1-15-6690/282

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2021 1-15-6690 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Raino Nassari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrus Jurist Indrek Põder Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Raino Nassari kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Raino Nassar kannab talle Harju Maakohtu
7. mai 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-156690 KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi mõistetud 9 aastast vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R. Nassarile mõistetud karistust eelmise otsusega (Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu
8. oktoobri 2010 otsusega) mõistetud vangistuse ärakandmata osa (2 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust) võrra. Liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning R. Nassarile mõistetud vangistuse alguseks loeti
9. märts
10. Tema karistusaeg lõpeb
11. juulil
13. Viru Maakohtu
14. veebruari
15. a määrusega jäeti R. Nassar tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tuvastas, et formaalsed eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud.
16. Materiaalsete aluste osas tõi kohus positiivsena välja R. Nassari töötamise majandustöödel, samuti varasema töötamise koristajana ja praegusel ajal kinnipeetava abistajana. R. Nassar on omandanud puidupingioperaatori eriala ning osalenud vestlustel kaplani ja psühholoogiga. Ka vabanemisjärgsetes tingimustes on positiivset – elukoht, kus elab kinnipeetava ema ning suhtlemise jätkamine ema, õdede, tütre ja pojaga, garanteeritud töökoht ja soov enesetäiendamist väikelaeva ehituse erialal jätkata. Vabanemisfondis on 1752 eurot.
17. Nimetatu põhjal ei saa aga teha tõsikindlat järeldust, et kuritegeliku käitumise oht oleks piisavalt maandatud. R. Nassaril on kaks kehtivat kriminaalkaristust narkokuritegude toimepanemise eest, mis viitab sellele, et ta ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud. Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu otsuse kandmiselt vabastati R. Nassar Tartu Ringkonnakohtu
18. septembri
19. a määrusega ning talle kohaldati 9 kuuks elektroonilist valvet. Juba ajavahemikul
20. a augustist kuni
21. veebruarini 2015 pani ta toime uue kuriteo. Lisaks sellele on R. Nassaril viis kehtivat distsiplinaarkaristust, st et tema käitumine vangistuses ei ole õiguskuulekas. Kui isikul on raskusi õiguskuuleka käitumisega isegi kinnipidamiskohas, puudub usk, et ta suudab seda vabaduses (eriti arvestades ka kuriteo toimepanemist katseajal, mil isik oli allutatud käitumiskontrollile).
22. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata nõudeid 7035,70 euro ulatuses. Käimas on kohtumenetlus R. Nassari pankroti väljakuulutamiseks. Tal on võimalus asuda tööle OÜs Feltrinella, kuid iseloomustuse kohaselt on ettevõtte käive 0 eurot alates
23. a II kvartalist. See seab kahtluse alla töötasu teenimise võimalikkuse nimetatud ettevõttes. Kinnipeetav töötas seal ka peale eelmist tingimisi ennetähtaegset vabanemist, ent uue kuriteo toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil see ära ei hoidnud.
24. R. Nassari suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga tuttavaid. Viimase kuriteo pani ta toime õepojaga. R. Nassar oli viimase kuriteo organisaator, mistõttu ei saa välistada võimalust hakata teistega manipuleerima enda toimetuleku huvides. Ka ametnike suhtes on tajutav mõningane manipulatsioon. MÄÄRUSKAEBUS
25. Määruskaebuses palutakse võtta määruskaebus menetlusse, tühistada täies ulatuses Viru Maakohtu
26. veebruaril 2021 määrus. Saata käesolev kohtuasi uueks arutamiseks maakohtule või alternatiivselt teha uus määrus, millega vabastada R. Nassar elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega.
27. Kohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid ja sisuliselt hinnanud vaid R. Nassari varasemaid kuritegusid. Määruse põhjendused on üldsõnalised ja konkreetsete asjaoludega seostamata.
28. R. Nassar kinnitas kohtule vabanemissoovi ning lubas täita kõiki elektroonilise järelevalve tingimusi. Ta on varasemast elukorraldusest ja eksimustest järeldused teinud, tunnistab süüd ja kahetseb ning soovib kardinaalselt muutuda. Tal on töö ja elukoht ning toetavad lähedased. Nendega on ta vangistuse ajal suhelnud ning saab tuge ka vabanemise korral. R. Nassar on vangistuses tegelenud eneseharimisega, s.o omandanud puidupingioperaatori kutse. Ta töötab koristaja ja kaaskinnipeetava abistajana alates
29. a ning annetab aastaid olulise osa kinnipeetava sissetulekust vähiravifondile. Ta on suhelnud väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite analüüsimise ja muutuste teemal vangla psühholoogiga. R. Nassari avaldatud seisukohad on prosotsiaalsed ning aastatetagust materiaalsusele ja välisele orienteeritust taunivad.
30. Maakohus on eksinud Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21,28, nr 1-1410087/66, p 33, nr 1-14-5339/95, p 12 ja nr 1-09-14104/142, p 22 toodud seisukohtade vastu. Sisuliselt on keeldutud vabastamisest üksnes toimepandud kuritegude asjaolude tõttu, sidumata neid praeguse aja ja süüdimõistetu prognoositava käitumisega. R. Nassari vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Vaagitud ei ole seda, kas uue kuriteo risk on maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega. 2