 68 655 eurot üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ja sularaha nõuetekohaselt deklareerimata jättes.

§ 121

p 2 kohaselt on süüteokoosseisu tunnusena suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Seega pani Gennadi Tševozerov toime deklareeritava sularaha toimetamise üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ning sularaha deklareerimata jättes, kui teo objektiks oli sularaha suures koguses, s.o

§ 391lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
2. Süüdistuse hüpoteesi kohaselt heidetakse G. Tševozerovile ette

§ 391järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

G. Tševozerovile etteheidetava teo toimepanemise ajal, s.o 30.01.2019, nägi

§ 391

lg 1 ette vastutuse deklareeritava kauba või sularaha toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides, kui teo objekt oli kaup suures koguses. G. Tševozerovi süüdistuse kontekstis on aktuaalsed suures koguses sularaha toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ja sularaha deklareerimata jätmine. Materiaalõiguslikult on kõnealune käitumine karistatav ka kehtiva redaktsiooni kohaselt.

1. Arutataval juhul ei ole vaidlusi, et G. Tševozerov sisenes 30.01.2019 kella 18.42 paiku Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ja tal oli kaasas 68 655 euro vääringus sularaha. G. Tševozerovi piiriületusandmete väljatrüki kohaselt väljus G. Tševozerov Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni Narva-1 piiriületuspunkti kaudu 30.01.2019 kell 7.15 ja ta naasis Eesti Vabariiki sama piiriületuspunkti kaudu 30.01.2019 kell 18.
2. Läbivaatuse akti kohaselt sisenes G. Tševozerov Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti (Peterburi tee 1, Narva) jalakäijate terminali rohelise koridori kaudu. Tolliseaduse (edaspidi TS) §-de 64 ja 65 alusel teostati G. Tševozerovi ja tema pagasi läbivaatus. Selle käigus avastati G. Tševozerovi jope taskust 68 655 euro vääringus sularaha. Eelmärgitut kinnitab ka tunnistaja R K, kes töötab MTA Narva piiripunkti vahetusvanema ja kelle tööülesannete hulka kuulub vahetuse töö juhtimine, tolliformaalsuste teostamine, tolliläbivaatuste korraldamine ja teostamine ning riskide hindamine. 3 1-20-4384 Menetluse esemeks oleva sündmusega seotult avaldas tunnistaja, et G. Tševozerov läbis Narva jalakäijate terminali rohelise koridori, millega ta väljendas soovimatust midagi deklareerida. G. Tševozerov suunati tollikontrolli kontrollruumi. Kontrollruumis avastati tema jope taskust 4 pakki sularaha. G. Tševozerov polnud eelnevalt vormistanud ja tal polnud esitada sularaha deklaratsiooni. Süüdistuses näidatud ajal ja kohas aset leidnud piiriületust pole vastustanud G. Tševozerovgi. Ta selgitas kahtlustatavana ülekuulamisel, et väljus Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni, kaasas ca 70 000 euro vääringus sularaha, 30.01.2019 kella 7 paiku. Piiriületuse järgselt sõitis ta Sankt-Peterburgi, kus käis sugulastega kortereid vaatamas. Vene Föderatsiooni minnes ta tal kaasas olnud sularaha ei deklareerinud, kuigi oli teadlik sularaha deklareerimise kohustusest. Samuti selgitas ta, et on teadlik nn rohelise ja punase koridori tähendustest. 30.01.2019 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki tagasi tulles paiknes sularaha tema jope sisemises taskus. Riigipiiri ületamiseks valis ta nn rohelise koridori ja sularaha ta ei deklareerinud, kuigi on teadlik sularaha deklareerimise kohustusest.
3. Eelnevas alapunktis toodust nähtub, et G. Tševozerov sisenes 30.01.2019 kella 18.42 ajal üle Euroopa Liidu välispiiri, s.o Vene Föderatsioonist, Eesti Vabariiki, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu tolliterritooriumiks Euroopa liidu tolliseadustiku art 4 lg 1 mõttes (Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus nr 952/2013, edaspidi nimetatud ELTS). TS § 29 lg 1 sätestab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) artiklis 3 nimetatud summat ületava sularaha kohta esitatakse kirjalik sularaha deklaratsioon. Art 3 lg 1 näeb ette, et iga ühendusse sisenev või ühendusest lahkuv füüsiline isik, kellel on kaasas sularaha 10 000 eurot väärtuses või rohkem, peab selle summa vastavalt käesolevale määrusele deklareerima selle liikmesriigi pädevatele asutustele, mille kaudu ta ühendusse siseneb või sealt lahkub. Deklareerimiskohustus ei ole täidetud, kui esitatud teave on ebaõige või mittetäielik. Eelosutatud regulatsioonidest tulenevalt kohustus G. Tševozerov, tal kaasas olnud sularaha väärtusest tulenevalt, alluma tolliformaalsustele (art 5 p 8) ja täitma sularaha deklareerimiskohustust (TS § 29 lg 1).
4. Otsuse p-s 3 kajastatud asjaoludest nähtub, et G. Tševozerov ei allunud 30.01.2019 kell 18.42 Euroopa Liidu välispiiri ületades tolliformaalsustele ja jättis täitamata sularaha deklareerimiskohustuse. Tunnistaja R. K ja süüdistatava sõnade kohaselt ületas G. Tševozerov riigipiiri nn rohelise koridori kaudu. Välispiiri ületamisel kehtib piirirežiim riigipiiriseaduse § 8 tähenduses. Antud norm sätestab mh isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise korra, kauba (vara, sh asjad, valuuta ja väärpaberid, samuti loomade) üle riigipiiri toimetamise korra, ent sellegi, kuidas isikud ja transpordivahendid piiripunkti sisenevad, selles paiknevad. Liidu välispiiri ületamisel kuuluvad piirikontrolli alla kõik isikud, transpordivahendid, kaubad ja muud materiaalsed väärtused. Piirikontroll seisneb nii isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis kui ka tollikontrollis (riigipiiriseaduse § 11 lg 1). Nagu märgitud, sisenes G. Tševozerov Eestisse nn rohelise koridori kaudu. Taoliselt toimimist ehk tolliasutuses nn rohelise koridori läbimist käsitletakse tollialaste õigusaktide kohaselt tollideklaratsiooni esitamise toiminguna, mille sisuks on deklareeritava kauba puudumise deklareerimine (vt nt Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 2015/2446 art 141 lg 1 p-i a). Kuna G. Tševozerov deklareeris piirületusel rohelise koridori valimisega deklareeritava kauba puudumist, siis tähendab see, et hoidus kõrvale tollikontrollist ja jättis deklareerimata tal kaasas olnud sularaha. 6.

§ 391

järgi on tegu kvalifitseeritav vaid siis, kui teo objekt oli kaup või sularaha suures koguses.

§ 121p 2 kohaselt suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

4 1-20-4384 Kuna G. Tševozerovil kaasas olnud sularaha vääring ületas 40 000 eurot, siis on koosseistunnusena sedastatav suure koguse sularaha olemasolu. 7. Riiklik süüdistaja kvalifitseeris G. Tševozerovi teo lõpuleviidud teona. Kohus taolise käsitlusega ei nõustu.

§ 391

sätestab vastutuse deklareeritava kauba või sularaha toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri. Tollipiir on ületatud ja tegu lõpuni viidud, kui läbitud on kontrollipunkt. Nagu öeldud, hõlmab riigipiiri ületamise protseduur ka tollikontrolli. Seetõttu on asjakohane osutada, et (välis)piiriületus, sh tollikontroll, toimub vaid rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. Välispiiri ületamiseks annab politsei või toll loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise nõudeid (riigipiiri seaduse § 9 lg-d 1 ja 2). Arutataval juhul nähtub, et G. Tševozerov allutati TS §-des 64 ja 65 nimetatud toimingutele piiriületuse käigus. See tuleneb nii G. Tševozerovi kui tunnistaja R. K ütlustest, ent nimetatu on sedastatav ka läbivaatuse aktist. Kuna menetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud, et G. Tševozerov oleks talle etteheidetava teo lõpuni viinud ehk toimetanud sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri – eelkajastatud asjaoludest nähtuvalt viibis G. Tševozerov veel piirirežiimi mõjusfääris riigipiiriseaduse §-de 8 ja 9 tähenduses - siis tuleb tema tegu kvalifitseerida katse staadiumisse jäänud teona. 8. Kohtus uuritud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et G. Tševozerov realiseeris süüteokoosseisu subjektiivse külje tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult (

§ 16lg 1).

Kohtueelsel menetlusel avaldas G. Tševozerov, et oli teadlik piiriületusel kaasas oleva enam kui 10 000 euro sularaha deklareerimise kohustusest. Ta oli teadlik ka nn rohelise ja punase koridori tähendustest piiripunktis. Vaatamata teadmisele, et tal oli kaasas sularaha koguses, millele laieneb deklareerimisekohustus, valis ta rohelise koridori ja jättis tal kaasas olnud sularaha deklareerimata. Eelnevast nähtub, et G. Tševozerov oli ja on teadlik kõigist asjassepuutuvaist normidest, ta eiras kehtivaid norme eesmärgipäraselt ja teadlikult ning seadis enesele eesmärgiks suures vääringus sularaha deklareerimata jättes üle tolliterritooriumi piiri toimetamise. Seetõttu on tema tegu subjektiivse koosseisu tasandil hinnatav kavatsetuse vormis toime pandud teona. Mis puudutab G. Tševozerovi selgitusi, et ta jättis sularaha deklareerimata, kuna tema ees ja taga oli palju inimesi ning ta ei soovinud enesel suure sularahakoguse kaasas olekut valjuhäälselt kuulutada, siis sellele vastuseks märgib kohus, et käsitleb esitatud väidet otsitud põhjusena, vältimaks sularaha deklareerimata jätmise ja tollikontrollist kõrvale hoidumisega kaasnevat vastutust. G. Tševozerovi enda ütluste kohaselt on teda varem tollieeskirjade rikkumise eest karistatud, sestap omab ta vahetut isiklikku menetluslikku kogemust tollirikkumisega. Teiseks, kohtupraktikas tunnustatud põhimõtte kohaselt hinnatakse isiku selgitusi/ütlusi mh läbi elulise usutavuse kriteeriumi. Kohtu veendumusel pole tõsiselt võetav, et inimene jalutab suure summa rahaga läbi suurlinna, kasutab sihtkohtadesse jõudmiseks ühistransporti, ent selle kõige juures ei tunne ta vähematki muret iseenda turvalisuse või sularaha võimaliku kaotsimineku pärast; küll tekib taoline hirm piirikontrolli käigus. Olgu ka märgitud, et G. Tševozerovi enda ütluste kohaselt eitas ta deklareeritava kauba puudumist ka hetkel, mil ta oli juba suunatud eraldi ruumi tollikontrolliks. Kolmandaks meenutab kohus, käsitledes seda ka üldiselt teadaoleva asjaoluna, et deklaratsioone on võimalik eeltäita Maksu- ja Tolliameti e-keskkonnas. Asjakohased on siinkohal ka tunnistaja R. K ütlused, mille kohaselt toimuvad piiril sularaha deklareerimisega seotud tolliprotseduurid eraldi ruumis, kus paiknevad ka seadmed raha lugemiseks ja raha õigsuse kontrolliks. Tunnistaja ütluste kohaselt on normiks pigem see, et sularaha deklareeritakse just eMTA keskkonnas. Eelnevale tuginedes jääb kohus oma seisukoha juurde, et G. Tševozerovi väidetud hirm rahast võimaliku ilma jäämise kohta, mis välistas tollikontrolli ja sularaha deklareerimise, on otsitud põhjus. G. Tševozerovi ümbritsenud ja talle teada olevad asjaolud nende kogumis viivad järelduseni, et tema eesmärgiks oli tollikontrolli vältimine ja suures koguses sularaha deklareerimata kujul üle tolliterritooriumi piiri toimetamine. 5 1-20-4384 G. Tševozerovi selgituste taustal märgib kohus sedagi, et kui tema eesmärgiks oli kasutada raha korteri ostuks, siis kahtlusteta olnuks kõige turvalisem täita ostutehingut finantsteenuse osutaja pakutavate teenuste ehk näiteks pangaülekande vahendusel/toel. G. Tševozerov ei minimeerinud oma riske ühelgi tunnustatud ega tavapärasel viisil, mistõttu ei ole ka tema väide ka osutatu taustal tollikontrolli vältimise ja sularaha deklareerimata jätmise kohta veenev. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et G. Tševozerov pani toime suures koguses sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi toimetamise katse, kui see on toime pandud tollikontrollist kõrvale hoides ja sularaha deklareerimata jättes, s.o

§ 391lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

9. Kohtuistungil peatus kaitsja asjaolul, et kriminaaltoimikus on sularahadeklaratsioon, mis tõstatab küsitavusi G. Tševozerovi karistusõigusliku etteheite asjakohasuses. Kohus möönab kaitsjaga nõustuvalt, et kriminaaltoimikus on sularahadeklaratsioon (tl 5-6; 76-77). Analüüsides toimikus asuvaid sularahadeklaratsioone koostoimes tunnistaja R. K ütluste ja läbivaatuse akti kantud andmetega, nähtub, et sularahadeklaratsioon koostati pärast TS §-des 64 ja 65 sätestatud toimingute tegemist. Kuna G. Tševozerovi tegu jäi katse staadiumisse, siis aktualiseerub materiaalõiguslikult küsimus, kas G. Tševozerovi käitumist on võimalik käsitleda loobumisena süüteokatsest (

§ 40

).

§ 40

lg 1 sätestab, et isik vabaneb süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel

§-des 41, 42 või 43 sätestatud juhul.

§ 41

lg 1 kohaselt loobub täideviija lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise. Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõik, mida ta vastavalt oma ettekujutusel teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks (

§ 41lg 2).

Täideviija loobub lõpetatud süüteokatsest, kui ta hoiab ära süüteo tagajärje. Kui lõpetatud katsest ei piisa teo lõpuleviimiseks, loetakse, et täideviija on loobunud, kui ta tõsimeeli püüab takistada süüteo tagajärje saabumist. Süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks (

§ 42lg-d 1 ja 2).

Osutatud sätete kohaldamise keskseim olemus on isiku teadlik loobumine süüteo lõpule viimisest, kuigi selle lõpuleviimine oleks veel võimalik. Analüüsides G. Tševozerovi objektiivselt avaldunud käitumist, asub kohus seisukohale, et G. Tševozerovi puhul ei ole sedastavad asjaolud, mis viitaks vabatahtlikule loobumisele viidatud sätete mõttes. Nii tuleb korrata, et G. Tševozerov väljendas piirikontrollil nii sõnaliselt kui oma käitumisega, et tal puudub deklareeritav kaup. Tuvastatu kohaselt ei muutnud ta oma positsiooni ka siis, kui ta toimetati TS §-des 64 ja 65 nimetatud toimingute tegemiseks kõrvalisse ruumi. St, et G. Tševozerovi tegu jäi katse staadiumise, sh lõpuni viimata, tema tahtest sõltumatutel põhjustel, ta ei katkestanud süüteo lõpule viimist omal algatusel ega soovinudki seda - tema tegevuses puudub vähimgi vabatahtliku loobumise aspekt, mistõttu on välistatud ka

§ 40kohaldumine.

10.

§ 83

lg 2 kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhtudel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse kohaselt kohustuslik.

§ 391lg 1 tähenduses on sularaha käsitatav süüteo objektiks oleva varana.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-88-15 selgitanud, et kuriteo objekti võib konfiskeerida ainult seaduses sätestatud juhtudel, s.o seadusandja eraldi volituse alusel.

§ 391

lg 4 kohaselt võib kohus kohaldada

§-s 391 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt

§-s 83 sätestatule. Seega eksisteerib legitimatsiooninorm, mis võimaldab süüteo objektiks olnud sularaha konfiskeerimist.

1. Väljaspool vaidlust on seegi, et G. Tševozerovilt tema piiriületuse käigus avastatud rahalisi vahendeid tuleb käsitleda talle kuuluvaiks. Eraõiguslik lähtereegel vallasasja omandiõiguse 6 1-20-4384 otsustamisel lähtub AÕS § 90 lg 1 arusaamast, ehk sellest, et vallasasja valdaja on valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Menetluse käigus tuvastatu kohaselt paiknesid G. Tševozerovilt ära võetud rahalised vahendid G. Tševozerovi jope taskus. St, et ta oli rahaliste vahendite valdaja. Lisaks on G. Tševozerov kinnitanud, et rahalised vahendid summas 68 655 eurot kuulusid talle.
2. Järgnevalt tuleb märkida, et konfiskeerimine on olemuslikult vara lõplik äravõtmine, mille kohus määrab seoses kuriteoga. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et G. Tševozerov pani toime

§ 391lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kui süüteo kvalifitseerimisel

§ 391

lg 1 – § 25 lg 2 järgi ei evi tähendust rahaliste vahendite päritolu – legaalsus või illegaalsus - siis vara legaalsuse küsimus tõusetub konfiskeerimisotsustuse tegemisel. Nimelt kriminaliseeris seadusandaja sularaha salakaubaveona eesmärgiga tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist ning kaitsmaks finantssektori stabiilsust ja toimimist, sh laiemalt majanduse toimimist aga ka avalikku julgeolekut.

1. G. Tševozerov ja tema kaitsja avaldasid menetluses, et G. Tševozerovilt ära võetud sularaha näol on tegemist G. Tševozerovi aastate jooksul kogutud säästudega. Esitatud väitele hinnangu andmisel osutab kohus vaatlusprotokollile, milles vaadeldi G. Tševozerovi omandis olnud ja olevate varasid perioodil 01.01.2018-30.01.2019, ning isikute varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollile, milles hinnati G. Tševozerovi ja tema leibkonna omandis olnud ja olevate varade kohta perioodil 01.01.2014-30.01.
2. Neist tõendeist nähtub, et G. Tševozerovi peamiseks sissetulekuallikaks on olnud töötasu E ASist. Aastal 2014 oli tema netosissetuleku suuruseks 5 168,18 eurot. St, et tema igakuine sissetulek oli ca 430,68 eurot. Aastal 2015 oli tema netosissetuleku suurus 11 546,04 eurot, mis tähendab ligikaudset igakuist sissetulekut ca 962,17 eurot. Aastal 2017 oli G. Tševozerovi netosissetuleku suurus 12 541,95 eurot, mis teeb igakuise sissetuleku suuruseks ca 1 045,16 eurot. Aastal 2018 oli tema netosissetulek 12 608,34 eurot, mis teeb igakuise sissetuleku suuruseks 1 050,69 eurot. Analüüsitavatest andmetest ei nähtu, et G. Tševozerov oleks omanud täiendavaid legaalseid sissetulekuallikaid. Analüüsandmetes on kajastatud ka G. Tševozerovi abikaasa ehk T T sissetulekuallikaid, ent neistki nähtub, et legaalseks sissetulekuks on olnud töötamisest saadud, pigem tagasihoidlik, töötasu ja väljamaksed Töötukassalt ning Eesti Haigekassalt. Samas nähtub, et G. Tševozerov on tasunud perioodil 2014-2019 oma pangakontodelt laenumakseid kogusummas 37 818,59 eurot ja täitnud järelmaksulepinguid summas 1 425,49 eurot. Kõrvutades nimetatud andmeid G. Tševozerovilt ära võetud sularaha suurusega, sh võttes arvesse, et menetluse käigus ei ole tuvastatud täiendavate legaalsete sissetulekuallikate olemasolu, siis välistavad need andmed G. Tševozerovilt ära võetud rahaliste vahendite pärinemise legaalsest töötasust või muus legaalsest varast. G. Tševozerovil pole olnud võimalik tema legaalseid sissetulekuallikaid arvestades panna kõrvale ehk säästa talt ära võetud sularaha.
3. Teine oluline aspekt, millest pole võimalik mööda vaadata, on asjaolu, et G. Tševozerovi enda selgituste kohaselt oli tal mitmeid finantskohustusi. Ta avaldas, et ca 880 euro suurusest sissetulekust tasus ta igakuiselt 270 euro suurust autolaenu, telefonide järelmaksu ja side eest 200 eurot, remondilaenu 100 eurot, mööbli järelmaksu 70 eurot ning tolmuimeja järelmaksu 40 eurot. Tal tuli tasuda kaskokindlustuse ja kütuse eest ning tal olid kulutused toidule. Analüüsides G. Tševozerovi nimetatud finantskohustusi, sh selgitusi, milliste tehingute täitmiseks on järelmaksu võetud, siis kinnitavad G. Tševozerovi selgitused täiendavalt, et tal puudus majanduslik võimekus rahaliste vahendite säästmiseks. Kohus ei pea eluliseks usutavaks, et 68 655 euro suuruste säästude juures sõlmib inimene erinevaid järelmaksulepinguid, sh tolmuimeja, telefonide ja mööbli soetamiseks. Mh nähtub, et G. Tševozerovi abikaasa on sõlminud tarbijakrediidilepingu 5 500 eurole, intressimääraga 22,90%. G. Tševozerov sõlmis aga 08.01.2019 ehk vaid mõni aeg enne piiriületust järelmaksulepingu, krediidisummaks 733,90 eurot. 7 1-20-4384 Kirjeldatud finantskäitumine ei kõnele minimaalsemailgi määral säästlikust ja kokkuhoidlikust majandamisest/majandamisoskusest, viies miinimumini ka võimaluse käsitleda G. Tševozerovilt ära võetud rahalisi vahendeid tema aastate jooksul kogutud säästudena.
4. Lisaks eelöeldule ei näe kohus ka ainsatki mõistlikku ega adekvaatset argumenti sularaha deklareerimata jätmiseks. Kui tegemist oli legaalsete rahaliste vahenditega, siis puudus G. Tševozerovil igasugune põhjus selle deklareerimata jätmiseks. Nagu varem öeldud, taanduvad tema väited deklareerimiskohustuse täitmata jätmisel eluliselt ebausutavaks ja kohus neile väidetele ei tugine. Ka korteri soetamises poleks iseenesest midagi keelatut või tavapäratut. Tegemist olnuks tavapärase tsiviilkäibes tehtava tehinguga. Seega G. Tševozerovi väidete tõesuse korral puudunuks mistahes vajadus sularaha deklareerimata jätmiseks, sh eitada sularaha olemasolu ka ajahetkel, mil ta oli juba tollikontrolli suunatud. Samuti märgib kohus, et ei käsitle väiteid, mis puudutavad G. Tševozerovi Venemaal töötamist ja seal sissetuleku saamist. Tuleb meenutada, et aktiivse kaitseõiguse realiseerimisel tuleb esitatavaid väiteid tõendada või luua menetlejale võimalus esitatud väidete kontrolliks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid G. Tševozerovi Venemaal töötamist ja sealt sissetuleku saamist.
5. Kokkuvõtvalt asub kohus konfiskeerimisküsimusega seotult seisukohale, et G. Tševozerovilt ära võetud rahaliste vahendite legaalsus ei ole tuvastatav ega seostatav ühegi tema legaalse varaartikliga. G. Tševozerovi eesmärgiks oli rahaliste vahendite olemasolu varjamine, selle salajane toimetamine üle riigipiiri ja tema finantsvõimekus ei võimaldanud tal ka säästa talt äravõetud summas rahalisi vahendeid. Arvestades siinkohal ka konfiskeerimisega seatud eesmärki, asub kohus seisukohale, et G. Tševozerovilt ära võetud rahalised vahendid kui süüteo objekt tuleb konfiskeerida

§ 391

lg 4 ja

§ 83lg 2 alusel.

Kirjeldatud olukorras sularaha konfiskeerimata jätmine looks soodsa kohtupraktika sularaha salakaubaveoks ning hoogustaks seda. 17.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama õigusnormi teise lause kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 391näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni neljaaastase vangistuse.

Teo toimepanemise ajal ehk 30.01.2019 sätestas

§ 391

vastutusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 5

lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muu viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu (

§ 5lg 3).

Osutatud normidest johtuvalt on G. Tševozerovile karistuse mõistmisel aktuaalne teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioon, mis sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

1. Seadusandaja on menetluse esemeks oleva süüteokooseisu puhul sätestanud alternatiivsed karistusliigid. Prokurör taotles kohtus G. Tševozerovile karistusliigina vangistuse kohaldamist. Prokuröri hinnangul tingib vangistuse kohaldamise G. Tševozerovilt ära võetud sularaha väärtus ühes tahtluse liigiga.
2. Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt võib vangistust mõista üksnes siis, kui kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-24-07 p 8). Antud põhimõte on üheselt sätestatud ka

§ 56lg-s 2.

Analüüsides G. Tševozerovi iseloomustavaid andmeid, siis nähtub karistusregistri väljavõttest, et G. Tševozerov on varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Lisaks sellele puuduvad tal ka kehtivad väärteokaristused, mis võiksid kaalu evida G. Tševozerovi karistusele – seda mõistetavalt 8 1-20-4384 eeldusel, kui kohus tuvastaks õiguslikult relevantse seose väärteo/-tegude ja menetluse esemeks oleva süüteo vahel. Õiguslikult tähendab eelöeldu, et karistusliigi valikul on kohtul võimalik tugineda vaid menetluse esemeks olevale kuriteole. 20. Menetluse käigus tuvastatu kohaselt jättis G. Tševozerov deklareerimata sularaha summas 68 655 eurot. Kuriteona kvalifitseeritakse tegu alates 40 000 euro suurusest summast. Märgitust järeldub, et tegemist ei ole sedavõrd suure rahasummaga, mis peaks karistusliigina kaasa tooma vangistuse. Kohtul tuleb peatuda sellelgi, et riiklik süüdistaja on olnud põhimõtteliselt nõus lõpetama kriminaalmenetluse oportuniteediga. Arvestades oportuniteediga kriminaalmenetluse lõpetamise sisulist olemust, siis asub kohus seisukohale, et prokuratuuri karistusettepanek võrdluses menetluse lõpetamisega, on mõistmatu ja prokuratuur on oma käsitluses karistusõiguslike järelmite osas ebajärjepidev. Kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis koostoimes G. Tševozerovi isikuandmetega võimaldaks talle karistusliigina vangistuse kohaldamist, sh ei ole sedastatav, et G. Tševozerovi karistuse eesmärke ei oleks võimalik saavutada rahalise karistusega, siis kohaldab kohus G. Tševozerovile karistusliigina rahalist karistust. 21.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi.

1. Kujundades seisukohta G. Tševozerovi teosüü suuruse kohta, on kohus seisukohal, et tema süüd pole põhjust hinnata kuigi suureks. Tuleb korrata, et karistusõigusliku vastutuse toob kaasa sularaha deklareerimata jätmine alates 40 000 euro suurusest summast. Teoretiseerides selle üle, et sularaha deklareerimata jätmist on võimalik toime panna märkimisväärselt suuremates vääringutes, siis ei saa pidada G. Tševozerovi deklareerimata jäetud rahasummat pidada ülemäära suureks. Nimetatu toob kaasa järelduse, et G. Tševozerovi süüd ei ole võimalik hinnata suureks. Et ka riiklik süüdistaja on G. Tševozerovi süüd hinnanud väikseks, tuleb nii prokuratuuri karistusettepanekust (6 kuud vangistust, mis jääb karistusraamide alamäära lähedasse määra), kui ka asjaolust, et prokuratuur oli nõus kriminaalmenetluse lõpetama oportuniteediga. Menetluse lõpetamine oportuniteediga välistab suure süü olemasolu. Hinnates karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, siis on kohus seisukohal, et karistust raskendavad asjaolud sedastatavad ei ole. Küll on sedastatavad karistust kergendavad asjaolud – süü tunnistamine ja kahetsus. G. Tševozerov on nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus tunnistanud oma süüd. Samuti on ta väljendanud kahetsust. Kohtu veendumusel on G. Tševozerovi kahetsus siiras. Seega on tegemist asjaoludega, mis mõjutavad G. Tševozerovile mõistetavat karistust talle soodsas suunas. Mis puudutab karistuse mõistmisel kohalduvaid eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, siis nendib kohus, et varem kriminaalkorras karistamata G. Tševozerovi edaspidise õiguskuulekuse tagamine ei nõua ülemäära raskete/rangete meetmete kohaldamist. Üldpreventiivseid kaalutusi silmas pidades peab G. Tševozerovile mõistetav karistus andma selge signaali, et tegu, mille G. Tševozerov toime pani, on taunitav ja sellega kaasnevad karistusõiguslikud järelmid.
2. Lisaks eeltoodule, on kohus veendumusel, et G. Tševozerovile mõistetavat karistust tuleb korrigeerida ka KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel. Menetluse esemeks olevas kriminaalasjas alustati menetlust 30.01.
3. Tegemist on ühe episoodilise, lihtsa kriminaalasjaga. Sisuliselt piirdub tõendikogum 30.01.2019 toimunud läbivaatusega, andmebaasidest tehtud väljatrükkidega, nende alusel tehtud andmete analüüsist/vaatlusest ning mõnevõrra enam on aega nõudnud krediidiasutustelt saadud andmete 9 1-20-4384 analüüs. Üks toiming ehk tunnistaja R. K ülekuulamine leidis aset 04.10.
4. Arvestades, et prokuratuur koostas kriminaalasjas süüdistusakti 19.06.2020 ja kriminaalasja sisulise arutamiseni oli võimalik jõuda alles 28.09.2020, siis leiab kohus, et menetluse esemeks olnud ühe episoodilise, lihtsa ja väheste tõenditega kriminaalasja menetlus on olnud ebamõistlikult ja lubamatult pikk ning G. Tševozerov on jäänud menetlusega seoses riigivõimu ebapiisava ja väheintensiivse tegevuse tõttu liialt kauaks teadmatusse kriminaalasja lõpptulemi osas. Seejuures ei ole sedastatav, et menetlus oleks viibinud G. Tševozerovi tegevuse tõttu. Kohus möönab, et mõningast viivitust põhjustas kaitsjast tulenev kohtuistungist osavõtu võimatus, ent see viivitus oli lühiajaline ega mõjutanud menetluse pikkust kuigivõrd.
5. Kõige eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et G. Tševozerovi tuleb karistada 120 päevamäära suuruse rahalise karistusega. 25.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel; arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär; miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

§ 44

lg 3 näeb ette, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmeid ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta maksustavast tulud, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et G. Tševozerovi keskmiseks päevamäära suuruseks aastal 2018 on ümardatuna (

§ 44lg 4) 26,30 eurot.

St, et G. Tševozerovi rahalise karistuse suuruseks on 3 156 eurot.

1. Menetluse esemeks oleva kriminaalasja lahendas kohus lühimenetluses. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega tuleb G. Tševozerovile mõistetavat karistust vähendada 80 päevamäärani, mis võrdub rahalises vääringus 2 104 euro suuruse rahalise karistusega.
2. Nagu toodud, on G. Tševozerov varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Samuti on G. Tševozerovi teosüü hinnatav väiksena. Seejuures on menetlus kestnud taunitavalt pikalt. Neist asjaoludest tulenevalt peab kohus vajalikuks G. Tševozerovile mõistetavat karistust individualiseerida viisil, et talle mõistetav karistus jääb täitmisele pööramata

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel.

Taoliselt toimides võtab kohus arvesse sedagi, et menetluse ebamõistlikust pikkusest tulenevalt jääks G. Tševozerovi karistamine reaalse karistuse ehk rahalise karistusega teo toimepanemisest sedavõrd kaugele, et sel puuduks tema edaspidisele õiguskuulekusele selge ja adekvaatne mõju. Teo tehioludest, süüdistatava teosüü suurusest ja teda iseloomustatavatest andmetest tulenevalt määrab kohus katseaja pikkuseks seaduses sätestatud minimaalse pikkuse ehk 1 aasta.

1. Arutataval juhul on tõendusteave peale menetlustoimingu protokollide talletatud ka elektroonilistele andmekandjatele. Andmekandjad on vormistatud menetlustoimingu protokollide lisadena. Süüdistusaktis on prokuratuur käsitlenud kõnesolevaid andmekandjaid asitõenditena. KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Kuna menetlustoimingu protokollide lisaks olevad elektroonilised andmekandjad ei mahutu KrMS § 124 lg 1 loetellu ehk teisisõnu – tegemist ei ole asitõenditega, siis rakendub menetlustoimingu protokolli lisaks olevate elektrooniliste andmekandjate suhtes KrMS § 148 lg
2. KrMS § 148 lg 2 näeb ette, et foto ja joonis ning muu näitlik materjal lisatakse koos protokolliga kriminaaltoimikusse ja filmi, heli- või 10 1-20-4384 videosalvestist hoitakse pakitult kriminaalasja juures. Osutatud õigusnormist tulenevalt puudub kohtul kaalutlusõigus otsustamaks menetlustoimingu protokollide lisaks olevate elektrooniliste andmekandjatega toimimise viisi üle, sest seadusandaja on sõnaselgelt ette näinud, et neid hoiustatakse pakitult kriminaalasja juures. Tõstatatuga haakuvalt märgib kohus sedagi, et kuna kohtul tuleb kohtuotsuses kujundada seisukoht üksnes asitõendite osas (KrMS § 306 lg 1 p 13) ja menetlustoimingu protokolli lisa ei ole asitõend, siis ei võta kohus kohtuotsuse resolutiivosas seisukohta menetlustoimingu protokollide lisaks olevate elektrooniliste andmekandjate kohta – nagu öeldud, jäävad need seadusest tulenevalt, kohtu kaalutlusõiguseta, toimiku juurde.
3. KrMS § 180 lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on antud kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9) ning kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot. Kohtueelse menetluse kaitsjatasu kogusuurus on 129,60 eurot. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 876 euro suuruse sundraha ja 129,60 euro (sh käibemaks) suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle. KrMS § 180 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kujundades seisukohta G. Tševozerovi varalise seisundi üle, osutab kohus tõendile isiku maksutatava tulu kohta, milles kohaselt oli G. Tševozerovi tulu aastal 2018 pärast tulumaksu mahaarvutamist 13 147,33 eurot. St, et tema igakuise sissetuleku suurus oli ca 1 100 eurot. Samas selgitas G. Tševozerov, et tema igakuise väljamineku suurus on ligikaudu 880 eurot, sh on tal olnud kanda mitmeid kohustusi krediidiasutuste ees. Menetluskulude väljamõistmise üle otsustamisel võtab kohus arvesse sedagi, et G. Tševozerovil tuleb tagada ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Arvestades kõike eelnevalt, sh asjaolu, et G. Tševozerovi ei ole kriminaalkorras karistatud, peab kohus võimalikuks kõrvale kalduda menetluskulude väljamõistmise üle otsustamisel üldregulatsioonist (KrMS § 180 lg 1 ls 1), jättes osa menetluskuludest ehk sundraha kui abstraktse menetluskulu liigi G. Tševozerovilt välja mõistmata. Kohtu veendumusel soodustab menetluskulude osaline riigi kanda jätmine G. Tševozerovi edaspidist õiguskuulekust. Küll mõistab kohus G. Tševozerovilt välja kohtueelsel menetlusel tekkinud õigusabikulud summas 129,60 senti. Nimetatud kohustuse peab G. Tševozerov täitma kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 11