Obsah (5)

§ 29§ 146§ 150§ 23§ 65

2-21-1481 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2021. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1481 Tsiviilasi X X, Y Y, Z Z ja W W avaldus Q Q

) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

1. Kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 72 500,83 euro ulatuses. Pärandvarasse kuulub vara väärtuses 0,31 eurot. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole.
2. Kohtu hinnangul ei ole ajutise pankrotihalduri aruande põhjal ka võlgnikul vara, mida oleks põhjendatud tagasi võita või tagasi nõuda. 10.
3. Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt kuulus võlgniku nimele pankrotiavalduse esitamise hetkel ½ suurune kaasomandiosa korteriomandist registriosa nr xxx, mis on läinud 04.02.2021 võlgniku pärijate ühisomandisse. Pankrotiavalduses on avaldajad toonud välja, et inventuuri aktis tuvastati vara kaasomandi osa väärtuseks hinnanguliselt 27 500,00 eurot ja kogu korteriomandile on seatud hüpoteek summas 1 300 000,00 krooni ning tagatud nõuete jääk on 42 006,00 eurot. Avaldaja on teinud arvestuse mille kohaselt juhul kui pankrotivaras saaks arvestada viidatud kaasomandiosaga, oleks võimalik sellest arvestada kohustuste katmisel 17 555,19 euro suuruse osaga, sest summas 2 000,00 eurot tuleks katta eelisjärjekorras

§ 146

lg 1 p 21 koostoimes pärimisseaduse §-iga 142 lg 1 p 1 matusekulud, samuti 49,50 eurot ulatuses inventuurikulud. 10.2. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga sellest, et pankrotimenetluses tuleb arvestada ka pankrotimenetluse kuludega, mis lisaks eelnimetatud eelisjärjekorras olevate 3 2-21-1481 kuludega peab mahtuma

§-ist 153 lg 2 lähtudes 1/10 pandieseme müügist saadu sisse, st antud juhul suurusjärgus ca 3 000,00 eurot. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul otstarbekas pärijatele üleantud ja pandiõigusega koormatud vara tagastamine pankrotivara hulka, kuivõrd sellest ei ole võimalik arvestada piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole selle vara arvelt võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud. 11. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Q Q pärandvara pankrotimenetlus

§ 29lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Menetluskulude jaotus 12.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud avaldajate kanda. 13. 01.02.2021 jõustus pankrotiseaduse uus redaktsioon, millega muudeti ajutisele halduri tasu ja kulude määramise korda.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 14. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5,5 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on kohtu hinnangul nimetatud ajakulu põhjendatud. Avaldajad ei ole ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega ka vaidlustanud. 15.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 4 2-21-1481

1. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega 116,80 eurot. Ajutine pankrotihalduri tunnitasu suurus 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ja on kohtu hinnangul põhjendatud ning kohus leiab, et selle vähendamiseks puudub igasugune alus. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et ajutine pankrotihaldur on menetluse kestel tuvastanud, et avaldusele lisatud inventuuriaktis toodud andmed ei kajasta pärandvara kooseisus oleva vara tegelikku hetkeseisu ning ainus teadaolev pankrotivara on menetluse kestel läinud üle pärijatele.
2. Avaldajad ajutise halduri korrigeeritud tasule vastuväiteid ei esitanud, küll on aga avaldajad esitanud taotluse määrata ajutise halduri tunnitasu suuruseks 66 eurot tunnis ning hüvitada ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasu riigi kulul, kuna pankrotimenetluses puuduvad pärandvaras likviidsed varad, võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid, et ajutise halduri tasu nõudeid rahuldada. Avaldajad märgivad, et pärija X X täidab igakuiselt võlgniku kohustusi kahekordses määras ühe võlausaldaja ees, kelle nõuded on pandiga kaitstud, peab üleval 3 alaealist last ja ennast ning tema keskmine kuupalk on brutos 760.- eurot kuus. Kohus käsitleb avaldajate eelpool nimetatud taotlust menetlusabi taotlusena. 18.

§ 23

lg 5-1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse “Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord” (vastu võetud 01.02.2021 nr 2) § 1 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 2 lg 1). Määruse § 2 lg 4 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus halduri tasu suuruseks xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot. Kohus peab põhjendatuks anda võlgnikule menetlusabi ajutise pankrotihalduri tasu osaliseks hüvitamiseks ning kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest xxx eurot ( eurot), millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja avaldajalt. Tasu kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr EE832200221039155226, Swedbank. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5