Obsah (13)

§ 173§ 171§ 164§ 163§ 162§ 168§ 165§ 65§ 23§ 150§ 170§ 158§ 175

2-19-8253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasi O M (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-

§ 173

): - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik ei pea üle andma võlausaldajatele tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 111 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav 2/8 hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. - Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. 10. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 16.09.2019 määrusega kuulutati välja O M pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. 7.11.

1. a toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 9 nõudeavaldust kogusummas 22 443,85 eurot. Koosolekul nõuet ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 9 võlanõuet kogusummas 22 443,85 eurot järgmiselt: II järgu nõuded kogusummas 15 680,86 eurot ja III järgu nõuded kogusummas 6762,99 eurot. I järgu nõudeid ei esitatud. Viru Maakohus kinnitas 22.01.2021 jaotusettepaneku. 12.02.2021 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks O M pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne. Lõpparuande teade ilmus Ametlikud Teadaanded 12.02.
2. Esitatud lõpparuande kohaselt: Võlgniku tuludeks on olnud töötasu AS O ja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni laekumine. Tulenevalt TMS § 130 on tehtud kinnipidamisi kokku võlgniku töötasust ja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni laekumisest summas 3709,19 eurot. Rahajääk oli pankroti väljakuulutamise aja seisuga 1,30 eurot. Kokku moodustab pankrotivara summa 3710,49 eurot. Võlgniku arvelduskontol on hoiustatud seisuga 25.01.2021 3279,80 eurot. Muu realiseeritav pankrotivara puudub. Pankrotimenetluses on tehtud pankrotimenetluse kulude väljamaksed kogusummas 432,19 eurot järgmiselt: panga teenustasud 0,38 eurot; ajutise halduri kulud 44,21 eurot; ajutise halduri tasu 387,60 eurot. Viru Maakohtu 16.09.
3. a kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasu summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot ning kuluhüvitisena 44,21 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, hüvitisena välja riigivahenditest. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot. 3/8 Pankrotimenetluses on tunnustatud 9 võlanõuet kogusummas 22 443,85 eurot järgmiselt: II järgu nõuded summas 15 680,86 eurot III järgu nõuded summas 6762,99 eurot. Pankrotimenetluses on võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vabasid vahendeid 2433,80 eurot. Arvestades, et 8 ülekande (7 võlausaldajatele ja 1 pankrotihalduri tasu maksmiseks) tegemiseks on panga teenustasud 3,04 eurot, saab halduri võlausaldajatele teha järgmised väljamaksed kokku summas 2430,76 eurot. Võlausaldaja Tunnustatud nõue / eurot Väljamakstav summa eurodes O OÜ 6 559,46 1016,82 O OÜ 3 621,11 561,32 R OÜ 752,91 116,71 I AG 2 019,05 312,98 H AS 476,02 73,79 B AS 1 167,16 180,93 E OÜ 1 085,15 168,21 Kokku 15 680,86 2430,76 Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Tunnustatud nõue / eurot Väljamaksmata Järk summa eurodes Jaotise % 1 O OÜ 6 559,46 5542,64 II 41,83 % 2 O OÜ 3 621,11 3059,79 II 23,09 % 3 R OÜ 752,91 636,20 II 4,80 % 4 I AG 2 019,05 1706,07 II 12,88 % 5 H AS 476,02 402,23 II 3,04 % 6 B AS 1 167,16 986,23 II 7,44 % 7 E OÜ 1 085,15 916,94 II 6,92 % 8 E AS 805,62 805,62 III 11,91 % 9 P AS 5957,37 5957,37 III 88,09 % 22 443,85 20 013,09 Võlausaldaja Kokku Maksejõuetuse põhjus 4/8 Võlgnik on selgitanud, et võlad tekkisid seoses tema poolt võetud laenudega, mille alusel saadud vahendid on ta kulutanud ravimitele, lapse esmavajaduste rahuldamiseks ning eluks esmavajaliku soetamiseks, kuna teenitud töötasust ei jätkunud esmavajaliku soetamiseks. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale suurtes summades laenukohustusi kiirlaenude ja tarbimislaenude näol ning pole arvestanud sealjuures oma sissetulekute suurusega. Võlgniku probleemid oma kohustuste nõuetekohase täitmisega ilmnesid juba mais
4. a, kui algatati esimesed täitemenetlused võlgniku suhtes ning
5. aasta alguseks oli võlgniku maksejõuetus täielikult välja kujunenud. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma võlgniku kohustusi. Pankrotihaldur korraldas 14.05.
6. a võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Oma kirjaliku nõusoleku asumaks täitma usaldusisiku kohustusi on pankrotihaldurile edastanud A M (isikukood XXX). Pankrotihaldur palub:
7. kinnitada lõpparuanne ja lõpetada O M pankrotimenetlus;
8. vabastada pankrotihaldur Martin Krupp pankrotihalduri kohustustest;
9. kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu vastavalt esitatud taotlusele summas 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot S OÜ, registrikood XXX, (a/a XXX Swedbank AS) kasuks;
10. otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise 5/8 otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pankrotimenetluses haldur kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks avaldusi esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid.

Pankrotihaldur avaldas 12.02.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest käesolevas pankrotimenetluses. Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kinnitamine

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuivõrd antud pankrotimenetluses on pankrotipessa raha laekunud võlgniku sissetulekust tuleb määrata haldurile tasu

§ 23

lõikest 1-3 lähtudes.

§ 23lg 3 alusel ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Pankrotihaldur esitas oma tasu taotluse ja arvutuse. Haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi tasuga 90 eurot/tunnis. Kohus leiab, et tunnitasu on mõistlik, arvestades asja keerukust ja mahtu. Samuti on põhjendatud ajakulu, arvestades kogutud andmeid ja kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning teostatud toiminguid.

§ 65

lg 1¹ alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 150

lg 2 alusel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata halduri tasuks 1080 eurot, lisandub käibemaks 216 eurot. Halduri tasu tuleb jätta pankrotivara kanda, kuna võlgniku pankrotivarast piisab kulude katteks. 6/8 Eeltoodu alusel tuleb pankrotivarast välja mõista 1296 eurot (sh käibemaks) pankrotihalduri büroo kasuks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

tuleneb ka, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik esitas Viru Maakohtule avalduse algatada tema kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Haldur ei ole võlgniku avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et O M kohustustest vabastamise menetluses tuleb määrata usaldusisikuks vastavalt haldurile esitatud nõusolekule A M (isikukood XXX). Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada kord aastas.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt võlgniku tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lõikes 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid 7/8 arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnik kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 12 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.

§ 173

lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisikul on kohustus kontrollida võlgnikule laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 8/8